I.1. arvud

I.1. 其实只有两个。 Tegelikult on ainult kaks tükki.

Alustame kõige lihtsamast ja tähtsamast - arvudest.
一 1
二 2
三 3
四 4
五 5
六 6
七 7
八 8
九 9
十 10
百 100
千 1000
万 10 000
亿 100 000 000
零 0
两 2 (loendatava ühiku ees: "mõlemad kassid", "kumbki käsi", "kaks tassi teed", "kaks paari kingi" jne)


两 esineb sageli eriti kõnekeeles ka liitarvudes 百, 千, 万 ning 亿 ees (两百, 两千, 两万, 两千万, 两亿), kuid mite kunagi järgarvudes (teine 第二, kahesajas 第 二百, kahetuhandes 第二千 jne).

Pane tähele, et "ühesaja", "ühetuhande", "ühekümnetuhande" ja "ühesajamiljoni" eest ei tohi "ühte" ära jätta, kuid "ühe kümne" eest tuleb "üks" ära jätta arvu alguses.
10 = 十
12 = 十二
20 = 二十
100 = 一百
200 = 二百
210 = 二百一十
1000 = 一千
2000 = 二千
10 000 = 一万
20 000 = 二万
100 000 = 十万
200 000 = 二十万
1000 000 = 一百万
2000 000 = 二百万
10 000 000 = 一千万
20 000 000 = 二千万
100 000 000 = 一亿
200 000 000 = 二亿

Pane tähele, et järjestikused nullid kirjutatakse hiina arvsõnas ühekordse 零 märgiga. Õnneks tarvitatakse enamasti araabia numbreid.

203 = 二百零三
1002 = 一千零二
3020 = 三千零二十
10 003 = 一万零三
10 302 = 一万零三百零二

I.1.2 练习！ Harjuta!

Kirjuta araabia numbritega!
五十五
九十七
八十六
八十四
八百四十六
二百二十
一千一百一十万
三亿零三千三百三十三
一亿一千一百一十万三千三百三十三

I.1.3 文字 kirjamärgid

Hiina märke kirjutatakse vasakult paremale ja ülevalt alla nagu eesti keelt.
     八亿   二千七百三十万   二千七百三十一   =   8 2730 2731
Ka iga Hiina märki kirjutatakse vasakult paremale ja ülevalt alla. Ehk siis alustatakse vasakult ja ülevalt ning lõpetatakse paremal ja all. Jooned tõmmatakse vasakult paremale ja ülevalt alla.
     Joonte järjekorra teadmine on vajalik nende leidmiseks sõnastikest. Selleks tuleb jälgida järgmisi reegleid:

1) Enne tõmba ülemised, siis alumised jooned.

     二

     三

2) Alusta vasakpoolsest punktist, jätka parempoolsetega.

     八

     十

3) Lõikuvate joonte puhul tõmba viimasena see, mis lõppeb lähemal paremale nurgale.

     七

     九

4) Esmalt joonista ümbris, seejärel sisu ja lõpeta alumise joonega.

     四

I.1.4 写字 Kirjuta!

Katsu nüüd ise arvata, kuidas joonistatakse järgmisi märke!
Õige vastus avaneb märgi peale klõpsates.

六
五
亿
百

Pane tähele, et joonistatakse ülevalt alla!

千

Pane tähele, et mõned märgid võivad olla väga sarnased!

千 干

I.1.5 文字 kirjamärgid

Kahjuks on veel lisareegleid:

5} Puutuvad jooned, mis ei lõiku, tõmba enne vasakult paremale ja pärast ülalt alla.

     万

6} Enam-vähem sümmeetrilise märgi puhul joonista esmalt püstine kesktelg, siis vasak ja lõpuks parem pool.

     小

7} Täpikesed lisatakse viimasena.

     玉

Ning mõnd märki võib joonistada mitut moodi.

     問

I.1.6 练习！ Harjuta!

Kirjuta 零!

Vaata, kas mõtlesid õigesti välja, mis järjekorras tuleb jooned tõmmata!
Wiktionary
Yellowbridge

Katsu kirjutada kõiki arvumärke nii, et Google aru saaks!
Google

I.1.7 拼音 Pinyin transkriptsiooni hääldamine

一 yī 1
二 èr 2
三 sān 3
四 sì 4
五 wǔ 5
六 liù 6
七 qī 7
八 bā 8
九 jiǔ 9
十 shí 10
十二 shí'èr 12
  二十 èrshí 20
百 bǎi 100
  二百 èrbǎi 200
千 qiān 1000
  二千 èrqiān 2000
一万 yīwàn 10 000
  二万 èrwàn 20 000
十万 shí wàn 100 000
十二 shí'èr wàn 120 000
  二十 èrshí wàn 200 000
百万 bǎi wàn 1000 000
  二百万 èrbǎi wàn 2000 000
千万 qiān wàn 10 000 000
  二千万 èrqiān wàn 20 000 000
亿 yì 100 000 000
  二亿 èryì 200 000 000
零 líng 0
两 liǎng = kaks (loendatava ühiku või 千, 万 ning 亿 ees)
Pea meeles, et kuigi järjestikused nullid loetakse hiina arvus ühekordse 零-ga, siis araabia numbrite veerimisel telefoninumbris,tootekoodis või mujal tuleb kõik nullid välja hääldada, sest muidu ei ole võimalik arvata, kui mitu neid oli.

302 = sānbǎi líng èr = sān líng èr
2001 = èrqiān líng yī = èr líng líng yī
2030 = èrqiān líng sānshí = èr líng sān líng
30 020 = sān wàn líng èrshí = sān líng líng èr líng
20 001 = èr wàn líng yī = èr líng líng líng yī

Kriipsukesed täishäälikute kohal märgivad hiina keele nelja tooni: yī, yí, yǐ, yì .
Nagu näha erineb üks ainult tooni poolest sajast miljonist: 一 yī, 亿 yì .
Ole siis toonide õppimisel eriti hoolikas!

Hiinas tarvitatava pinyin transkriptsiooni ei saa kahjuks lugeda nii nagu eesti keelt. Kuulake hoolega salvestustelt, kuidas hiinlased ise hääldavad.

y - hääldub eesti keele j-tähe moodi:
     yī, yì
er [aɚ̯] - hääldub inglise keele "are"-sõna moodi [ɑɹ]:
     èr
an - hääldub umbes nagu "än" - nagu inglise keele sõnas "can" [kæn]. -n on väga nõrk:
     sān
ai - hääldub umbes nagu "äe":
     bǎi
b, d, g - hääldub helitult nagu eesti keele sõna keskel ("vaba", "koda", "mage") - mitte heliliselt nagu teistes Euroopa keeltes ("baby", "daddy", "sugar"). See tekitab palju arusaamatusi. Helilise b asemel võib hiinlane kuulda m ja d asemel n või l häälikut.
     bā, bǎi, bābǎi
w - hääldub umbes nagu u ehk nagu w inglise keele sõnas "we" [wi]:
     wǔ, wàn, wǔwàn

i - hääldub s, sh, c ja ch järel pisut eesti keele õ-tähe moodi, kuid see on petlik:
     sì
     Eestlastele tundub, et ka hiina keele e hääldub õ moodi, kuid neid peab kindlasti õppima eristama. sì hääldataks nagu suukoopa sisse ja sè suukoopast välja.
     sì, sè, sìsè
sh - hääldub umbes nagu š ehk nagu sh inglise keele sõnas "shut" [ʃʌt]:
     shí, shé
q - hääldub eestlase kõrva jaoks tš moodi nagu c itaalia keele sõnas "ciao", kuid see on petlik:
     qī, qiān, qīqiān
     Eestlastele tundub, et ka hiina keele ch hääldub tš moodi, kuid neid peab kindlasti õppima eristama. Nii hiina keele qi kui itaalia ci on arenenud varasemast hääldusest ki, mida on tänaseni näha nimedes: 丘比特 Qiūbǐtè (Cupido - roomlaste armujumal),秦 Qín dünastia, mis on andnud nime Hiina riigile (rootsi keeles - Kina) jms. Hiina keele i - hääldub ch järel pisut eesti keele õ-tähe moodi, kuid q järel selgelt nagu eesti keele i-täht.
     q hääldamisel lükatakse keele ots alumiste esihambajuurte lähedale ning keele selg jõuga vastu suulage ja surutakse õhk tugeva suhinaga üle keeleselja välja.
ch hääldamisel lükatakse keele ots jõuga suulakke ja surutakse õhk tugeva suhinaga üle tagasipööratud keeleotsa välja.
     qī, chī, chē
j - hääldub eestlase kõrva jaoks dž moodi nagu gi itaalia keeles ("Don Giovanni"), kuid see on petlik:
     jiǔ
     Eestlastele tundub, et ka hiina keele zh hääldub dž moodi, kuid neid peab kindlasti õppima eristama. Nii hiina keele ji kui itaalia gi tänapäevane hääldus on arenenud varasemast hääldusest gi, mida on tänaseni näha nimedes: 吉萨 Jísà (Giza) jm. Hiina keele i - hääldub zh järel pisut eesti keele õ-tähe moodi, kuid j järel selgelt nagu eesti keele i-täht.
     j hääldamisel lükatakse keele ots alumiste esihambajuurte lähedale ning keele selg kergelt vastu suulage ja surutakse õhk kergelt üle keeleselja välja.
zh hääldamisel lükatakse keele ots kergelt suulakke ja surutakse õhk kergelt üle tagasipööratud keeleotsa välja.
     jǐ, zhǐ, zhě

I.1.8 练习发音！ Harjuta hääldust!

Alustame kõige raskemast, et susisevad häälikud ja toonid saaks kursuse lõpuks kindlasti selgeks. Klõpsa lingile, kuula hiinlaste hääldust ja ütle järgi!

零， 一， 二， 三， 四， 五， 六， 七， 八， 九， 十， 百， 千， 万， 十万， 百万， 千万， 亿
十四， 四十， 十四， 四十， 十四， 四十
七千， 九千， 七千， 九千， 七千， 九千
六零二， 八百零三， 六零二， 八百零三

I.1.9 语法 grammatikat

Hiina keeles loendatakse alati mingite ühikute kaupa - ka loomi, inimesi, mööblit ja kõike muud. Kõige levinumaks loendamise ühikuks on 个, mida võib alati tarvitada, kui täpsem sõna ei tule meelde. Lindude jm väikeste paarikaupa riputatavate jahi- või koduloomade loendamise ühik on 只.
     Sama hulga kohta saab tarvitada ka erinevaid ühikuid väljendamaks oma suhtumist neisse. Näiteks: tavaline inimeste loendamise ühik on 个 gè (mitu tükki), kuid ametlikus suhtlemises tuleks tarvitada sõna 名 míng (nimi), lugupidamise näitamiseks 位 wèi (iste) ning mingi kogukonna liikmete loendamisel 口 kǒu (suu). Muide ka vanemas maakeeles on küsitud: "Mitu suud on selles peres?" Ehk siis küsimused 有几个，有几名，有几位，有几口 võivad kõik tähendada "mitu inimest on", aga neid tarvitatakse erinevas olukorras.
     Samad ühikud seovad nimisõnadega ka asesõnu ja selles mõttes sarnaneb see nähtus Euroopa keelte sootunnustele:
     那个妈妈 та мама, 一个妈妈 одна мама, 两个妈妈 две мамы;
     那辆拖拉机 тот трактор, 一辆拖拉机 один трактор, 两辆拖拉机 два трактора.

I.1.10 词语 sõnu

Hiina kirjamärgil on nii tähendus kui hääldus. Meeldejätmist hõlbustab, kui ühes liitsõnaga selgeks teha kõik märgid, millest ta koosneb.

Taivani kirjapilti näed, kui viid hiire hiina märgi kohale.

中国人 zhōngguórén = hiinlane;
     中国 zhōngguó = Hiina (alates Lääne-Zhou riigist [1046–771 e.kr]); Chūgoku piirkond Jaapanis;
     中 zhōng = keskus; keskkoht; keskne; keskmine; keset; sees; hulgas; mingi sündmuse käigus; lühendatud 中国 hiina ...;
     国 guó = riik, maa; ( 英国 yīngguó = Inglismaa, 美国 měiguó = USA, 法国 fàguó = Prantsusmaa, 泰国 tàiguó = Taimaa)
     人 rén = inimene; ( 英国人 yīngguó rén = inglane, 美国人 měiguó rén = ameeriklane, 法国人 fàguó rén = prantslane, 泰国人 tàiguó rén = tailane)
外国人 wàiguórén = välismaalane;
     外国 wàiguó = välismaa;
     外 wài = väljas; välis-;

---

Kui 爱沙尼亚语 àishāníyǎ yǔ tähendus on "eesti keel", siis kuidas öelda hiina keeles: eestlane?

---

几 jǐ = (kui) mitmes; (kui) mitu;
个 gè = loendatav ühik; suurus;
只 zhī = mõnede loomade-lindude, anumate, veesõidukite, paarilise kaotanud esemete loendamise ühik ( täpsem loend on siin ); üksik, ainulaadne; (Selline, vanema 隻 märgi hääldus ja tähendus, on 只 märgile lisatud kirjaviisi lihtsustamise käigus. Ühikuna paikneb ta arvu järel ja loendatud nimisõna ees: 一只鸡 = 1 kana ...， 三只羊 = 3 lammast ...， 十一只牛 = 11 veist ...)
     只 zhǐ = ainult; (See on kirjaviisi lihtsustamise eelne 只 märgi tähendus ja hääldus. Tähenduses "ainult" paikneb ta öeldise ees: 只有 = on ainult ...，只要 = tahan ainult ...，只吃 = söön ainult ...)
有 yǒu = on olemas (有我 mina olen); midagi on kellelgi või kusagil (我有几个 mul on päris mitu); juba on (juhtu)nud (我有去过中国 ma olen Hiinas käinud);
eesliitena:
     mingi asi või olend (有人 keegi); oluline hulk midagi või kedagi (有的 mõni, mõned);

---

Kui 有几个外国人？ tähendab Mitu välismaalast on?, siis kuidas öelda hiina keeles: On ainult 2 hiinlast.?

---

其实 qíshí = tegelikkus; tegelikult;
     其 qí = (tema või nende) oma;
     实 shí = tõsi, tõeline; aus; kindel;
要 yào = tahtma; kavatsema (tulevikus); vajama; vajalik; peab (hakkama);
吃 chī = sööma; millestki elatuma; ebameeldivusi alla neelama, taluma; ammendama;
鸡 jī = kana; kodulind; tibi;

---

Kui 其实只有132.9万爱沙尼亚人。 tähendab Tegelikult on eestlasi vaid 1,329 miljonit., siis kuidas öelda hiina keeles: Tegelikult tahaks süüa kana.?

---

I.1.11 说话！ Räägime juttu!

Hääldust näed, kui viid hiire kooloni ette kõneleja tähise kohale.
Tõlget näed, kui viid hiire repliike eristava ----- joone kohale.

中国人: 要吃几只鸡？
-----
外国人: 九十七只。
-----
中国人: 其实只有七十九只鸡。
-----

I.1.12 练习发音！ Harjuta hääldust!

Kuula ja ütle järgi!

其实，七十，其实，七十

I.1.13 会不会回答？ Kas oskad vastata?

1) Kuidas oleks õige ütelda "2 kana"? Kas 两只鸡 või 二只鸡 ?

2) Mis vea teeb Google 只 märgi hääldusega?

吃几只鸡，只吃十七只鸡，吃几只鸡，只吃十七只鸡

Võrdle Yellowbridge näidetega!

只 ühikuna
只 = ainult

I.1.14 外来词 võõrsõnu

Võõrnimed kirjutatakse hiina keeles häälduspäraselt, hoolimata silpmärkide tähendusest.

Eesti	爱沙尼亚	Àishāníyǎ
Tansaania	坦桑尼亚	Tǎnsāngníyà
Indoneesia	印度尼西亚	Yìndùníxīyà
Nigeeria	尼日利亚	Nírìlìyà
Austraalia	澳大利亚	Àodàlìyǎ
Libeeria	利比里亚	Lìbǐlǐyà
Liibüa	利比亚	Lìbǐyà
Läti	拉脱维亚	Lātuōwéiyǎ

I.1.15 选择正确的发音。 Vali õige hääldus!

3 000
sànqián, sānqiān

80 000
bǎwán, bāwàn, báwán

200 000 000
liángyī, liángyì, liǎngyí, liǎngyì

17
shīqī, shīqì, shíqī, shíqǐ, shíqì, shìqì

20
érshí, érshì, ěrshí, ěrshǐ, ěrshì, èrshí, èrshì

I.1.16 意符 mõistelised märgiosad

   Uuri, mis laadi nähtustele viitab nende sõnade ( 汽水, 果汁, 爱沙尼亚 ) ühine osa 氵!

I.1.16.1

   Arva tähendusliku osa ( 氵, 水 ) põhjal: milline märk, millise pildiga sobib!

I.1.17 声符 häälduslikud märgiosad

   Õpi selgeks tuttavate märkide (其实, 中国, 零五) häälduslikud osad!

I.1.18 数数吧！ Loe arve!

Loe aastaarve tänasest edasi! Näiteks:

èrlíng èryīnián
2021年
èrlíng èrèrnián
2022年

<   <     目录 sisukord     >   >

I.2. 时钟 kell