shuǐ, jīn, mù, qì, shí

I.5.9.2 意符

   Arva tähendusliku osa ( 氵, 水 ; 钅, 金 ; 木; 气; 石) põhjal: milline märk, millise pildiga sobib!

左边的，右边的还是中间的？

  1. 不好意思 bùhǎo yìsi
  2. 石头 shítou
  3. 拉丁美洲 lādīng měizhōu
  1. 石膏 shígāo
  2. 钓钩 diàogōu
  3. 对面 duìmiàn
  1. 楼层 lóucéng
  2. 开车 kāichē
  3. 石油 shíyóu
  1. 宝石 bǎoshí
  2. 地板 dìbǎn
  3. 坐车 zuòchē
  1. 天花板 tiānhuā bǎn
  2. 那里 nàlǐ
  3. 矿泉水 kuàngquán shuǐ




I.5.9.2 石   <   <     目录 sisukord     >   >   I.6.9.2 饣 / 食


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

I.1. arvud

Image
I.1. 其实只有两个。 Tegelikult on ainult kaks tükki. Alustame kõige lihtsamast ja tähtsamast - arvudest. 一 1 二 2 三 3 四 4 五 5 六 6 七 7 八 8 九 9 十 10 百 100 千 1000 万 10 000 亿 100 000 000 零 0 两 2 (loendatava ühiku ees: "mõlemad kassid", "kumbki käsi", "kaks tassi teed", "kaks paari kingi" jne) 两 esineb sageli eriti kõnekeeles ka liitarvudes 百, 千, 万 ning 亿 ees ( 两 百, 两 千, 两 万, 两 千万, 两 亿), kuid mite kunagi järgarvudes (teine 第二, kahesajas 第 二百, kahetuhandes 第二千 jne). Pane tähele, et " ühe saja", " ühe tuhande", " ühe kümnetuhande" ja " ühe sajamiljoni" eest ei tohi "ühte" ära jätta, kuid "ühe kümne" eest tuleb "üks" ära jätta arvu alguses. 1 0 = 十 12 = 十二 20 = 二十 1 00 = 一百 200 = 二百 210 = 二百一十 1 000 = 一千 2000 = 二千 1 0 000 = 一万 20 000 = 二万 1 00 000 = 十万 200 000 = 二十万 1 000 000 = 一百万 2000 000 = 二百万 1 0 000 000
Read more

I.2. Mis kell on?

Image
I.2. 时钟 kell I.2.1 复习 Tuleta meelde, et aja- jt ühikute või 千, 万 ning 亿 ees ei tarvitata "kahe" tähenduses sõna 二 èr vaid hoopis 两 liǎng! 两点 = kell kaks;      两 = kaks (loendatava ühiku ees); Vali õige kirjapilt ja õpi soravalt hääldama! 吃几只鸡？ : chī jǐ zhī jī, chī qī zhī jī I.2.2 拼音 silbi lõpu kaashäälikud Peale meile juba tuttava silbi "er" [aɚ̯] on ainult kaks kaashäälikut, mis võivad olla hiina keele silbi lõpus: n ja ŋ - 请问 qǐ ng wè n (Lubage küsida ...).      Kurgupoolset kumedat ŋ häälikut kirjutatakse "ng" täheühendiga: 上 shàng      Hammastepoolset inisevat n häälikut kirjutatakse ühe tähega: 问 wèn Silbi algust kalduvad hiinlases hääldama tugevalt ja silbi lõppu nõrgalt nii, et vaevu kuulda on nii n kui ŋ (ng). Pane tähele, et silbi lõpu häälik mõjutab talle eelnenud täishääliku kõla ja see aitab neid vaikseid ninahäälikuid teineteisest eristada.      n ees hääldataks
Read more

I.4. Mis kell läheb?

Image
I.4. 车站 jaam I.4.1 复习 Õpi soravalt hääldama! 一亿九千九百四十四万三千三百七十七 I.4.2 拼音 susisevad häälikud z [ts] , zh [ʈʂ], c [tsʰ], ch [ʈʂʰ], j [tɕ], q [tɕʰ], s [s], sh [ʂ], r [ɻ] ja x [ɕ] vastanduvad mitmesuguste paaridena.      Kindlasti tuleb kuulata salvestustelt, kuidas hiinlased ise hääldavad, aga c [tsʰ] ning s [s] hääldamine sellisel moel, nagu nad häälduvad eesti tähestikus, ei tohiks hiinlaste seas erilist segadust tekitada. keeletipp      tuleks zh [ʈʂ], ch [ʈʂʰ], sh [ʂ] ja r [ɻ] hääldamisel pöörata tagurpidi - kurgu poole .      aga j [tɕ], q [tɕʰ] ja x [ɕ] hääldamisel pöörata vastupidi - alla, esihammaste taha . c [tsʰ] ja s [s] - mõlema järel hääldatakse ka "i" häälikut kumedamalt ja kurgu pool nagu "tsõj" / "sõj".      词 cí = sõna,      四 sì, sh [ʂ] ja x [ɕ] - meenutavad mõlemad eesti võõrsõnade "š" tähe hääldamist, kuid sh [ʂ] on kumedalt sisse - kurgu poole hääld
Read more