lìshǐ niánbiǎo

T.I.3.4 歷史年表

比較一下中國和愛沙尼亞的歷史。

中華民國 1912- 滿洲國 1932-1945 中華人民共和國 1949-	25-28. III 1949 Märtsiküüditamine 15. VIII 1945 Eestisakslaste augustiküüditamine 4. I 1932 Eesti - Nõukogude Liidu mittekallaletungileping 14. VII 1912 Martin Klein toob Stockholmi olümpiamängudelt Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus Eestisse esimese olümpiamedali - hõbeda Kreeka-Rooma maadluses
清朝 1644-1912 新加坡 1819-1965- 香港 1841-1997	1721 - 1918 Vene tsaariaeg Eestis. 25-11. I 1997 uppumine Kurksel 7. VII 1965 taastub 1939. a katkenud Soome ja Eesti vaheline laevaühendus 4-6. VII 1912 Paldiski reidil kohtuvad Venemaa keiser Nikolai II ja Saksamaa keiser Wilhelm II 19. IX 1841 väljarändajate Pühajärve sõda 7. IV 1819 Aleksander I tühistab Liivimaal pärisorjuse 18. XII 1644 Rootsi troonile saab kuninganna Kristina Augusta
明朝 1368-1644 澳門 1557-1999	1237 - 1562 Liivi orduaeg Eestis. 25-12. IX 1999 Krooni valuutavahetuspunkti rööv 14. IX 1557 Vana-Liivimaa ja Poola-Leedu vaheline koadjuutorivaenuse lõpetanud Posvoli leping loob salaliidu Venemaa vastu. 21. XI 1368 Leedu suurvürst Algirdas ründab Moskva vürsti Dmitri Donskoid
元朝 1271-1368	1219 - 1346 Taani aeg Eestis. 30. VII 1368 sõlmib Saare-Lääne piiskop Konrad II liidu Rootsi kuninga Albrechtiga. 29. III 1271 Taani kuningas Erik V Glipping kinnitab esmakordselt Eestimaa hertsogina Maardu, Sarne ning esimese võimaliku rannarootsi küla - Haabneeme (Apones) müügilepingu. 1. IX 1271 valitakse paavst Gregorius X-ks Teobaldo Visconti, kes veel legaadina saadab Akkost Marco Polo, isa ja onu teele palvekirjaga suurkhaanile      4. VII Egiptuse mamelukkide sultan Baibars vallutab Palestiinas Saksa Ordult Montfort kindluse      23. IV teistkordselt Pihkva vürstiks valitud Daumantase jõelaevastik purustab piirialasid rüüstanud 800-mehelise Liivi Ordu väe
宋朝 960-1279 西夏 1038—1227 金朝 1115-1234 遼朝 916—1125	1279 Saare-Lääne piiskop Hermann I de Bekeshoevede asutas Haapsalu linna 1234 14 a-ne Aleksander Jaroslavitš (hilisem Nevski) koos oma Novgorodi suurvürstist isa Jaroslav II Vsevolodovitši ja Vladimiri-Suzdali vägedega võidab Mõõgavendade ordut Emajõe lahingus ja maksustab Tartu. 3. II 1227 ristisõdijad vallutavad Muhu linnuse. 1193 paavst Coelestinus III kutsub ristisõjale Ida-Euroopa paganate vastu. 1167 paavst Aleksander III kinnitab eestlaste esimese piiskopi Fulco. 1030 rajab Jaroslav Tark võidetud tšuudise maale Tartu, mille sossolid 1061 pikemaks ajaks hävitavad. ? 1128 Eesti suurim teadaolev noorema rauaaja hõbeaare Koselt 12. saj keskelt. Viikingiaja lõppedes (1000 - 1150) jõuab Eestisse araabia dirhemite kõrval hulgaliselt Lääne-Euroopa hõbemünte. Linnusega asulad jäetakse maha. Rajatakse uued linnused. Kujuneb külaasustus. Rajatakse uued kalmistud (ka laibamatustega). Hauapanused on rikkalikumad. Ilmub kedrakeraamika. Hakatakse kasvatama talirukist. 1125 Rootsi kuningas Inge Noorem mõrvatakse Vreta kloostris kuninganna Ulvhild Håkansdotteri õhutusel. Tema nõbu Taani hertsog Magnus I Tugev kuulutab end Rootsi valitsejaks. 1115 Loodi Firenze Vabariik. 1038 Ida-Rooma väejuht Georgios Maniakis koos Harald Hardrada juhitud Varjaagi kaardiväega vallutas viimast korda araablastelt Roomale tagasi Sitsiilia alasid. 960 Kiievis saab võimule Svjatoslav I ja pagendatakse tema ema Olga kutsutud saksa misjonär Adalbert von Magdeburg. 916 Ida-Rooma misjonärid ristivad alaanid.
五代十國 907-979 五代 907-960 沙陀突厥 883-979	800 - 1050 viikingiaja Eesti rannikul kaubeldakse käsitööga idatee äärsetes linnustes Irust Purtseni. Rauda võidi toota ka ekspordiks. Üksiktalud koonduvad hiljemgi tuntud põlisküladeks. Vene ürikutes mainitakse (9. saj alates) tšuude ja skandinaavia saagades Eistlandi jms (380.-st a alates), mis ei tähista mitte alati Eesti elanikke. 979 Ida-Rooma keisri Basileios II Bulgaarlastetapja vägi võidab Pankalia lahingus tänu Armeenia ja Gruusia liitlastele mässajad, kelle juht kindral Bardas Skleros põgeneb araablaste juurde, kuid pannakse Bagdadis vangi.      Asutatakse Brüssel. 978 Varjaagisalga abiga Novgorodi hõivanud Vladimir Svjatoslavitš nn Püha tapab Polotski vürsti Ragnvaldri pere, et võtta naiseks tolle tütar Ragnhildr. Võtab oma vennalt Jaropolk Svjatoslavitšilt Kiievi ja laseb varjaagidel ta tappa. Varjaagidele Kiievi vallutamise eest maksmise asemel saadab nad Ida-Roomat rüüstama. Jagab usaldusväärsetele varjaagidele lääniks Vene linnu. Püstitab Kiievi lossi juurde Peruni, Dažjbogi jt puuslikud paganlikeks ohverdusteks.      Sünnib Jarisleifr Valdamarsson ehk Jaroslav Tark. 976 Prohvet Muhamedi tütre Fatima järeltulijad fatimiidid vallutavad Meka ja Mediina.      Johannes I Tzimiskese mürgitab tema soosik Romanos I Lekapenose kohi-sohipoeg Basileios Lekapenos. Lõpuks saab Ida-Rooma keisriks juba 2-aastasena kaasvalitsejaks kroonitud Basileios II. Ta vallutab Armeenia. Surub maha mässu Bulgaarias. Keisri sohi-onu eunuhh Basileios Lekapenos vabastab (oma nõo Johannes I Tzimiskese vastase) mässu eest vangistatud kindral Bardas Phokase ja saadab maha suruma kindral Bardas Sklerose mässu Aasias.      Otto I Suure poeg Püha Saksa-Rooma keiser Otto II Punane surub maha oma nõo Baieri hertsog Heinrich II mässu. 971 Ida-Rooma keisritrooni hõivanud Johannes I Tzimiskes võidab Bulgaaria keisri Borisiga liitunud Kiievi vürsti Svjatoslavi väe Dorostoli piiramisel ja fatimiidid Alexandretta lahingus. 965 Kiievi vürst (Igori ja Olga poeg) Svjatoslav I Vapper rüüstab Volga-Bulgaariat, Põhja-Kaukaasiat, (liidus torkidega) Kazaari kaganaati, jass-alaane ja adõgeelasi.      Ida-Roomlased kaotavad lõplikult Sitsiilia emiraadile.      Poola ristiusustamine. 963 Tagandatud paavst Ioannes XII (Ottaviano dei Conti di Tuscolo) mässab (Otto I vastu) Roomas. Korraga on võimul 2 paavsti.      Saksa-Rooma keiser Otto I maksustab Poola vürst Mieszko I.      Luxemburgi asutamine. 951 Ida-Frangi kuningas Otto hõivab Itaalia kuningas Berengar II-lt Lombardia ja nõuab paavstilt keisriks kroonimist 947 Ungari vürst Taksony rüüstab Itaalia rannikut. Berengar II maksis luna. 945 Drevljaanid tapavad Igori. Kiievis võimule tulnud Olga maksab kätte ja alustab reforme.      Ida-Rooma keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos saadab kaasvalitsejad (äia Romanos I Lekapenose pojad) kloostrisse ja määrab troonipärijaks oma poja . 937 Apenniini mägedes purustab Lombardia vägi Burgundias Tournus linna maha põletanud ja Itaaliat rüüstanud ungarlased ja võtab omale nende sõjasaagi. 7. VIII 936 Saksi hertsog Otto kroonitakse, isa järglasena Saksa kuningaks. 934 Ungarlased vallutavad kogu Traakia, ründavad Bulgaariat, Serbiat ja (koos petšeneegidega) Konstantinoopolit. Sunnivad neid rahulepingut sõlmima ja maksustavad.      Heinrich I Linnukütt vallutab taani kuningas Gnupa-lt Hedeby ja Schleswigi, maksustab lääneslaavi ukranid. 925 (Otto I isa) Heinrich I Linnukütt allutab Lotringi ja saab esimeseks Saksi dünastia Saksa kuningaks. 924 Ungarlased rüüstavad Itaaliat.      Ida-Rooma keiser Romanos I Lekapenos maksab fatimiidide laevastikule, et nad ei liituks Bulgaaria keiser Simeon I Suure sõjakäiguga. Simeoni enese poolt Serbia valitsejaks sokutatud Zaharije Pribisavljević alustab ida-roomlaste mahitusel Simeoni vastast mässu, kuid peab pagema Horvaatiasse ning Simeoni kutse peale kokku tulnud serblaste juhid tapetakse. 9 IX Simeon maksustab Ida-Rooma.      Roomlaste ja araablaste vahel laveeriv Armeenia kuningas Ašot II ajab Sevani lahinguga Atropatene sogdi emiiri Yusuf Ibn Abi'l-Saj väed maalt välja. 29. VII 923 Firenzuola lahinguga sunnivad Lombardia väed Berengar I loobuma Püha-Saksa-Rooma keisri tiitlist ning ülemvõimust Itaalias. 917 Ungarlased rüüstavad Lotringit ja Elsassi, hävitavad Baseli ning aidanud Arnulf I Paha tagasi Baieri troonile, maksustavad Baieri ja Švaabimaa.      Ida-Rooma keiser Romanos I Lekapenos maksab petšeneegidele, et nad ei liituks Bulgaaria keiser Simeon I Suure sõjakäiguga, vaid tuleks roomlaste poole üle, kuid ometi kaotab bulgaarlastele Achelouse lahingu ja võimu kogu Balkanil (ka Serbias) ning Traakias. Ida-Rooma peab ametlikult tunnustama Bulgaaria keisrit. 909 Berberite ülestõus Tuneesias. Võimule saavad fatimiidid.      Russi varjaagid Rjurikovitšid rüüstavad Kaspia rannikut ja Põhja-Kaukaasiat.      Toniná linnas on kivvi raiutud Maiade vana riigi viimane kuupäev. 883 Saratseenide rüüsteretk sunnib Monte Cassino munki pagema Teanosse ja Capuasse.      Oleg ehk Hélgi maksustab idaslaavlased (drevljaanid, severjaanid, poljaanid ja radimitšid).
後梁 907-923 後唐 923-937 後晉 936-947 後漢 947-951 後周 951-960
十國 907-979
閩國 909-945 吳越 907-978 南吳 907-937 前蜀 907-925 後蜀 934-965 南楚 907-951 北楚 924-963 南唐 937-976 南漢 917-971 北漢 951-979 大理國 937-1253 西漢敦煌國 851-1036 甘州回鶻 894-1036 西涼府 906-1016 李家 岐國 907-924 王家 趙國 910-921 留家 清源軍 949-978
唐朝 618-907	750 skandinaavlaste rüüsteretkele järgnenud laevmatus Salmes . 907 Oleg ehk Hélgi koos varjaagidest kaaskonnaga sunnib (Konstantinopolit piirates) roomlasi sõlmima russidega kaubanduslepingu. 618 Avaarid piiravad Thessaloníkit.      Sassaniidid okupeerivad Ida-Rooma Egiptust.      Võimsaimaks Lääne-Turgi kagaaniks saab Tong Yabghu.
隋朝 581-618	535-536.a külmeneb äkiliselt juba varem (450-900) jahenema hakanud kliima . Eelviikingiajal (550-800) Eesti rahvastik väheneb. Hauapanuseid ja esemeleide on üldse vähe (v.a 6. saj Kardla hõbeehetega aare Tartust loodes). Linnuseid tarvitatakse rohkem. 6. saj ehitatakse Saaremaa Tõnija proksiaegse paeklibust Saunamäe kääpa ümber inimese kõrguse müüriga pühamu. Teine kultushoone asub paarikümne meetri kaugusel Tuulingumäel. 581 Langobardide rüüsteretk sunnib Monte Cassino munki pagema Rooma.      Neustria merovingi kuningas Chilperic I ründab oma venna Burgundia merovingi kuningas Guntram Püha linnu "liidus" Guntrami 11 aastase adopteeritud vennapoja Austrasia Childebert II väega. Guntram lepib Chilpericiga, kuid ründab karistuseks Childeberti linnu.      Avaarid vallutavad Sise-Pannoonia keskuse Sirmiumi, sunnivad Ida-Rooma vange ehitama silda üle Sava jõe ja nõuavad iga-aasta 100 000 solidust.      Avaaridele kaotanud Ida-Rooma kindral Mauricius süüdistab Konstantinoopolis Tiberius II Konstantinose ees Ghassanidi monofüsiitkristlaste vasallkuningat Alamoundarost oma Pärsia sõjakäigus ebaõnnestumises. Alamoundarose poeg Naamanes korraldab isa reetliku vahistamise peale mässu.      Slaavlased tungivad Makedooniasse, Thessaaliasse ja jäävad Traakiasse pidama.      Göktürgi hiinastunud budistlik kagaan Taspar rüüstab Ida-Rooma Krimmi (Chersonesost), haigestub ja sureb. Algab Göktürgi kodusõda.
南北朝 386-589 南朝 420-589 前宋 420-479 南齊 479-502 南梁 502-557 西梁 555-587 南陳 557-589	Rahvasterännuajal (450-550) kliima jaheneb (450-900). Tarandkalmete kõrval hakatakse matma kivikangrutesse ja kivivaredesse, Ida- ja Kagu-Eestis ka kääbastesse. Rajatakse linnuseid. Haudadesse pannakse relvi. Tekstiil- ja riibitud keraamika läheb moest. 589 Sassaniidide kindral Bahrām Chōbīn lõpetab I Pärsia-Turgi sõja tappes Göktürgi kagaani Bagha ja lööb tagasi sõjas Ida-Roomaga pärslaste vastu tõusnud kaukaaslased. Talumata kuningas Hormizd IV alandusi käivitab Sassaniidi kodusõja, hõivab trooni, kuid tapetakse Fergana türklaste juures pagenduses.      Langobardide võimu all hooldamata jäänud kaldarajatiste tõttu hävitab uputus Verona müüre, teid ja inimelusid.      Kuningas Reccared I algatatud III Toledo kirikukogul pööratakse läänegootid ariaanlusest katoliiklusse ja kinnitatakse Püha Vaimu lähtumise lisaks Jumal-Isale ka Jumal-Pojast (mida Ida-Rooma kirik ei tunnusta). Narbonne kirikukogu kinnitab Toledo otsused ja keelab juudi matustel psalmide laulmise. 587 Ida-Rooma keiser Mauricius laseb Doonau äärde ehitada kindlusi avaaride ja slaavlaste tõrjumiseks. Kindral Comentiolus 10 000-line vägi varitseb edutult avaare.      Burgundia merovingi kuningas Guntram Püha pääseb atendaadist ja sõlmib läänegootist vennanaise Austrasia Brunhilda jt-ga Andelot lepingu maadejagamiseks, oma vennapoja adopteerimiseks jms. Guntram nõuab edutult bretoonidelt kahjutasuks 1000 solidust vandemurdmise ja Nantes rüüstamise eest.      Läänegooti kuninga Reccared I pöördumine ariaanlusest katoliiklusse ajendab piiskop Athaloci juhitud mässu Narbonne ümbruses. 557 Göktürgi kagaan Muqan liidus sassaniidi kuningaga (Khosrow I) hävitab Buhhaaras Siiditeed hallanud Rourani liitlased heftaliidid ja saadab saadikud Konstantinoopoli.      Belisarios ajab Traakiasse tunginud bulgarid ja slaavlased tagasi Doonau taha.      Göktürkide teelt Gruusiasse tõrjutud avaaride saadikud lubavad kulla eest allutada Konstantinoopolile kutigurid, sabirid, antid jt tülikad rahvad.      Zabergani juhitud kutigurid ja slaavlased jõuavad Thessalonikini.      Talvine maavärin tapab lihtrahvast, lõhub Hagia Sophia kirikut. Konstantinoopoli müürivaremete kaudu saavad hiljem linna hunnid. 555 Göktürgi kagaan Muqan laseb tappa Lääne-Wei keisri (魏恭帝) poolt talle loovutatud Rourani viimase kagaani (郁久閭鄧叔子) koos kogu kaaskonnaga (3000 sõdurit, naised ja lapsed).      Justinianus I Suur "taastab" Rooma riigi kõigi aegade suurimal maa-alal. Lõpetab Lazika sõja nõustudes Gruusia tagasi saamise eest igal aastal pärslastele maksma. (Vaherahu eel tapavad rooma kindralid nende saamatusest Justinianusele kaebuse kirjutanud Lazika valitseja Gubazes II) Latakia maavärina järel, jättes ära kõik pidustused, jagab selle raha kannatanutele. 550 Eelviimane idagooti kuningas Totila vallutab Idagooti sõja (535-554) käigus (liidus slaavlastega) tagasi Rooma linna, enamuse Itaaliast, Korsika, Sardiinia ja Sitsiilia. Justinianuse nõbu kindral Germanus tõrjub slaavlased Thessaloniki alt Dalmaatsiasse. Tema abielu endise gooti kuninganna Malasunthaga meelitab osa goote tagasi roomlaste poole, kuid ta haigestub ja sureb.      Lazika sõja (541-562) käigus piiravad roomlased (sassaniididega liitunud lazide) Petra kindlust Musta mere rannal. Lazi kirik eraldub Armeenia kirikust, ühineb Konstantinoopoliga ja lazi aadlile jagatakse õukondlikke tiitleid.      Justinianus saadab 2 nestoriaani munka misjonile Aasiast siidiusse varastama.      Pärast huna rahvaste sissetungi ja uputust hävib Gupta impeerium (240-550) Indias. 535 Vulkaanilise talve põhjustanud pursked.      Sitsiilia sadamatesse Ida-Rooma laevastiku lubanud Roomameelse leskkuninganna Amalasuntha mõrv (tema enese poolt kuningaks tõstetud nõo) Theodahadi käsul sobib Justinianusele Idagooti sõja (535-554) ettekäändeks. Konsul Belisarios vallutab väikese väega ootamatult Sitsiilia. Theodahad on peagi nõus loobuma võimust nii Sitsiilias kui Itaalias. 534 Vandaalide sõja (533-534) võitnud Belisarios triumfeerib Konstantinoopolis Jeruusalemma ja vandaalide aardega tühistamaks laimu nagu ta tahaks Aafrikasse luua oma riiki. (See on esimene mitte-keiserlik triumf üle 500 a.) Mauride mässu (534-543) jääb maha suruma vihatud eunuhh Solomon.      Valmib lõplikult Justinianuse koodeks.      Frangi impeerium vallutab tüüringite ja burgundide kuningriigid. 502 Ida-Rooma monofüsiitkristliku keisri Anastasius I Dicoruse sõda (temalt abi palunud) Pärsia kuningas Kavad I vastu.      Ida-Rooma väed ei peata hunnide riismetega liitunud bulgarite rüüsteretke Traakias.      Itaaliat valitsev ariaanikristlik idagooti kuningas Theoderich Suur sunnib korruptant Symmachuse toetajate mõjul, temaga samal päeval vastupaavstiks valitud Laurentiust ametist loobuma.      Gundobad kehtestab Lyonis ühised burgundi seadused burgundidele ja galloromaanidele. 479 Ida-Rooma keiser Flavius Zeno surub maha Lääne-Rooma keisri poja Flavius Marcianuse riigipöördekatse Konstantinoopolis.      Theoderich Suur asustab idagootid Ida-Rooma Epeirosse ja saab Zenolt lunaraha, et nad ei tungiks Konstantinoopoli. 443 Hunnide abiga alistatud burgundid sõlmivad Rooma kindral Aetiusega alistumislepingu ja asustatakse Genfi ümbrusse. Seetõttu asuvad alemannid Reini läänekaldale.      Rooma pooldajad kolivad pelagianismi, kodusõja, nälja ja piktide rünnakute tõttu Britanniast Galliasse.      Gooti-alaani päritolu Ida-Rooma kindral Aspar kaotab põgenikke välja nõudma tulnud Attilale Traakias. Theodosius II kohustub maksma lisaks senisele võlale iga-aastaselt 2100 naela kulda. 439 Vandaalid alustavad sõda Aafrikas (439-442), kui Lääne-Rooma on hõivatud (435-436) burgundi Guntheri ja (436-439) läänegooti Theodoric I mässuga.      Guolophi lahing rooma-briti väejuhi Ambrosius Aurelianuse ja anglosaksid maale kutsunud briti kuninga Vortigerni vahel.      Attila ja Bleda sõlmivad Margumi linnas Sava jõe ääres hunnide rahu- ja kaubanduslepingu Ida-Roomaga . (Kreeka keele seadustanud ja Konstantinoopoli müüri ehitanud) Theodosius II Noorem kohustub maksma iga-aastaselt 700 naela kulda. 420 Sassaniidi kuningas Yazdegerd I hukkab Susa piiskopi Abda koos kaaslastega, kes julgustatuna Yazdegerdi pojast vaimude välja-ajamisest, keeldusid taastamast tuletemplit, mille nad kristluse võidu auks olid hävitanud.      Yazdegerdi surma järel tapab pärsia aadel ka tema trooni taodelnud poja Armeenia kuninga Shapur IV. Armeenias algab 3-e aastane pärslaste vastane mäss. Yazdegerdi teine (juudi soost) poeg Bahram V võtab lakhmiidi kaaskonna toel võimu üle oma pojalt, kelle aadel oli kuningaks sokutanud.      Bahram V alustab kristlaste kiusamist, kuna nood keelduvad hävitatud tuletempli taastamist rahastamast. See saab ajendiks esimesele Sassaniidide sõjale (kristlikke huvisid kaitsvate) Roomlastega.      Armeenia kirja loonud misjonär Mesrop Maštotsh käib Konstantinoopolis kristliku keisri Theodosius II luba saamas, et levitada (lisaks Ida-Armeeniale ka) Roomale kuuluvas Lääne-Armeenias kristlust borboriitluse asemel. Seal olid misjoni takistanud kadedad Kapadookia vaimulikud.      Faramund juhib frangid üle Reini. 403 Lääne-Rooma kindral Stilicho võidab üle Alpide Itaaliasse tunginud Alaric I ja sellega (401-403) läänegooti sõja. Selle auks korraldatakse viimane triumfimarss Roomas.      Guolophi lahing rooma-briti väejuhi Ambrosius Aurelianuse ja anglosaksid maale kutsunud briti kuninga Vortigerni vahel.      Attila ja Bleda sõlmivad Margumi linnas Sava jõe ääres hunnide rahu- ja kaubanduslepingu Ida-Roomaga . (Kreeka keele seadustanud ja Konstantinoopoli müüri ehitanud) Theodosius II Noorem kohustub maksma iga-aastaselt 700 naela kulda. 386 Rooma kristlik keiser Theodosius I ja Sassaniidi kuningas Shapur III jagavad püsiva rahulepinguga Armeenia alad.      Theodosiuse naine ja tütar surevad. Konstantinooplolis tähistatakse gootide võitmist. Hakatakse ehitama Rooma müüritagust Püha Pauluse kirikut.      Lääne-Rooma keisriks hakanud mõrtsukas Magnus Maximus tungib Itaaliasse ja hävitab tema vastast Valentinianus II toetanud Novara linna.      Manilaste poolt Milano retoorika professoriks sokutatud Numiidia berberi uusplatonist Augustinus pöördub ristiusku. 310 Isa surma päeval ohvitseride poolt tetrarhia augustuseks valitud Constantinus I Suur rüüstab Reini taguseid franke, et olla eemal Maxentiuse, Maximianus Herculiuse, Maximinus Daza, Liciniuse ja Galerius Valerius Maximianuse vahelisest kodusõjast Itaalias. (Rooma riik on 7 osas.)      Kui Constantinuse surma kohta valetanud Maximianus end keisriks kuulutab, sunnib Constantinus teda enesetapule.      Constantinus hakkab devalveerunud hõbe-denariuse asemel müntima solidusi, mille kaalu ja kullaproovi standard käibib 10. saj-ni.      Maxentius ajab vastvalitud paavst Eusebiuse Sitsiiliasse, kus too näljastreikides sureb. 304 Constantius I Chlorus alistab alemannid Reini kaldal. Galerius hävitab täielikult karpi ja bastarni rahvad Daakias. 296 Constantius I Chlorus hävitab rooma-briti usurpaator-keisri Allectuse ja tema frangi liitlased.      Maximianus võitleb Hispaanias frangi piraatidega ja ajab Numidiast mässulise 5 berberi hõimu liidu Atlase mägedesse.      Galerius kaotab Harrani juures sassaniidi kuningas Narsehle, kes tungib ka roomlastele alluvasse Armeeniasse.
北朝 386-581 拓拔, 托跋, 㩉拔 310-557
北魏 386-535 東魏 534-550 西魏 535-557 北齊 550-577 北周 557-581
五胡十六國 304-439 五胡 匈奴 265 e.m.a - 460 鮮卑 208 e.m.a - 670 氐 111 e.m.a - 580 羌 1675 e.m.a - 2025< 羯 214-351 ( 丁零 ) 1. saj e.m.a - 7. saj
十六国 304-439 晉朝 266-420 楊氐 仇池 296-443 苻氐 前秦 351-394 羌族 後秦 384-417 鮮卑 西秦 385-431 張家 前涼 301-376 呂氐 後涼 386-403 鮮卑 南涼 397-414 盧水 北涼 397-439 李家 西涼 400-421 慕容 前燕 337-370 慕容 西燕 384-394 慕容 後燕 384-409 慕容 南燕 398-410 馮家 北燕 407-436 巴氐 成漢 303-347 攣鞮 漢趙 304-329 石羯 後趙 319-351 匈奴 北夏 407-431 拓跋 代 310-376 慕容 吐谷渾 319-351
三國時代 220-280 蜀漢 221-263 曹魏 220-266 東吳 222-280	3. saj m.a.j noorema rooma rauaaja alguse sepp peidab Rakvere lähedal Varudi-Vanakülas 51 Rooma pronksmünti Maximinus I (235-238) ja varasemast ajast ning sellest pronksist tehtud ehteid. 280 Karistuse hirmus laseb end keisriks kuulutada nii frangi sidemetega Proculus, gallo-briti Bonosus kui galli või mauri päritolu Julius Saturninus. Keiser Probus võidab alaanid, vandaalid, briti ja galli mässajad ning surmab kõik usurpaatorid, kuid kohtleb nende peresid lugupidamisega.      Rooma alasid ründavad pidevalt frangid. Tüüringid ilmuvad nende naabrusse Harzi mäestikus.      Sassaniidi kuninga Bahram II saadikud taotlevad Roomas rahu.      Indias saab võimule Gupta dünastia rajaja poeg Ghatotkacha. 266 Palmyra (260-273) impeeriumi valitseja Odaenathus katkestab sassaniidide pealinna piiramise, et lüüa tagasi Musta mere rannikut rüüstanud (Skandinaavia päritolu) heruulid .      Kristlusse pöördunud Iiri suurkuningas Cormac mac Airt lämbub kalaluu kurgus. 222 Mässav ihukaitse lohistab 18 a-se lapskeisri Elagabaluse ja tema ema moonutatud laipu läbi Rooma ja heidab Tiberisse. Järgmise 13 a-se lapskeisri (eelmise nõo) Severus Alexandri asemel valitseb tema Süüria kristlasest ema Julia Mamaea.      Mässajad uputavad paavst Callixtus I Roomas kaevu.
漢朝 206 e.m.a - 220 m.a.j	Vanem rooma rauaaeg (50-200 m.a.j) on rahulik. Pole linnuseid, väga vähe on leitud relvi, kuid palju ehteid. Haudadesse ilmuvad sõled. Vanim Eestist leitud münt on Nero (54-68) aegne hõberaha. 220 Rooma 16 a-ne lapskeiser Elagabalus määrab konsuliteks oma sõbra ja iseenese (3. aastat järjest) ning Jupiterist kõrgemaks peajumalaks Süüria päikesejumala Elagabaluse, kelle preestri ameti ta oli Homsis pärinud. Abiellub vesta neitsiga, keda selle patu eest oleks oodanud elusalt matmine. Elagabalust külastavad saadikud Indiast.      Gootid rüüstavad Väike-Aasiat ja Balkanit.      Sassaniidi dünastia rajaja Ardashir I saab oma venna Shapur-i asemel Parsi kuningaks.
秦朝 221-206 e.m.a	3. saj e.m.a hilise eelrooma rauaaja tarandkalmete levik Eesti alal. 206 e.m.a Scipio Africanus vallutab Kartaagolt Hispaania ja valitakse konsuliks.      Samas Makedoonia kuningas Philippos V alistab Rooma poolt sõdinud Aitoolia.      Kreeka-Baktria kuningas Euthydemus I vallutab Partia Arsaces II alasid ning lööb tagasi seleukiidi kuninga Antiochus III Suure, kes pakub seepeale oma tütart tema miniaks. Antiochus III ronib üle Hindukuši Kabuli kuninga Sophagasenosega sõprust kinnitama. Hangib talt 150 sõjaelevanti.
戰國時代 475-221 e.m.a 周朝 1046-256 e.m.a 秦國 897-207 e.m.a 燕國 1046-222 e.m.a 齊國 1046-221 e.m.a 楚國 1030-223 e.m.a 衞國 1040-209 e.m.a ; 魯國 1042 -249 e.m.a ; 宋國 1046-286 e.m.a ; 滕國 1046-297 e.m.a ; 邾婁 11. saj -? 340 e.m.a ; 郳國 11. saj -? 340 e.m.a ; 鄭國 806-375 e.m.a ; 許國 1064-375 e.m.a ; 呂國 ? -? e.m.a ; 莒國 1046 - 431 e.m.a ; 越國 ? 473-306 e.m.a 巴國 13. saj -316 e.m.a 蜀國 10 saj -316 e.m.a 晉國六卿 588-453 e.m.a 趙國 403-222 e.m.a 魏國 403-225 e.m.a 韓國 403-230 e.m.a 晉國 1042-369 e.m.a 吳國 ? 584-473 e.m.a 曾國 1045-771 e.m.a 隨國 10. saj -? 494 e.m.a 兩蓼 771 -476 e.m.a ; 陳國 ? 1045 -479 e.m.a ; 道國 ? 685 -? 516 e.m.a ; (群舒) 巢國 ? 1050 -580 e.m.a 五霸 685-591 e.m.a 申國 ? 827-680 e.m.a 沈國 ? 1050-500 e.m.a 蔣國 11 saj -617 e.m.a ; 鄀國 ? -622 e.m.a ; 江國 1101 -623 e.m.a ; 滑國 ? -627 e.m.a ; 芮國 ? 703 -641 e.m.a ; 梁國 ? -641 e.m.a ; 應國 1030-646 e.m.a ; 黃國 ? -648 e.m.a ; 畢國 ? 1050 - ? 651 e.m.a ; 弦國 ?-655 e.m.a ; 楊國 ?–677 e.m.a ; 鄧國 1200-678 e.m.a ; 息國 1122-680 e.m.a ; 譚國 1046-684 e.m.a ; 東周 771-685 e.m.a 西虢 1046 - 687 e.m.a 東虢 1046 -767 e.m.a 薊國 11 saj -7 saj e.m.a ; 紀國 ? -690 e.m.a ; 羅國 11. saj -690 e.m.a ; 杞國 16. saj -690 e.m.a ; 那國 11. saj -704 e.m.a ; 權國 11. saj -704 e.m.a ; 春秋時代 770-476 e.m.a 韓國 11. saj -8. saj e.m.a ; 邗國 ? -? e.m.a ; 四夷 1041 e.m.a - ? 1858 m.a.j 南蠻 ? 613-225 e.m.a 北狄 676-265 e.m.a (白狄) 代國 ? 517-457 e.m.a (白狄) 中山國 ? 506-296 e.m.a 西戎 964-314 e.m.a 義渠 ? 720-272 e.m.a 犬戎 ? 976- ? 649 e.m.a 東夷 ?1400-350 e.m.a 姑蔑國 ?-480 e.m.a 徐國 ?1042-512 e.m.a 鍾離 ?650-?538 e.m.a 萊國 ?-567 e.m.a	500 e.m.a eelrooma rauaaegne raudnaaskel Iru vanema kindlustatud asula lõppjärgust (varaseim raudese Eesti alalt). 8. saj e.m.a Kaali jt noorema pronksiaja kindlustatud asulad. 221 e.m.a 26. a-ne Hannibal saab oma õemehe Hasdrubali järel Kartaago väeülemaks, kui Ibeeria keldi kuninga ori on tolle oma isanda eest kättemaksuks tapnud. Hannibal allutab kosjade ja lahingute abil Pürenee poolsaart.      Egiptuses saab isa surma järel võimu 20 a-ne Ptolemaios IV Philopator, kes laseb intrigant Sosibiose mahitusel tappa oma onu, venna ja ema ning vangistab (Ahhaia liidu eest) liitlaste juurde Egiptusse pagenud Sparta kuninga Kleomenes III (süüdistades teda vandenõus).      Seleukiidi kuningas Antiochus III Suure kaarialasest minister Hermeiase intriigide vastu mässav kuberner Molon vallutab Mesopotaamia. 256 e.m.a Rooma võidab Kartaagot Ecnomuse ja Adise lahingus.      Mässuline seleukiidi kuberner Diodotos I saab esimeseks Kreeka-Baktria kuningaks. Idairaanlaste parni hõim vallutab seleukiididelt Partia. 453 e.m.a Perikles teeb Delose Liidust Ateena Impeeriumi (vedades varakambri Delosest Ateenasse) ja hakkab Heliaia ülemkohtu vandekohtunikele maksma heldet palka. 475 e.m.a Pärsia sõjaks valitud Ateena strateeg Kimoon müüb "piraatluse" ettekäändel orjusse Skyrose põlisasukad - dolooplased ja toob saarelt Theseuse "põrmu" Ateenasse.      Pärslaste lahkumise järel rajab esimene traaklaste kuningas (475-445 e.m.a) Teres I Odrysia riigi.      Sürakuusa türann Hieron I küüditab Naksose ja Catania asukad Sitsiilia sisemaale Leontinoi-sse ja rajab nende maale doorlastega asustatud Aetna linna.      Roomlased võidavad sabiinide väge sõjas etruskide Veii linna vastu. 588 e.m.a Siddhattha Gotama (Sakkamuni) virgub budaks.      Sküüdi mõttetark Anaharsis kohtub Ateenas Soloniga.      Hilis-Egiptuse 26. dünastia 4. vaarao Apries vallutab koos Tüürose ja Küprose liitlastega Siidoni. Seepeale tulevad tema poolele Juuda, Edomi, Moabi ja Ammoni valitsejad. Ta üritab ka kaitsta Jeruusalemma, kuid Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II hävitab linna. Selle peale hakkab mässama Assuani garnison Nuubia piiril. 591 e.m.a Üha laieneva Meedia kuningas Kyaxares II nõuab viimase Lüüdia kuninga Kroisose isalt Alyattes II-elt tolle pealinna Sardisse pagenud sküütide välja andmist, keda meedlased on Lääne-Aasiast Musta mere steppidesse ajanud. Alyattese keeldumine põhjustab viie aastase sõja. 685 e.m.a Algab II Messenia sõda spartalastest orjastajate vastu.      Megara kreeklased asutavad Bosporuse väina äärde Halkedoni linna.      Sünnib Assüüria uue-riigi viimane vägev kuningas Aššurbanipal. 770 e.m.a Assüüria uue-riigi 8. kuningas Ashur-dan III ründab Uus-Babüloonia Marda linna.      Elam liitub babüloonlaste, kaldealaste jt rahvastega Assüüria ülemvõimu vastu, kuid sinna tungivad iraanikeelsed rahvad: meedlased, pärslased, partlased, sagartlased jt.      Sureb masdaistliku Diauehi viimane kuningas Utuphursi.      Tüürose foiniiklased asutavad Hispaanias Málaga linna.      Rajatakse Tarimi nõva vanim linn Koyuk Shahri.      Hüljatakse Gungywamp asula (Groton, Connecticut).
商朝 1600-1046 e.m.a	1100 e.m.a Eesti alal on kinnistunud noorema pronksiaja tekstiilkammkeraamika, kivikirstkalmed ja kindlustatud asulad. 1750 e.m.a hiline kammkeraamika kaob Eesti alalt. 11. saj e.m.a      Viimane Ateena kuningas Kodros valitseb (1089-1068 e.m.a), kuni ohverdab end doorlaste tagasi löömiseks.      Egiptuse 21. dünastia rajaja uue-riigi kuningas Smendes matab oma äia ja valitseb (1077-1052 e.m.a).      Kesk-Assüüria impeeriumi 23. kuningas Ashur-rabi II kukutab oma vennapoja ja valitseb 41 a (1013-972 e.m.a).      Babüloni 4. (Išin) dünastia 6. kuningas Marduk-nadin-ahhe tapab oma nõo ja valitseb (1095-1078 e.m.a). 17. saj e.m.a      Mükeene valitsejatele hakatakse rajama koonilise taru kujulisi hauakambreid (1600 e.m.a).      Küklaadide kultuuri I hilisjärk (1600-1500 e.m.a).      Hetiidi vana-riigi (1650-1500 e.m.a) kuninga Mursili I rünnak lõpetab amoriitide dünastia Aleppos (16 saj e.m.a).      Hüksose vallutajad rajavad Egiptuse keskmise riigi järel 15. dünastia (1650-1550 e.m.a).      Induse oru Harappa tsivilisatsiooni lõpu ookerkeraamika (1700-1300 e.m.a).      Olmeekide esimesed linnad San Lorenzo Tenochtitlán (1600-900 e.m.a). Esimesed kummipallid.      Hügelgräber kultuur Kesk-Euroopas (1600-1300 e.m.a). Nebra taevakaart maeti Harzi mägede juures Leipzigi lähedal (1600-1560 e.m.a).
夏朝 2070-1600 e.m.a	2000 e.m.a nöörkeraamikud kaovad Eesti alalt, kuid venekirved arenevad edasi. 21. saj e.m.a      2000-1700 e.m.a Kirde-Tai Ban Chiang esimestel Kagu-Aasia pronksivalajatel puudub veel linnastunud sõjaväeline riik.      2004/1940 e.m.a Iraani Elami riigi Shimashki dünastia liidus Susaga hävitavad Sumeri uue-riigi Ur III impeeriumi. Sellest ajast pärineb sumeri eepika.      2040 e.m.a Mentuhotep II ühendab Egiptuse Keskmise-Riigi.      2049 a. hiliskevadel e.m.a ehitab Briti pronksiaja kellpeekri kultuur Norfolki Seahenge jms.      Pronksiaega jõudnud Kesk-Minose I järk (2100-1875) ehitab Knossose, Phaistose ja Malia lossid. II järgus (1875-1700) hakatakse kirjutama lineaarkirja A ja Kreeta hieroglüüfe.      2200-1750 e.m.a Lõuna-Uurali pronksiseppade aarialaste Sintashta-Petrovka linnuskultuur matab kääbastesse esimesed sõjavankrid.      2700-2200 e.m.a lagunev Egiptuse vana-riik lõpetab suhtlemise nuubialaste Kerma kultuuriga.
三皇五帝 2852-2206 e.m.a	2800 e.m.a venekujuliste kivikirveste ilmumine Eesti alal. 23. saj e.m.a      Esimene nimeline kirjanik (Akadi Sargoni tütar) preestritar Enheduanna loob sumeri keelseid laule Uri linnas.      2215 e.m.a gutilased vallutavad Akadi.      2251 e.m.a algab 200 aastase põua ja pakasega praegune Meghalaya kliimaperiood, mis lõpetab Egiptuse vana-riigi, Akadi, Hiina Longshani, Liangzhu, Jaapani Jōmoni ja Induse kultuurid.      2300 e.m.a kaevatakse Niilust ja Faiyumi oaasi ühendav Tomise kanal. 29. saj e.m.a      10. V 2807 e.m.a Burckle kraatri ja Fenambosy rannavalli tekkimisega kaasnenud hiidlaine annab alust veeuputuse müütidele.      2879 - 2794 e.m.a valitseb Vietnami esimene kuningas, Hồng Bàng dünastia rajaja, Hiina Shennongi järeletulija Kinh Dương Vương.      2880 e.m.a juurdub Prometheuse mänd Nevadas, mis oli vanim elusolend, kuni teaduse huvides 1964 maha lõigati.      2890 e.m.a sureb Egiptuse I dünastia viimane kuningas Qa'a.      2900-1759 e.m.a idasemiidi Mari kuningriik Süürias.      2900-2334 e.m.a Sumeri-Elami sõjad.

新石器文化 8500-2000 e.m.a 龍山文化 3000 - 1900 e.m.a 良渚文化 3300 - 2300 e.m.a 大汶口文化 4300 - 2600 e.m.a 仰韶文化 5000 - 3000 e.m.a 老官台文化 5800 - 5400 e.m.a 裴李崗文化 7000 - 5000 e.m.a 大麥地文化 ? 13000 - ? 4000 e.m.a

maia kirjad 3 saj e.m.a - 17 saj m.a.j sapoteegi kirjad 5 saj e.m.a - 8 saj m.a.j olmeegi kirjad 900 e.m.a - 500 m.a.j Induse kirjad 2800 e.m.a - 300 m.a.j Minose tsivili-satsioon 3100 - 1100 e.m.a Trooja kirjad 2600 - 1850 e.m.a kiilkirjad 3500 e.m.a - 75 m.a.j Egiptuse kirjad 4000 e.m.a - 400 m.a.j Gradeshnitsa tahvlid ? 3500 e.m.a Dispilio tahvel 5202 e.m.a Doonau tsivili-satsioon 6000 - 3500 e.m.a Kamyana Mohyla kaljujoonised ?

noorem kiviaeg 3900-1800 e.m.a põllu-majandus, nöör-keraamika 2800 - 2000 e.m.a küttide, kamm-keraamika 3900 - 1800 e.m.a keskmine kiviaeg 9600-3900 e.m.a Narva keraamika 5200 - 3900 e.m.a Sindi-Lodja asulad 7000 - 5200 e.m.a Kunda kultuur 8500 - 7000 e.m.a Pulli asula 9600 - 8500 e.m.a

T.I.3.4.1 愛沙尼亞被哪些國家佔領過，什麼時候？

蘇聯 納粹德國 俄羅斯帝國 立窩尼亞騎士團 丹麥 聖座

滿洲國時期 明朝時期 清朝時期 宋朝時期 元朝時期 中華人民共和國時期

T.I.3.4.2 選擇合適的名字。

智者（雅羅斯拉夫），古羅斯統治者，征服了芬蘭南部。 ----- （木杆可汗）時期，粟特文化對突厥的影響已達至高峰。 ----- （艾瑞克五世），丹麥國王克里斯多福一世逝世時唯一在生的兒子。 ----- 在致君士坦丁堡普世牧首的信中，（阿爾吉爾達斯）自稱立陶宛皇帝。 ----- （尼古拉二世），俄羅斯帝國末代皇帝，兼任芬蘭大公和波蘭國王，在位時間1894年—1917年。 ----- （拜巴爾一世，）埃及馬木留克王朝蘇丹，致力於消滅巴勒斯坦的各十字軍國家及驅逐伊兒汗國蒙古軍隊。 ----- （漢尼拔·巴卡），北非古國迦太基著名軍事家，少時隨父哈米爾卡進軍西班牙，並向父親立下要終身與羅馬為敵的誓言。 ----- （沙普尔四世），萨珊王朝的沙阿伊嗣俟一世之子，竭尽所能试图将亚美尼亚人的信仰由基督教转变为祆教，但并未成功。 ----- （威廉二世），末代德意志皇帝兼普魯士國王，從 1888 年起一直到1918年退位，他是英國維多利亞女王42個孫輩中最年長的。 ----- （安海度亞娜）是阿卡德王薩爾貢大帝的女兒，並且作為世界上最早被記錄的署名作家而為世人所知，常年居住在蘇美的烏爾城。 ----- 1034年,（無情者哈拉爾）帶領部下向南移動到拜占庭帝國並在米海爾四世的瓦蘭吉衛隊擔任僱傭兵和軍事指揮官，轉戰於西西里和保加利亞。 ----- 年僅12歲的（阿提拉，）被送到羅馬宮廷作為議和條約中的人質之一。可以說，他當時學習的一切對後來他對匈人帝國的統治有極大的幫助。 ----- 雖然在與托勒密王國的戰爭失利，但隨後的爭戰中，（安條克三世）（大帝）証明自己是從開國的塞琉古一世之後，歷屆塞琉古國王中最優秀的君主。 ----- （君士坦丁）大帝，第一位信仰基督宗教的羅馬皇帝，在拜占庭建立新皇宮，並將之命名為新羅馬，但人們為尊君士坦丁之名，將此地稱作君士坦丁堡。 ----- （曼圖霍特普）二世在位時曾多次改名，反映出當時可能曾經發生一些重大的政治事件。他登基時的名字為「尼布赫帕特拉」，是埃及中王國首位法老。 ----- 在瑞典國王古斯塔夫二世·阿道夫於三十年戰爭呂岑會戰中陣亡後，當時6歲的（克里斯蒂娜）便以假定繼承人的身份繼承了王位，到18歲的年紀時她開始實際的統治。 ----- 亞述的抄寫員們建立了西亞史上第一座有系統性的圖書館－（亞述巴尼拔）圖書館，收集了許多珍貴的泥版文獻，包括史詩、學術著作和祭祀作品。其中包括著名的《吉爾伽美什史詩》。 ----- （釋迦牟尼），本名悉達多‧喬達摩，出生於今尼泊爾南部的王族家庭，為剎帝利種姓。 -----

阿爾吉爾達斯 艾瑞克五世 安海度亞娜 安條克三世 阿提拉 拜巴爾一世 漢尼拔巴卡 君士坦丁 克里斯蒂娜 曼圖霍特普 木杆可汗 尼古拉二世 沙普尔四世 釋迦牟尼 威廉二世 無情者哈拉爾 雅羅斯拉夫 亞述巴尼拔

T.I.2 vaatamisväärsused

<   <     目錄 sisukord     >   >