jì
II.4.9.1 意符
Mõistata järgmiste piltide põhjal, mis laadi nähtustele viitab nende sõnade ( 芻靈 刍灵 , 歸正 归正 ) ühine osa!
| II.4.9.1 手 | < < 目录 sisukord > > | II.4.9.1 口 |
T.II.2 kirjandus
T.II.2. 擬把疏狂圖一醉，對酒當歌，強樂還無味。 Tahaks end purupurju juua ja joomalaulust rõõmu leida, aga sunnitud õnn on mage. ( 柳永《蝶戀花》 ) 趙元任《施氏食獅史》 石室詩士施氏，嗜獅，誓食十獅。 氏時時適市視獅。 十時，適十獅適市。 是時，適施氏適市。 氏視是十獅，恃矢勢，使是十獅逝世。 氏拾是十獅屍，適石室。 石室濕，氏使侍拭石室。 石室拭，氏始試食是十獅。 食時，始識是十獅屍，實十石獅屍。 試釋是事。 ----- T.II.2.1 發音 詩歌 📖 Vanahiina värsimõõdu ühikuks on silp, mis enamasti väljendab üht sõna või nime ja on kirjutatud ühe märgiga. Üks värss hõlmab terviklikku lauseosa. Värsid rühmituvad salmideks. Naabervärsid riimuvad tavaliselt paariti, sarnanevad lauseliikmete järjestuse poolest ja on vastanduvad, võrreldavad või täiendavad sisulise tähenduse poolest. Sageli võib värsipaari üks osa osundada tuntud kirjandusteost või kõnekäändu. Oma osa luuleelamusele annab ka hiina kirjamärkide kuju. Juba 五代 ajastust on pärit komme riputada ilukirjas 對聯 värsipaari osapooli teine teisele poole ust. Hiina luulet esitati algselt lauldes tuntud viisidel. Selle viisi ja värsi...
Comments
Post a Comment