zhèngfǔ, shěndìng, liúshēngjī, tí'àn

T.I.3.8.2 声符

   Arva tuttavate märkide (政府, 審（定）, 留（聲機）, （提）案) hääldusliku osa põhjal: milline sõna - millise pildiga sobib!

哪個是左邊的，右邊的還是中間的？

  1. liùgǒu
  2. shénjiù
  3. fúlù
  1. 鷲 
  2. 籙 
符箓
  		遛狗
神鹫
  1. qiǎng'àn
  2. mǎ'ān
  3. liūbīng
  1. 馬
  2. 羥
溜冰
羟胺
马鞍
  1. fúlí
  2. zhèngmiàn
  3. zhǔshěn
  1. 蘺
  2. 審
苻蓠
正面
主审
  1. liūzhī
  2. zhuānzhèng
  3. ānpéi
  1. 專 
安培
  		熘汁
专政
  1. shēnjī
  2. fùěr
  3. zhèngzhuàng
  1. 狀
伸肌
症状
付耳
  1. shēnshì
  2. fǔzhú
  3. chángzhēng
  1. 紳
  2. 長
长征
俯竹
绅士
  1. liúxué
  2. ànmó
  3. fǔbài
  1. 敗
  2. 學
留学
腐败
按摩
  1. éfù
  2. shēnsuān
  3. zhěngshù
  1. 額
  2. 駙
  3. 數
额驸
整数
砷酸
  1. fǔdì
  2. zhēngchōng
  3. shíliu
石榴
怔忡
府第
  1. gòng'àn
  2. zàngfǔ
  3. zhuìliú
  1. 臟
  2. 贅
供案
脏腑
赘瘤
  1. zhēngliú
  2. fúgǎn
  3. ānqì
  1. 桿
  2. 餾
  3. 氣
符杆
蒸馏
氨气
  1. niànzhèng
  2. fùzhī
  3. jiǎshēn
  1. 証
念证
附肢
甲申




T.I.2.8.2 山峰, 波浪, 海灘, 流行, 印象, 島嶼, 語言, 神樹   <   <     目录 sisukord     >   >   I.2.9 音符 silpkiri


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

I.1. arvud

Image
I.1. 其实只有两个。 Tegelikult on ainult kaks tükki. Alustame kõige lihtsamast ja tähtsamast - arvudest. 一 1 二 2 三 3 四 4 五 5 六 6 七 7 八 8 九 9 十 10 百 100 千 1000 万 10 000 亿 100 000 000 零 0 两 2 (loendatava ühiku ees: "mõlemad kassid", "kumbki käsi", "kaks tassi teed", "kaks paari kingi" jne) 两 esineb sageli eriti kõnekeeles ka liitarvudes 百, 千, 万 ning 亿 ees ( 两 百, 两 千, 两 万, 两 千万, 两 亿), kuid mite kunagi järgarvudes (teine 第二, kahesajas 第 二百, kahetuhandes 第二千 jne). Pane tähele, et " ühe saja", " ühe tuhande", " ühe kümnetuhande" ja " ühe sajamiljoni" eest ei tohi "ühte" ära jätta, kuid "ühe kümne" eest tuleb "üks" ära jätta arvu alguses. 1 0 = 十 12 = 十二 20 = 二十 1 00 = 一百 200 = 二百 210 = 二百一十 1 000 = 一千 2000 = 二千 1 0 000 = 一万 20 000 = 二万 1 00 000 = 十万 200 000 = 二十万 1 000 000 = 一百万 2000 000 = 二百万 1 0 000 000
Read more

I.2. Mis kell on?

Image
I.2. 时钟 kell I.2.1 复习 Tuleta meelde, et aja- jt ühikute või 千, 万 ning 亿 ees ei tarvitata "kahe" tähenduses sõna 二 èr vaid hoopis 两 liǎng! 两点 = kell kaks;      两 = kaks (loendatava ühiku ees); Vali õige kirjapilt ja õpi soravalt hääldama! 吃几只鸡？ : chī jǐ zhī jī, chī qī zhī jī I.2.2 拼音 silbi lõpu kaashäälikud Peale meile juba tuttava silbi "er" [aɚ̯] on ainult kaks kaashäälikut, mis võivad olla hiina keele silbi lõpus: n ja ŋ - 请问 qǐ ng wè n (Lubage küsida ...).      Kurgupoolset kumedat ŋ häälikut kirjutatakse "ng" täheühendiga: 上 shàng      Hammastepoolset inisevat n häälikut kirjutatakse ühe tähega: 问 wèn Silbi algust kalduvad hiinlases hääldama tugevalt ja silbi lõppu nõrgalt nii, et vaevu kuulda on nii n kui ŋ (ng). Pane tähele, et silbi lõpu häälik mõjutab talle eelnenud täishääliku kõla ja see aitab neid vaikseid ninahäälikuid teineteisest eristada.      n ees hääldataks
Read more

I.4. Mis kell läheb?

Image
I.4. 车站 jaam I.4.1 复习 Õpi soravalt hääldama! 一亿九千九百四十四万三千三百七十七 I.4.2 拼音 susisevad häälikud z [ts] , zh [ʈʂ], c [tsʰ], ch [ʈʂʰ], j [tɕ], q [tɕʰ], s [s], sh [ʂ], r [ɻ] ja x [ɕ] vastanduvad mitmesuguste paaridena.      Kindlasti tuleb kuulata salvestustelt, kuidas hiinlased ise hääldavad, aga c [tsʰ] ning s [s] hääldamine sellisel moel, nagu nad häälduvad eesti tähestikus, ei tohiks hiinlaste seas erilist segadust tekitada. keeletipp      tuleks zh [ʈʂ], ch [ʈʂʰ], sh [ʂ] ja r [ɻ] hääldamisel pöörata tagurpidi - kurgu poole .      aga j [tɕ], q [tɕʰ] ja x [ɕ] hääldamisel pöörata vastupidi - alla, esihammaste taha . c [tsʰ] ja s [s] - mõlema järel hääldatakse ka "i" häälikut kumedamalt ja kurgu pool nagu "tsõj" / "sõj".      词 cí = sõna,      四 sì, sh [ʂ] ja x [ɕ] - meenutavad mõlemad eesti võõrsõnade "š" tähe hääldamist, kuid sh [ʂ] on kumedalt sisse - kurgu poole hääld
Read more