shuǐ

I.1.16 意符

       Mõistata järgmiste piltide põhjal, mis laadi nähtustele viitab nende sõnade ( 湖泊 , 河流 , 波浪 ) ühine osa!

海洋
大洋
海边 , 海岸 , 沿海 , 海滩
海军
海峡
航海 , 航行
河流 , 江河 , 河川 , 河道
湖泊
瀑布
流域
电流
海沟
波浪 , 波涛
源泉 , 清泉 , 源头
能源
游泳池
游泳
洄游
大洲
亚洲
欧洲
非洲
澳洲 , 澳大利亚
大洋洲
拉丁美洲 , 中南美洲
南极洲


氵 < 水 shuǐ

Piltkirja märgid , , võisid kujutada nelja keerist või rutulist laineharja mõlemal pool veevoogu.

冫 < 仌, 冰, 氷 bīng

Piltkirja märgid , kujutavat jäätunud [仌 bīng] vett [水 shuǐ]. Mõisteline osa [仌 bīng] ise võib kujutada härmanõelu.

泳 yǒng

Piltkirja märgid , , võisid koosneda mõistelisest osast ["vesi" 氵 shuǐ] ja häälduslikust osast ["igavene" 永 yǒng].

川, 巛 chuān

Piltkirja märgid , võisid kujutada jõe voolu.

巜, 澮 guì

Piltkirja märgid võisid kujutada vee voolu.

州 zhōu

Piltkirja märgid , võisid kujutada jõesaari.

洲 zhōu

Piltkirja märgid võisid koosneda mõistelisest osast ["vesi" 氵 shuǐ] ja häälduslikust osast ["vald" 州 zhōu].



I.3.9 piltkiri   <   <     目录 sisukord     >   >   I.1.16.1 氵, 水


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

I.1. arvud

Image
I.1. 其实只有两个。 Tegelikult on ainult kaks tükki. Alustame kõige lihtsamast ja tähtsamast - arvudest. 一 1 二 2 三 3 四 4 五 5 六 6 七 7 八 8 九 9 十 10 百 100 千 1000 万 10 000 亿 100 000 000 零 0 两 2 (loendatava ühiku ees: "mõlemad kassid", "kumbki käsi", "kaks tassi teed", "kaks paari kingi" jne) 两 esineb sageli eriti kõnekeeles ka liitarvudes 百, 千, 万 ning 亿 ees ( 两 百, 两 千, 两 万, 两 千万, 两 亿), kuid mite kunagi järgarvudes (teine 第二, kahesajas 第 二百, kahetuhandes 第二千 jne). Pane tähele, et " ühe saja", " ühe tuhande", " ühe kümnetuhande" ja " ühe sajamiljoni" eest ei tohi "ühte" ära jätta, kuid "ühe kümne" eest tuleb "üks" ära jätta arvu alguses. 1 0 = 十 12 = 十二 20 = 二十 1 00 = 一百 200 = 二百 210 = 二百一十 1 000 = 一千 2000 = 二千 1 0 000 = 一万 20 000 = 二万 1 00 000 = 十万 200 000 = 二十万 1 000 000 = 一百万 2000 000 = 二百万 1 0 000 000
Read more

I.2. Mis kell on?

Image
I.2. 时钟 kell I.2.1 复习 Tuleta meelde, et aja- jt ühikute või 千, 万 ning 亿 ees ei tarvitata "kahe" tähenduses sõna 二 èr vaid hoopis 两 liǎng! 两点 = kell kaks;      两 = kaks (loendatava ühiku ees); Vali õige kirjapilt ja õpi soravalt hääldama! 吃几只鸡？ : chī jǐ zhī jī, chī qī zhī jī I.2.2 拼音 silbi lõpu kaashäälikud Peale meile juba tuttava silbi "er" [aɚ̯] on ainult kaks kaashäälikut, mis võivad olla hiina keele silbi lõpus: n ja ŋ - 请问 qǐ ng wè n (Lubage küsida ...).      Kurgupoolset kumedat ŋ häälikut kirjutatakse "ng" täheühendiga: 上 shàng      Hammastepoolset inisevat n häälikut kirjutatakse ühe tähega: 问 wèn Silbi algust kalduvad hiinlases hääldama tugevalt ja silbi lõppu nõrgalt nii, et vaevu kuulda on nii n kui ŋ (ng). Pane tähele, et silbi lõpu häälik mõjutab talle eelnenud täishääliku kõla ja see aitab neid vaikseid ninahäälikuid teineteisest eristada.      n ees hääldataks
Read more

I.4. Mis kell läheb?

Image
I.4. 车站 jaam I.4.1 复习 Õpi soravalt hääldama! 一亿九千九百四十四万三千三百七十七 I.4.2 拼音 susisevad häälikud z [ts] , zh [ʈʂ], c [tsʰ], ch [ʈʂʰ], j [tɕ], q [tɕʰ], s [s], sh [ʂ], r [ɻ] ja x [ɕ] vastanduvad mitmesuguste paaridena.      Kindlasti tuleb kuulata salvestustelt, kuidas hiinlased ise hääldavad, aga c [tsʰ] ning s [s] hääldamine sellisel moel, nagu nad häälduvad eesti tähestikus, ei tohiks hiinlaste seas erilist segadust tekitada. keeletipp      tuleks zh [ʈʂ], ch [ʈʂʰ], sh [ʂ] ja r [ɻ] hääldamisel pöörata tagurpidi - kurgu poole .      aga j [tɕ], q [tɕʰ] ja x [ɕ] hääldamisel pöörata vastupidi - alla, esihammaste taha . c [tsʰ] ja s [s] - mõlema järel hääldatakse ka "i" häälikut kumedamalt ja kurgu pool nagu "tsõj" / "sõj".      词 cí = sõna,      四 sì, sh [ʂ] ja x [ɕ] - meenutavad mõlemad eesti võõrsõnade "š" tähe hääldamist, kuid sh [ʂ] on kumedalt sisse - kurgu poole hääld
Read more