zài yībiàn duìmiàn

I.5.9.1 音符

   Arva tuttavate märkide (再...一遍, 对面) ja hääldusliku osa põhjal: milline sõna - millise pildiga sobib!

哪个是左边的，右边的还是中间的？

  1. miànbāo
  2. biānzhī
  3. duìhuà
编织
面包
对话
  1. biānhào
  2. miàntiáo
  3. fǎnduì
面条
编号
反对
  1. biǎnpíng
  2. xiāngduì
  3. miànkǒng
相对
面孔
扁平
  1. duìxiàng
  2. jiànmiàn
  3. biǎndan, biǎndān
扁担
对象

// Loome uue objekti klassist ArrayList ja paneme talle nimeks "list"
       ArrayList list = new ArrayList();
// Lisame talle atribuudi klassist Integer väärsusega 3
       list.add(new Integer(3)); 		见面
  1. yízài
  2. biǎntáo
  3. miǎnhuái
扁桃
缅怀
一再
  1. biānfúyú
  2. miǎnwén
  3. chénmiǎn
缅文
蝙蝠鱼
沉湎
Uuri, mis laadi nähtustele viitavad märkide mõistelised osad: (氵, 纟, 虫) !



I.4.9.1 车站, 公共   <   <     目录 sisukord     >   >   I.6.9.1 不用, 意思


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

T.II.4 teadus

Image
T.II.4. 知可以戰與不可戰者勝。 Võidab see, kes teab millal võidelda ja millal mitte. ( 《 永樂大典 · 卷之八千三百三十九 · 兵 》 ) 南管 梨園戲 《艷歌行--漢唐樂府》 《關雎》 關關雎鳩，在河之洲。 窈窕淑女，君子好逑。 參差荇菜，左右流之。 窈窕淑女，寤寐求之。 求之不得，寤寐思服。 悠哉悠哉，輾轉反側。 參差荇菜，左右采之。 窈窕淑女，琴瑟友之。 參差荇菜，左右芼之。 窈窕淑女，鐘鼓樂之。 ----- T.II.4.1 音樂學 📖 朱載堉 《六代小舞譜》、《小舞鄉樂譜》、《二俏綴兆圖》、《靈星小舞譜》 Hiina luulet esitati lauldes, silbitoonidega sobivatel viisidel (pillide ning tantsu saatel). 周 ajastu vanimast 《樂經》 muusikaõpikust on järel vaid katked: 《大司樂之職》 , 《樂記》 jm. Esimesed euroopa muusika õpikud 《律呂纂要》 ja 《律呂正義·續編》 kirjutati 17.saj 清 keisri 康熙帝 tellimusel, kes muretses misjonäridelt ka oreleid ja klavessiine. Prantsuse jesuiidi Jean Joseph Marie Amiot tõlgitud 《古樂經傳》 tekitas omakorda huvipuhangu Hiina muusikaklassika vastu valgustusaegses Euroopas. 音階 📖 Kuigi 明 prints 朱載堉 arvutas võrdtempereeritud häälestuse juba 1584.a (ja hollandlane Simon Stevin 1585.a), ...
Read more

T.II.2 kirjandus

Image
T.II.2. 擬把疏狂圖一醉，對酒當歌，強樂還無味。 Tahaks end purupurju juua ja joomalaulust rõõmu leida, aga sunnitud õnn on mage. ( 柳永《蝶戀花》 ) 趙元任《施氏食獅史》 石室詩士施氏，嗜獅，誓食十獅。 氏時時適市視獅。 十時，適十獅適市。 是時，適施氏適市。 氏視是十獅，恃矢勢，使是十獅逝世。 氏拾是十獅屍，適石室。 石室濕，氏使侍拭石室。 石室拭，氏始試食是十獅。 食時，始識是十獅屍，實十石獅屍。 試釋是事。 ----- T.II.2.1 發音 詩歌 📖 Vanahiina värsimõõdu ühikuks on silp, mis enamasti väljendab üht sõna või nime ja on kirjutatud ühe märgiga. Üks värss hõlmab terviklikku lauseosa. Värsid rühmituvad salmideks. Naabervärsid riimuvad tavaliselt paariti, sarnanevad lauseliikmete järjestuse poolest ja on vastanduvad, võrreldavad või täiendavad sisulise tähenduse poolest. Sageli võib värsipaari üks osa osundada tuntud kirjandusteost või kõnekäändu. Oma osa luuleelamusele annab ka hiina kirjamärkide kuju. Juba 五代 ajastust on pärit komme riputada ilukirjas 對聯 värsipaari osapooli teine teisele poole ust.     Hiina luulet esitati algselt lauldes tuntud viisidel. Selle viisi ja värsi...
Read more

I.1. arvud

Image
I.1. 其实只有两个。 Tegelikult on ainult kaks tükki. Alustame kõige lihtsamast ja tähtsamast - arvudest. 一 1 二 2 三 3 四 4 五 5 六 6 七 7 八 8 九 9 十 10 百 100 千 1000 万 10 000 亿 100 000 000 零 0 两 2 (loendatava ühiku ees: "mõlemad kassid", "kumbki käsi", "kaks tassi teed", "kaks paari kingi" jne) 两 esineb sageli eriti kõnekeeles ka liitarvudes 百, 千, 万 ning 亿 ees ( 两 百, 两 千, 两 万, 两 千万, 两 亿), kuid mite kunagi järgarvudes (teine 第二, kahesajas 第 二百, kahetuhandes 第二千 jne). Pane tähele, et " ühe saja", " ühe tuhande", " ühe kümnetuhande" ja " ühe sajamiljoni" eest ei tohi "ühte" ära jätta, kuid "ühe kümne" eest tuleb "üks" ära jätta arvu alguses. 1 0 = 十 12 = 十二 20 = 二十 1 00 = 一百 200 = 二百 210 = 二百一十 1 000 = 一千 2000 = 二千 1 0 000 = 一万 20 000 = 二万 1 00 000 = 十万 200 000 = 二十万 1 000 000 = 一百万 2000 000 = 二百万 1 0 000 000...
Read more