T.I.3 riigikeele ajalugu
T.I.3. 不論‘國語’或‘普通話’，都是藉自近代日本所用的名稱。 Nii "riigikeel" kui "tavakeel" on lähimineviku Jaapanist laenatud nimetused. 漢藏語系 1892年，受日本和西歐等國語言統一、教育普及的影響，福建落第士子卢戆章提出用南京話來統一全國語言。 ----- T.I.3.1 發音 各地華語口音比較 ( 例子 ) T.I.3.2. 反義詞 T.I.3.2. 反義動詞 走來走去, 去留, 上下, 出入, 分合, 動靜, 讀寫, 教學, 進出, 開關, 收發, 聽說, 忘記, 問答, 有無, 呼吸, 是否, 是非, T.I.3.3 語法 語序 Kuna hiina keeles pole lauseliikmeid märkivaid käändelõppe ega alusega ühilduvaid pöördelõppe, siis tekitaks vigane sõnajärg veel suuremat segadust kui vigane hääldus. Väga tähtis on kontekst, rõhk, pausid ja intonatsioon. Wǒmen jiào nǐ, nǐ jiào wǒmen. ----- Euroopa keeltest erinevalt ei muudeta sõnajärge küsimustes. Küsivad sõnad asuvad samades kohtades, kus asuks neile vastavad sõnad. Nǐ jiào shuí? ----- Hiina keeles esitatakse teave üldiselt selles järjekorras nagu ta tegelikkuses peaks arvatavalt kuulaja vaatevälja jõudma. Nii järjestatakse ka ajaühikud ja koh