I.3. 买卖 kaubandus

I.3.1 复习

Vali õige vastus ja õpi soravalt hääldama!

三千零三
3000 03, 3 003

三万零三百零三
30000 0 300 03, 30 303

I.3.2 拼音

täishäälikud

Pane tähele, et i mõjutab nii eelnenud kui ka järgneva täishääliku kõla. Kuna silbi algust kipuvad hiinlases hääldama tugevalt ja silbi lõppu nõrgalt, siis teise täishääliku järel on i nõrgemalt kuulda ning kõlab pisut eesti keele "e" moodi.
i kõrval hääldatakse teist täishäälikut peenemalt ja hammaste pool.
Tuleta meelde, et eelnenud täishääliku kõla muutsid ka silbi lõpu n ja ng.

a

ai [ɛi] - hääldub umbes nagu eesti keele "äe":
     百 bǎi, 在 zài, 再 zài, 还 hái = veel,
an [ɛn] - hääldub umbes nagu eesti keele "än":
     三 sān, 万 wàn, 半 bàn = pool, 班 bān = rühm,
ian [jɛn] - hääldub juba peaaegu nagu "ien":
     点 diǎn, 现 xiàn, 见 jiàn, 千 qiān, 钱 qián = raha,
Kuid mujal hääldub hiina a enam-vähem nagu eesti keele "a":
     吗 ma, 下 xià, 上 shàng, 两 liǎng,

ü

ü - hääldub umbes nagu eesti keele "ü":
女 nǚ = naissoost, 律 lǜ = seadus,
j, q, x ja y järel kirjutatakse ü asemel u:
去 qù = mine, 具 jù = tööriist, 需 xū = vaja, 雨 yǔ = vihm,

u

j, q, x ja y järel - hääldub u umbes nagu eesti keele "ü":
去 qù = mine, 具 jù = tööriist, 需 xū = vaja, 雨 yǔ = vihm,
Kuid mujal hääldub hiina u enam-vähem nagu eesti keele "u":
午 wǔ, 五 wǔ, 六 liù, 九 jiǔ, 不 bù, 对 duì,

o

ong [ʊŋ] - hääldub umbes nagu eesti keele "ung":
     钟 zhōng, 从 cóng = millestki alates, 公共 gōnggòng = ühiskondlik,
ao [au̯] - hääldub pisut eesti keele "au" moodi:
     秒 miǎo, 小 xiǎo = väike, 少 shǎo = vähe, 好 hǎo = hea,
ou [ou̯] - hääldub umbes nagu eesti keele "õu":
     有 yǒu, 口 kǒu, 右手 yòushǒu = parem käsi,
uo [wo] - hääldub umbes nagu "uo(õ)":
     火 huǒ = tuli, 过 guò = möödub, 坐 zuò = istu, 左 zuǒ = vasak,
b, p, m, f ja w järel kirjutatakse uo asemel o:
     我 wǒ = mina, 末 mò = latv, tipp, 伯 bó = onu, 泊 pō = järv, 佛 fó = Buddha,

i

ing [iŋ] - hääldub umbes nagu kihnu keele "iõng" sõnas - king:
     零 líng, 请 qǐng, 经 jīng, 名 míng,
s [s], z [ts], c [tsʰ], sh [ʂ], ch [ʈʂʰ], zh [ʈʂ], r [ɻ] järel - hääldatakse i häälikut kumedamalt ja kurgu pool umbes nagu "õj" [ɨ]:
     四 sì, 十 shí, 实 shí, 吃 chī, 只 zhǐ, 日 rì = päev, päike, 词 cí = sõna, 字 zì = kirjamärk,
Kuid mujal hääldub hiina i umbes nagu eesti keele "i":
     一 yī, 亿 yì, 已 yǐ, 六 liù, 七 qī, 其 qí, 起 qǐ, 几 jǐ, 鸡 jī, 拼音 pīnyīn,

e

ei - hääldub umbes nagu eesti keele "ei":
     位 wèi, 给 gěi = anna, 每 měi = iga, 没 méi = ei ole,
ie, ye hääldub umbes nagu eesti keele "ie":
     谢 xiè, 也 yě = kah, samuti,
yue, üe - hääldub umbes nagu eesti keele "üe":
     月 yuè = kuu, 略 lüè = kokkuvõttes,
en - hääldub umbes nagu eesti keele "en":
     问 wèn, 闻 wén, 吻 wěn, 分 fēn, 什 shén,
er [aɚ̯] - hääldub inglise keele "are"-sõna moodi:
     二 èr, 耳 ěr, 儿 ér = pojukene,
Kuid mujal hääldub hiina e enam-vähem nagu "õ(a)" [ɤ]:
     了 le, 个 gè, 么 me,

I.3.2.1 练习发音！

现在下不下雨？
Xiànzài xiàbùxià yǔ?

还不下雨。
Hái bùxià yǔ.

你需不需要什么？
Nǐ xūbùxūyào shénme?

我什么也不需要。
Wǒ shénmeyě bùxūyào.

I.3.3.1 外来词

Loe võõrsõna hääldust ja arva tähendus.

mango	芒果	mángguǒ	mango
laim (Citrus aurantifolia vm)	莱檬	láiméng	lemon
sidrun	柠檬	níngméng	lemon
litši (Litchi chinensis)	荔枝	lìzhī	lychee
maasikas (ka 草莓)	士多啤梨	shìduōpílí	strawberry
marakuja (kannatuslille vili)	百香果	bǎixiāngguǒ	passion fruit
longan (Dimocarpus longan)	龙眼	lóngyǎn	longan
durian	榴梿	liúlián	durian
rambutan	红毛丹	hóngmáodān	rambutan
guaraana-pauliinia (Paullinia cupana)	瓜拿纳	guānánà	guaraná
vampel (Rubus loganobaccus)	罗甘梅	luógānméi	loganberry
kiivi vili	奇异果	qíyìguǒ	kiwi fruit

Millised märgid kordusid neis võõrsõnades kõige rohkem (üle 2 korra)?
Mida võiks tähendada sageli kordunud järelliide 果?

I.3.4 语法

Kas-küsimust saab hiina keeles esitada mitut moodi:
     Esiteks võib lause lõpetada abisõnaga 吗？
要吗？吃吗？有吗？ = Tahad või? Sööd või? Kas seda on või?
     Teiseks võib öeldise järel korrata sama tegusõna koos eitusega.
要不要？吃不吃？有没有？ = Tahad või ei taha? Sööd või ei söö? On või ei ole (seda)?
     Kahesilbilise tegusõna teise silbi võib 不 ees (enne kordamist) ütlemata jätta.
需不需要 on lühendatud 需要不需要 xūyào bù xūyào = kas on vaja või ei ole .

Pane tähele, et 有 on ainuke tegusõna, mille eitav vorm on alati 没有 ("seda pole"). Tema ees ei tohi tarvitada muid eitavaid ega keelavaid sõnu.

     你要几只鸡吗？ Nǐ yào jǐ zhī jī ma? = Kas sa tahad mõnd kana (või)? (Ma kahtlustan, et sa tahad midagi muud?)
     你要不要几只鸡？ Nǐ yào bùyào jǐ zhī jī? = Sa vist tahad mõnd kana? / Kas sa (siis) tahad mõnda kana või ei? (Ma arvan, et sa tahad just kanu. Või ma palun sind otsustada kas sa siis tahad neid või ei taha.)

Nendel kahel võimalusel on pisut erinev tähendusvarjund, kuid vastus peaks olema enam vähem sama.
     要。 = Jah tahan.
     不要。 = Ei taha.

I.3.4.1 准备

Hiina rahaühikuid arvestatakse nii kümnendike kui sajandike kaupa.

钱 qián = raha; münt;
     块 kuài = 1/1 (tükk);
     毛 máo = 1/10 (karv);
     份 fèn = 1/100 (jagu);

一块钱 tähendab "jämedat" rahatähte: 1¥, 1£, 1$, 1€ jne.
Peenraha loetakse kümnendike kaupa.
Viimase ühiku võib jätta ütlemata:
     两块八毛五 = 2,85¥, 2,85£ jne.
     两毛五 = 0,25¥, 0,25€ jne.

     NB!
3块5 = 3,50 RMB mitte 3,05 RMB;
3块05 (三块零五) = 3,05 RMB;
1毛3份 = 0,13 RMB;

I.3.5 词语

给你 gěi nǐ = Palun võta!
     给 gěi = andma; (kelle)le(gi); (kellegi) heaks; (kellegi) poolt (tehtav);
     你 nǐ = sina;
你好 nǐhǎo = Tere!
     好 hǎo = hästi; väga; hea; paranema; valmis, tehtud;

Kui 我给你鸡。 tähendab Mina annan sulle kana., siis kuidas öelda hiina keeles: Palun anna sina mulle!?

买卖 mǎimài = äri; kauplemine;
     买 mǎi = ostma;
     卖 mài = müüma;
汽水 qìshuǐ = karastusjook; limonaad; mullivesi; mineraalvesi; riimvesi;
     汽 qì = aur; gaas;
     水 shuǐ = vesi; vedelik; veekogu; lisatulu; jõuetu, tühine;
水果 shuǐguǒ = puuvili;
     果 guǒ = vili; tulemus;
果汁 guǒzhī = puuvilja mahl;
     汁 zhī = mahl; soust;

Kui 你买水果吗？ tähendab Kas sina ostad puuviljad?, siis kuidas öelda hiina keeles: Mina müün mahla.?

再也 zàiyě = mitte kunagi enam uuesti;
也 yě = -gi, -ki; kah; samuti;
和 hé = ning; koos ...ga; koondsumma; kooskõlas; rahulik, sõbralik;
还 hái = ikka, veel; veelgi (ena)m; juba; isegi;

Kui 你也卖汽水和果汁吗？ tähendab Kas sina ka müüd vett ja mahla?, siis kuidas öelda hiina keeles: Mina kah ostan mahla ja puuvilja.?

多少 duōshǎo = kui palju; mis number; suurus, määr; enam-vähem;
     多 duō = palju; kuivõrd (pikk, paks jms); rohkem; ülearu;
     少 shǎo = vähe; veidi; puudu; harva;
几个 jǐgè = kui mitu; üsna mitu;
     个 gè = loendatav ühik; suurus;

Kui 你要多少果汁？ tähendab Kui palju sa mahla tahad?, siis kuidas öelda hiina keeles: Mitu puuvilja ma sulle annan??

一点 yīdiǎn = pisut, veidi, natukene, tibakene; omadus- või määrsõna järel väljendab keskvõrret: veidi (rohke)m; (teises kontekstis = kell üks);
     儿 r = ilma tähenduseta järelliide Pekingi jt põhjapoolsetes murretes;
杯子 bēizi = jooginõu; tass; klaas; karikas;
     杯 bēi = ühikuna: tassitäis; klaasitäis; naps;
     子 zǐ = hellitav, aupaklik või juba tähenduse kaotanud liide: -kene; pojukene; noor; muna, kudu; järglane; mingi liigituse alajaotus;

Kui 给我三杯汽水。 tähendab Anna mulle 3 klaasi limpsi!, siis kuidas öelda hiina keeles: Annan sulle natukene mahla.?

钱 qián = raha; münt; (loendamisühikud: 块 kuài ~ tükk 1/1; 毛 máo ~ karv 1/10; 份 fēn ~ jagu 1/100;)
发票 fāpiào = arve tšekk; (loendamisühik: 张 zhāng ~ leht)
发 fā = välja saatma, laiali jagama; avaldama (tundeid), ilmutama märke mingist muutusest (palavikust); rikastuma;
票 piào = pilet; veksel; sedel; (loendamisühik: 张 zhāng ~ leht)

Kui 一杯水要几块钱？ tähendab Kui palju maksab klaas vett?, siis kuidas öelda hiina keeles: Kui palju sul raha on??

没有 méiyǒu = (selliseid) ei ole; (seda) ei ole (juhtu)nud;
没 méi = (seda) ei ole; (seda) ei ole (juhtu)nud; ei ole võrreldaval tasemel; tarvitatakse enne 有 või eitamaks midagi, mis peaks olema lõpetatud;

Kui 没有什么问题。 tähendab Pole mingit probleemi., siis kuidas öelda hiina keeles: Mul pole raha.?

I.3.5.1 会不会回答？

这是汽水还是果汁？

I.3.6.1 选择合适的单词。

duōshǎo
guǒzhī
jǐzhǐ
qīqiān

I.3.6.2 练习元音和咝音。

买卖，没买，没卖，买卖，没买，没卖
mǎimài, méimǎi, méimài, mǎimài, méimǎi, méimài

外国纸，为果汁
wàiguó zhǐ, wèi guǒzhī

瑞典，水电
Ruìdiǎn, shuǐdiàn

俄罗斯，饿了死
Èluósī, èle sǐ

丹麦，淡没，买单，买蛋，煤炭
Dānmài, dàn méi, mǎidān, mǎi dàn, méitàn

I.3.6.3 选择合适的翻译。

ei ole
iialgi
kui mitu
kui palju
ostutšekk
mahl
mullivesi
natukene
Palun võta!
puuvili
tass; klaas
Tere!
äri

杯子
多少
发票
给你
果汁
几个
买卖
没有
你好
汽水
水果
再也
一点

I.3.6.4 选择合适的单词。

汽水
什么
一点

I.3.6.5 选择正确的发音。

10 000
yīwǎn, yīwàn, yǐwán, yìwān, yìwàn

汽水
qìshuì, qǐshuì, qīshuǐ, qìshuǐ, qǐshuǐ

50
wūshī, wúshì, wǔshī, wǔshí, wǔshì, wùshí, wùshì

几个
jíkā, jígé, qìgē, jīnggé, jǐgè, jíkè, qīgè, qínggē, qǐkè

I.3.6.6 选择合适的汉字。

bēi , bù , duō , hǎo , hái , qī , qí , qǐ , qì , wài , yǐ , yì , zǐ , zhǐ , zhī

I.3.6.7 练习声调。

NB!
Häälda toone hoolikalt! Pane tähele erinevust!

爱沙尼亚，爱啥泥呀
Àishāníyǎ, Àishàníya

要睡觉吗，要水饺吗
yào shuìjiào ma, yào shuǐjiǎo ma

I.3.7 说话

中国人: 你好！你要买一点儿什么？要不要一点儿水果？
-----
外国人: 其实不要。请卖一点果汁和汽水给我。
-----
中国人: 你要多少？要几个杯子？
-----
外国人: 只要五杯果汁。
-----
中国人: 几杯汽水儿？
-----
外国人: 八杯汽水。你要多少钱？
-----
中国人: 二十一块五。还要一点什么？
-----
外国人: 什么也不要。还要发票。
-----
中国人: 给你！
-----
外国人: 谢谢，再见！
-----

I.3.7.1 寻找句子。

Otsi eelmisest vestlusest laused, milles leidub järgmisi sõnu!

要不要，和，几个，几杯，多少钱，什么？，什么也，给

I.3.7.2 问和答。

Vasta eelmise vestluse põhjal järgmistele küsimustele!

Küsige ja vastake nüüd ise!

I.3.7.3 修正错误。

Wǒ zàiyě bùyào mǎi shuǐjiǎo le.
我在也不要卖睡觉了。

我已经给你钱了。
Wō yīdìng gěi nǐ qiānle.

I.3.8.1 会不会回答？

Milline osa on neil märkidel ühine?

汽 , 汁 , 泊

Kuidas ta on seotud nende märkide tähendusega?

I.3.8.2 会不会回答？

Milline koostisosa on järgmistes märgirühmades ühine (hääldusele viitav) foneetiline lugeja?

xiàn 现 , jiàn 见 ,
xū 需 , yǔ 雨 , (Kas neil üldse on ühist foneetilist lugejat?)
xiǎo 小 , shǎo 少 , miǎo 秒 ,
yǒu 有 , yòu 右 ,
bó 伯 , pō 泊 ,
yì 亿 , yǐ 已 , qǐ 起 ,
wèn 问 , wén 闻 ,

Kas ta paikneb pigem paremal või vasakul, kas pigem üleval või all?

I.3.9 文字

形符

Nagu teame jaguneb enamik kirjamärke parem-vasakuks, harvem üla-ala või sise-välisosaks, millest tavaliselt üks osa, mida võiks eesti keeles nimetada foneetiliseks lugejaks, vihjab märgi hääldusele ja teine, mida võiks nimetada semantiliseks nimetajaks, vihjab selle tähendusele ning paikneb enamasti vasakul pool.
       Paljudest märkidest ei ole aga kuidagi võimalik nende hääldust välja lugeda.
   1) Esiteks on hiina keele hääldus tuhandete aastate pikkuse kirjatöö jooksul väga palju muutunud.
   2) Teiseks olid vanimad märgid koostatud hoopis teisel põhimõttel. Nad pidid kujutama kirjutatava sõna tähendust.

Kui mõni märk ei jää kuigi hõlpsasti meelde, siis on mõtet uurida, millest ta koosneb ja mida ta kujutab.

       Uuri, mis osa on ühine järgmistel märkidel ja kuidas see võiks olla seotud nende tähendusega:
       分，公，半 !

I.3.9.1 音符

Õpi selgeks tuttavate märkide (发票, 杯子, 块钱, 毛钱, 和) häälduslikud osad.

I.3.9.2 意符

Uuri, mis laadi nähtustele viitab nende sõnade ( 杯 , 根 , 树 , 梢 , 机 , 械 , 床 ) ühine osa!

Arva tähendusliku osa ( 氵; 钅; 木) põhjal: milline märk, millise pildiga sobib!

I.3.9.3 写字！

Katsu joonistada järgmisi märke nii, et Google aru saaks!
Õpetuse avad märgi peale klõpsates.

我 , 你 , 买 , 卖 , 水 , 果 , 汁 , 汽 , 不 , 杯 , 还 , 和 , 票 , 要 , 好 , 钱 , 钟 , 给 , 多 , 点

I.3.10 翻译。

1) Loe kohe eesti ja hiina keeles!

你好！ - 谢谢！ - 再见！
要不要？ - 不要？ - 有没有？ - 没有？

2) Tõlgi hiina keelde ja loe ette!

Vabandust, kas te müüte limonaadi? 
Ei müü. Ma ostan.
Kell üks pärast lõunat ma ostan natukene puuviljamahla.

I.3.11 合成词

Arva näidete põhjal (零) liitsõnade tähendus!

I.3.12 数数吧！

Loe kuupäevi koos aastaarvuga tänasest edasi! Näiteks:

èrlíng èryīnián èryuè èrrì
2021年 2月 2日
èrlíng èryīnián èryuè sānrì
2021年 2月 3日

I.2. 时钟 kell

< < 目录 sisukord > >

I.4. 公共汽车几点去？ Mis kell buss läheb?

I.3. hind