shān

III.1.10.1 意符

       Mõistata järgmiste piltide põhjal, mis laadi nähtustele viitab nende sõnade ( 山峰 , 岛屿 ) ühine osa!

火山
登山 , 爬山
矿山 , 矿场
山地 , 山区
山峰
山脉
山谷 , 谷地
海岛
岛屿
半岛
群岛
岛国
岛民
岛弧
海岸
口岸
对岸
沿岸
岸边
岩石
岩屑
表岩屑
碎屑岩
火山碎屑岩
岩层
基岩
悬岩
攀岩
斑岩
岩床
岩画 , 石洞壁画


山 shān

Piltkirja märgid , võisid kujutada mägesid.

丘 qiū

Piltkirja märgid , võisid kujutada künkaid.

兵 bīng

Piltkirja märgid , võisid kujutada ["kirvest" 斤 jīn] hoidvaid [käsi 廾 gǒng].

斤 jīn

Piltkirja märgid , võisid kujutada kirvest.

艹 / 艸 cǎo

Kujutab kaht ["võrset" 屮 chè ].

Piltkirja märk ["idanemine" 屮 chè ] võis kujutada rohu võrset.

茻 mǎng

Kujutab nelja ["võrset" 屮 chè ].


III.1.10.1 雨   <   <     目录 sisukord     >   >   III.1.10.2 日, 雨, 山


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

I.1. arvud

Image
I.1. 其实只有两个。 Tegelikult on ainult kaks tükki. Alustame kõige lihtsamast ja tähtsamast - arvudest. 一 1 二 2 三 3 四 4 五 5 六 6 七 7 八 8 九 9 十 10 百 100 千 1000 万 10 000 亿 100 000 000 零 0 两 2 (loendatava ühiku ees: "mõlemad kassid", "kumbki käsi", "kaks tassi teed", "kaks paari kingi" jne) 两 esineb sageli eriti kõnekeeles ka liitarvudes 百, 千, 万 ning 亿 ees ( 两 百, 两 千, 两 万, 两 千万, 两 亿), kuid mite kunagi järgarvudes (teine 第二, kahesajas 第 二百, kahetuhandes 第二千 jne). Pane tähele, et " ühe saja", " ühe tuhande", " ühe kümnetuhande" ja " ühe sajamiljoni" eest ei tohi "ühte" ära jätta, kuid "ühe kümne" eest tuleb "üks" ära jätta arvu alguses. 1 0 = 十 12 = 十二 20 = 二十 1 00 = 一百 200 = 二百 1 000 = 一千 210 = 二百一十 1 000 = 一千 2000 = 二千 1 0 000 = 一万 20 000 = 二万 1 00 000 = 十万 200 000 = 二十万 1 000 000 = 一百万 2000 000 = 二百
Read more

III.4. töö

Image
III.4. 你儿子怎么不愿意听公司的工作安排？ Miks su poeg ei ole nõus kuuletuma ettevõtte töökorralduse eeskirjadele? 一名应聘者正在面试。 III.4.1 复习 Kirjuta pīnyīn transkriptsioonis ja õpi soravalt hääldama! 我们领导找过地产经纪很多次。 III.4.2 发音 口音 aktsent ( näited ) Pekingi murrakutel rajanev keelekorraldus sai Hiinas ametlikuks alles 1932. a. Sellest uuest riigikeelest said 1950. a hiina keelerühma põhjapoolsete nn "mandariini" ( 官话 ) murrete kõnelejate seast aru ainult pooled. 1980-ndate keskel mõistis seda juba u 90% Hiina RV elanikkonnast. Sellest hoolimata võib veel praegugi hiina keele hääldus kõnelejati väga erineda, sest nende esivanemad rääkisid veel päris hiljuti täiesti teistmoodi.     Peamised segadust tekitavad häälikuasendused on: 知 jī, 树 sù, 猪 zū, 成 céng, 酒 ziǔ, 信 sìn, 遮 jiē, 缠 qián, 扇 xiàn, 老师 = 老私    zh/ch/sh ~ j/q/x ~ z/c/s 病 pìng, 动 tòng, 概 kài b~p, d~t, g~k 啥 há, 负 hù sh~f~h 犯 huàn, 黄 = 王 , 发展
Read more

I.4. Mis kell läheb?

Image
I.4. 车站 jaam I.4.1 复习 Õpi soravalt hääldama! 一亿九千九百四十四万三千三百七十七 I.4.2 拼音 susisevad häälikud z [ts] , zh [ʈʂ], c [tsʰ], ch [ʈʂʰ], j [tɕ], q [tɕʰ], s [s], sh [ʂ], r [ɻ] ja x [ɕ] vastanduvad mitmesuguste paaridena.      Kindlasti tuleb kuulata salvestustelt, kuidas hiinlased ise hääldavad, aga c [tsʰ] ning s [s] hääldamine sellisel moel, nagu nad häälduvad eesti tähestikus, ei tohiks hiinlaste seas erilist segadust tekitada.      zh [ʈʂ], ch [ʈʂʰ], sh [ʂ] ja r [ɻ] hääldamisel tuleks keeletipp pöörata tagurpidi - kurgu poole. c [tsʰ] ja s [s] - mõlema järel hääldatakse ka "i" häälikut kumedamalt ja kurgu pool nagu "tsõj" / "sõj".      词 cí = sõna,      四 sì, sh [ʂ] ja x [ɕ] - meenutavad mõlemad eesti võõrsõnade "š" tähe hääldamist, kuid sh [ʂ] on kumedalt sisse - kurgu poole hääldatud ja x [ɕ] peenendatult välja - hammaste poole hääldatud.      x hääldamisel lükatakse keele o
Read more