I.2. Mis kell on?

I.2. 时钟 kell

I.2.1 复习

Tuleta meelde, et aja- jt ühikute või 千, 万 ning 亿 ees ei tarvitata "kahe" tähenduses sõna 二 èr vaid hoopis 两 liǎng!

两点 = kell kaks;
     两 = kaks (loendatava ühiku ees);

Vali õige kirjapilt ja õpi soravalt hääldama!

吃几只鸡？ : chī jǐ zhī jī, chī qī zhī jī

I.2.2 拼音

silbi lõpu kaashäälikud

Peale meile juba tuttava silbi "er" [aɚ̯] on ainult kaks kaashäälikut, mis võivad olla hiina keele silbi lõpus: n ja ŋ - 请问 qǐngwèn (Lubage küsida ...).
     Kurgupoolset kumedat ŋ häälikut kirjutatakse "ng" täheühendiga:
上 shàng
     Hammastepoolset inisevat n häälikut kirjutatakse ühe tähega:
问 wèn

Silbi algust kalduvad hiinlases hääldama tugevalt ja silbi lõppu nõrgalt nii, et vaevu kuulda on nii n kui ŋ (ng).
Pane tähele, et silbi lõpu häälik mõjutab talle eelnenud täishääliku kõla ja see aitab neid vaikseid ninahäälikuid teineteisest eristada.
     n ees hääldatakse ka täishäälikut peenemalt ja hammaste pool.
     ŋ (ng) ees hääldatakse ka täishäälikut kumedamalt ja kurgu pool.

an [ɛn] - hääldub umbes nagu eesti keele "än":
     三 sān, 万 wàn, 点 diǎn = punkt, 千 qiān, 现 xiàn = praegune;
ang [aŋ] - hääldub umbes nagu eesti keele "ang":
     上 shàng = peale; 两 liǎng;
en - hääldub umbes nagu eesti keele "en":
     问 wèn = küsima; 闻 wén = nuusutama; 分 fēn = minut, osa;
eng [əŋ] - hääldub umbes nagu eesti keele "õng":
     等 děng = ootama;
in - hääldub umbes nagu eesti keele "in":
     拼音 pīnyīn = hääldus; 拼 pīn = häälega lugema; 音 yīn = heli, noot, toon;
ing [iŋ] - hääldub umbes nagu kihnu keele "iõng" sõnas - king, sest pīnyīni reeglite kohaselt pole lihtsalt kombeks /ieng/ kirjutada:
     零 líng, 请 qǐng
ong [ʊŋ] - hääldub umbes nagu eesti keele "ung":
     农村 nóngcūn = küla; 钟 zhōng = kell; 中 zhōng;

"on", "ung", "ün", "üng"-lõpuga silpe hiina riigikeeles ei ole.

n+m

Pane tähele, et n hääldatakse järgneva m-iga kokku pikaks mm-iks:
     什么 "shénme" hääldub umbes nagu "šõmmõa" (ja tähendab "mis").

I.2.2.3 练习发音！

qǐng děng, qǐngwèn, qǐng wén, qǐng fēn
sān fēnzhōng, liǎng diǎn zhōng

I.2.3.1 外来词

Loe võõrsõna hääldust ja arva tähendus.
bossanoova 巴萨诺瓦 bāsà nuòwǎ bossa nova
tango 探戈 tàngē tango
tšatša 恰恰 qiàqià cha-cha-cha
hip-hop 嘻哈音乐 xīhā yīnyuè hip-hop
tekno 铁克诺音乐 tiěkènuò yīnyuè techno
flamenko 弗拉明戈 fúlāmínggē flamenco
samba 桑巴 sāngbā samba
rumba 伦巴 lúnbā rumba
ballett 芭蕾 bālěi ballet
barokk 巴洛克 bāluòkè Baroque
bugi-vugi 布吉伍吉 bùjí wǔjí boogie-woogie
rockabilly 洛卡比里 luòkǎbǐlǐ rockabilly
küberpunk 赛博朋克 sàibópéngkè cyberpunk
funk 放克 fàngkè funk
gooti 哥德 gēdé goth
salsa 萨尔萨音乐 sàěrsà yīnyuè salsa
polka 波尔卡音乐 bō'ěrkǎ yīnyuè polka
reggae 雷鬼音乐 léiguǐ yīnyuè reggae
ska 斯卡 sīkǎ ska
diskomuusika 迪斯科音乐 dísīkē yīnyuè disco
džäss 爵士音乐 juéshì yīnyuè jazz
rokk 摇滚乐 yáogǔnyuè rock 'n' roll
räpp 饶舌 ráoshé rap
trance 传思音乐 chuánsī yīnyuè trance

Millised märgid kordusid neis võõrsõnades kõige rohkem (üle 2 korra)?
Mida võiks tähendada sageli kordunud järelliide 音乐?

I.2.4 语法

Hiina keeles pole käänamist ega pööramist: tegevusnimesid, tegumoode, kõneviise, isikulõppe ega ajatunnuseid. Tarvitatakse hoopis muude ülesannetega abisõnu.

了 le = lõpetatuse tunnus - vihjab sellele, et mainitav seisund on juba saavutatud või kirjeldatav sündmus on juba toimunud selleks ajaks, millest räägitakse (ka tulevikus):
     几点了？ = Mis kell juba on?
     一点了？ = Kell on juba üks saanud. Kell sai juba üks. Kell sai just üks.

I.2.4.1 准备

Hiina keeles on mitmeid viisakusväljendeid, mida tarvitatakse kõnetamisel ja vabandamisel. Nende tähendus ei ole päris ühesugune.

请问 qǐngwèn = Vabandage! Lubage küsida! Kas Te ütleksite ...?
     请 qǐng = Palun!
     问 wèn = küsima;

对不起 duìbùqǐ = Palun vabandage mind; Mul on piinlik; (Tekitab piinlikkust. Sunnib silmi maha lööma. Ei julge teistele silma vaadata.)
     对 duì = millegi vastu (suunas); millegi vastas; millelegi vastavalt; jah, vastab tõele; nõuetele vastama; küsimusele vastama;
     不 bù = ei;
     起 qǐ = tõstma; tõusma; hakkama; hakatama;

I.2.5 词语

几点 jǐdiǎn = Mis kell?
     点 diǎn = kellaaja ühik; punkt; tibakene; märge; märkima, valima;
... 点钟 diǎn zhōng = Kell on täpselt ... - täistund.
     钟 zhōng = tornikell; täistund;
分钟 fēnzhōng = minut;
     分 fēn = jagama; eraldama; jagu, osa; sent; minut (lühendatud 分钟);
秒钟 miǎozhōng = sekund;
     秒 miǎo = tiba, täpes, tühiasi; sekund (lühendatud 秒钟);
Kui 三点四十分五十二秒。 tähendab kell 3:40:52, siis kuidas öelda hiina keeles: kell 5:34:21?

时刻表 shíkèbiǎo

上午 shàngwǔ = enne lõunat;
     下午 xiàwǔ = pärast lõunat;
          午 wǔ = keskpäev, lõuna;
          上 shàng = ülem; peal; üles või peale minema; eelnev;
          下 xià = alam; all; alla minema; järgnev;
Kui 下午三点二十。 tähendab kell 15:20, siis kuidas öelda hiina keeles: kell 11:32 enne lõunat?
现在 xiànzài = praegu;
     现 xiàn = praegu; praegune, käesolev; ilmuma;
     在 zài = asub või viibib kusagil; on kohal; on midagi tegemas; kestel;
已经 yǐjīng = juba, enam;
     已 yǐ = juba, enam; lõppema, mööda saama;
     经 jīng = midagi mööda, millegi kaudu; läbima, kogema; üldtunnustatud norm, pühakiri; juhend, juhtimine;
吗 ma = (Kas) ... või? (küsiv tunnus lause lõpus);
什么 shénme = mis; mingi;
     么 me = ase- ja määrsõnade järelliide; 吗 asendaja;
Kui 已经一点吗？ tähendab Kas kell on juba üks?, siis kuidas öelda hiina keeles: Praegu on kell üks.?
我 wǒ = mina;
问题 wèntí = küsimus; mure, viga, probleem, teema; õnnetus, häda;
     题 tí = küsimus, ülesanne; teema, pealkiri; pühendus;
Kui 有什么问题吗？ tähendab Kas on mingeid probleeme? Kas on mingeid küsimusi?, siis kuidas öelda hiina keeles: Mul on üks küsimus.?
谢谢！ xièxiè = Aitäh! Tänan!
     谢 xiè = tänama; häbelikult tagasi tõmbuma;
再见！ zàijiàn = Nägemiseni!
     再 zài = jälle; veel (natuke); veelkord; uuesti;
     见 jiàn = nägema; kohtuma; nägemus, arvamus;
Kuula, kirjuta välja ja tõlgi eesti keelde: 十二点，两点半，七点三十五分，八点零五分，十点三刻! Kirjutamise ajaks võid video peatada.

I.2.5.1 会不会回答？

这是时钟还是时刻表？

I.2.6.1 选择合适的单词。

  1. Tàngē bǐsài （ jǐdiǎn） kāishǐ?
    -----
  2. Juéshì yīnyuèhuì jìxù （ma）?
    -----
  3. Fúlāmínggē biǎoyǎn（yǐjīng）jiéshùle ma?
    -----
  4. Lúnbā chíxù wǔ （fēnzhōng）, sāngbā zhǐ chíxù sì （fēnzhōng）.
    -----
  1. fēnzhōng
  2. jǐdiǎn
  3. ma
  4. yǐjīng

I.2.6.2 练习元音和咝音。

几点？ : jǐ diǎn, qī diǎn
什么 : shǎnma shàngmǎ shénme shénmǎ shēngmá
再见 : zàiyǎn zāiyāng zàijiàn zàijiǎng zàiqiān zàiqiǎng zàidiǎn
现在 : shēnzài shēngzài shànzāi shàngzài xiànzài xiǎngzài
  1. Yào（xiànzài）ma?
    Kas tahad praegu?
  2. Yào（shàngzài）ma?
    Kas tahad üleslaadida?
  1. shàngzài
  2. xiànzài

I.2.6.3 选择合适的翻译。

  1. diǎn zhōng
  2. duìbùqǐ
  3. fēnzhōng
  4. jǐdiǎn
  5. miǎozhōng
  6. qǐngwèn
  7. shàngwǔ
  8. shénme
  9. wèntí
  10. xiànzài
  11. xiàwǔ
  12. xièxiè
  13. yǐjīng
  14. zàijiàn
  1. Aitäh!
  2. enne lõunat
  3. juba
  4. Kell on täpselt ... - täistund.
  5. küsimus; probleem
  6. Lubage küsida!
  7. minut
  8. mis; mingi
  9. Mis kell?
  10. Nägemiseni!
  11. Palun vabandage mind!
  12. praegu
  13. pärast lõunat
  14. sekund
  1. 请问
  2. 问题
  3. 已经
  4. 再见
  5. 分钟
  6. 点钟
  7. 秒钟
  8. 几点
  9. 什么
  10. 现在
  11. 上午
  12. 下午
  13. 谢谢
  14. 对不起

I.2.6.4 选择合适的单词。

  1. 请问，（现在）几点？
    -----
  2. （已经）两点了。
    -----
  3. （再）见！
    -----
  4. 我要（问）一个（问）题。
    -----
  5. （什么）分？
    -----
  6. 对（不起），几分钟？
    -----
  7. 零分（钟），零秒（钟）。
    -----
  1. 不起
  2. 什么
  3. 问
  4. 现在
  5. 已经
  6. 再
  7. 钟

I.2.6.5 选择正确的发音。

秒钟
máochóng, miǎozhōng, miáozhǔn

两个
liàngē, liǎnggè, liánkē, liǎngkě

请问
qīnwěn, qǐngwēng, qǐngwèn, qīnwēng

60
liūshì, liúshī, liúshí, liúshì, liùshí

几点
jīdiǎn, jīdiàn, jídiǎn, jǐdiǎn, jìdiǎn, jìdiàn

500 000 000
wūyī, wúyī, wúyí, wúyǐ, wúyì, wǔyī, wǔyì

I.2.6.6 选择合适的汉字。

fēn , jǐ , jiǔ , qiān , shàng , shí , wàn , wǔ , xià
  1. 几
  2. 九
  3. 万
  4. 分
  5. 上
  6. 下
  7. 十
  8. 千
  9. 午

I.2.6.7 练习声调。

NB!
Häälda toone hoolikalt! Pane tähele erinevust !

请问 qǐngwèn = Vabandage! Lubage küsida!
请闻 qǐngwén = Palun nuusuta!
请吻 qǐngwěn = Palun musi!

I.2.7 说话

外国人: 请问，现在几点？已经两点了吗？
-----
 中国人: 不！ 其实已经下午两点零六了。
-----
 外国人: 谢谢，再见！
-----
外国人: 对不起，我要问一个问题。请问，现在几点了？
-----
 中国人: 三点钟。
-----
 外国人: 几点了？
-----
 中国人: 三点零零。
-----
 外国人: 对不起，几点了？
-----
 中国人: 三点零零分。
-----
 外国人: 什么分？
-----
 中国人: 三点零零分钟。
-----
 外国人: 几分钟？
-----
 中国人: 零分钟，零秒钟。
-----
 外国人: 谢谢！
-----

I.2.7.1 寻找句子。

Otsi eelmisest vestlusest laused, milles leidub järgmisi sõnu!

请问， 其实，要问，点钟，分钟，秒钟，什么

I.2.7.2 问和答。

Vasta eelmise vestluse põhjal järgmistele küsimustele!
  1. 几个人说话？
  2. 都是中国人吗？
  3. 说话的人是谁？
  4. 外国人要什么？
  5. 中国人回答吗？
  6. 中国人回答什么？
Küsige ja vastake nüüd ise!

I.2.7.3 修正错误。

有问题吗？
Yóu wēntí ma?

Xiànzài shí diǎn.
现再时点。

下午一点了。
Xiàwù yīdiǎnle.

I.2.8.1 会不会回答？

Milline osa on neil märkidel ühine?

吃 , 吗 , 吻 , 名 , 问


Kuidas ta on seotud nende märkide tähendusega?

I.2.8.2 会不会回答？

Mida ühist on nende märkide kujul ja hääldusel?
  1. 吗 ma = kas; 马 mǎ = hobune;
  2. 不闻不问 bùwénbùwèn = on ükskõikne (ei viitsi kuulata ega küsida);
  3. 中国 Zhōngguó = Hiina; 钟点 zhōngdiǎn = (õige) tund;
  4. 几点 jǐdiǎn = Mis kell?; 手机 shǒujī = mobiiltelefon;
  5. 五分 wǔ fēn = 5 senti, 5 minutit, 5 punkti; 布吉伍吉 bùjí wǔjí = bugi-vugi;

I.2.9 文字

Ehk oled juba märganud, et mitmed kirjamärgid jagunevad parem-vasakuks, harvem üla-ala või sise-välisosaks.

吃 , 吗 , 吻 = musi , 鸡 , 对 , 位 , 什 , 亿 , 请 , 谢 , 现 , 经 , 秒 , 钟 , 起 , 零 , 个 , 分 , 只 , 名 , 问 , 闻 = nuusuta

Üks osa, mida võiks eesti keeles nimetada foneetiliseks lugejaks, vihjab märgi hääldusele ja teine, mida võiks nimetada semantiliseks nimetajaks, vihjab selle tähendusele ning paikneb enamasti vasakul pool.

Nii 问 wèn kui 闻 wén häälduvad mõlemad sarnaselt [wen], millele vihjab nende mõlema sarnane välisosa. Erineb ainult toon.
     Siseosa on ühel 口 kǒu (suu), mis vihjab enamasti suulisele tegevusele (küsimine).
     Teise siseosa 耳 ěr (kõrv) vihjab siin meeleelundi aistingule (nuusutamine).

See hõlbustab märgi tähenduse ja häälduse meelde jätmist ning võimaldab mingil määral arvata ka tundmatu märgi hääldust ja tähendust.

Arvamist raskendab hiina kirjamärkide määratu vanus. Vanimad kontidele ja kilpkonakilpidele kirjutatud sõnad on tublisti üle 3000 a vanad, kuid mingeid märke on leitud Hiinas koguni üle 8,5 tuhande aasta tagustest kiviaja leiukohtadest. Kogu selle aja jooksul on muutunud nii märkide kuju, hääldus kui tähendus. Näiteks 闻 wén märgi vanem tähendus ongi "kuulmine", mis seostub 耳 kõrvaga palju otsesemalt, kui lisatähendus "nuusutamine". "Kuulduse", "kuulsuse", "kuulutamise" jms tähenduses esineb see märk paljudes väljendites praegugi. Pikemas perspektiivis on märkide ajaloo mõistmine igal juhul kasulik.

I.2.9.1 音符

   Õpi selgeks tuttavate märkide (几点, 分钟, 已经) häälduslikud osad!

I.2.9.2 意符

   Uuri, mis laadi nähtustele viitab nende sõnade ( 钟 , 钱 , 银 ) ühine osa!

   Arva tähendusliku osa ( 氵, 水 ; 钅, 金 ) põhjal: milline märk, millise pildiga sobib!

I.2.9.3 写字！

Katsu joonistada järgmisi märke nii, et Google aru saaks!
Õpetuse avad märgi peale klõpsates.

下 , 上 , 午 , 什 , 么 , 几 , 点 , 再 , 见 , 现 , 在 , 已 , 经 , 吗 , 了 , 谢 , 分 , 秒钟

I.2.10 翻译。

1) Loe kohe eesti keeles! 

请问，现在几点了？ 
六点五十四。 
下午两点了吗？ 
现在十七点零二。
已经上午九点。
2) Tõlgi hiina keelde ja loe ette! 

Vabandust, mis kell on? 
18.23. 
Kell on praegu 10.26. 
Kell sai juba üksteist.
Kell on kaksteist pärast lõunat. 
Kell on 9.47 enne lõunat.

I.2.11 合成词

Arva näidete põhjal (分) liitsõnade tähendus!

I.2.12 数数吧！

Õpi kella küsima ja ütlema kõiki võimalikke kellaaegu minuti täpsusega! Harjuta hääldust:

上午三点，下午五点
请问，几点？
下午七点零九。
下午几点？
十九点零九。

 
I.1. 计数 arvud   <   <     目录 sisukord     >   >   I.3. 买卖 hind


Comments

  1. Timo30 January 2020 at 13:20

    Viisakusväljendid, mida koolis õpetatakse ja mida hiinlased ei tarvita.

    https://youtu.be/XpvmF6kVU-M?t=62

    ReplyDelete
  2. Timo5 February 2020 at 08:56

    Esmaspäevaks õppige tõlkima vestlust:
    2.6 说话

    Hääldamist õpime koos.

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

I.1. arvud

Image
I.1. 其实只有两个。 Tegelikult on ainult kaks tükki. Alustame kõige lihtsamast ja tähtsamast - arvudest. 一 1 二 2 三 3 四 4 五 5 六 6 七 7 八 8 九 9 十 10 百 100 千 1000 万 10 000 亿 100 000 000 零 0 两 2 (loendatava ühiku ees: "mõlemad kassid", "kumbki käsi", "kaks tassi teed", "kaks paari kingi" jne) 两 esineb sageli eriti kõnekeeles ka liitarvudes 百, 千, 万 ning 亿 ees ( 两 百, 两 千, 两 万, 两 千万, 两 亿), kuid mite kunagi järgarvudes (teine 第二, kahesajas 第 二百, kahetuhandes 第二千 jne). Pane tähele, et " ühe saja", " ühe tuhande", " ühe kümnetuhande" ja " ühe sajamiljoni" eest ei tohi "ühte" ära jätta, kuid "ühe kümne" eest tuleb "üks" ära jätta arvu alguses. 1 0 = 十 12 = 十二 20 = 二十 1 00 = 一百 200 = 二百 210 = 二百一十 1 000 = 一千 2000 = 二千 1 0 000 = 一万 20 000 = 二万 1 00 000 = 十万 200 000 = 二十万 1 000 000 = 一百万 2000 000 = 二百万 1 0 000 000
Read more

I.4. Mis kell läheb?

Image
I.4. 车站 jaam I.4.1 复习 Õpi soravalt hääldama! 一亿九千九百四十四万三千三百七十七 I.4.2 拼音 susisevad häälikud z [ts] , zh [ʈʂ], c [tsʰ], ch [ʈʂʰ], j [tɕ], q [tɕʰ], s [s], sh [ʂ], r [ɻ] ja x [ɕ] vastanduvad mitmesuguste paaridena.      Kindlasti tuleb kuulata salvestustelt, kuidas hiinlased ise hääldavad, aga c [tsʰ] ning s [s] hääldamine sellisel moel, nagu nad häälduvad eesti tähestikus, ei tohiks hiinlaste seas erilist segadust tekitada. keeletipp      tuleks zh [ʈʂ], ch [ʈʂʰ], sh [ʂ] ja r [ɻ] hääldamisel pöörata tagurpidi - kurgu poole .      aga j [tɕ], q [tɕʰ] ja x [ɕ] hääldamisel pöörata vastupidi - alla, esihammaste taha . c [tsʰ] ja s [s] - mõlema järel hääldatakse ka "i" häälikut kumedamalt ja kurgu pool nagu "tsõj" / "sõj".      词 cí = sõna,      四 sì, sh [ʂ] ja x [ɕ] - meenutavad mõlemad eesti võõrsõnade "š" tähe hääldamist, kuid sh [ʂ] on kumedalt sisse - kurgu poole hääld
Read more