míngbái yìsi zhīdào
I.6.12 合成词
Arva näitelausete põhjal sõnade tähendus!明白 míngbái = 1) (millestki) aru saama; arusaadav, mõistlik; selge, ilmne; avalik, avameelne;
( 你明白，不是吗？ Sa ju mõistad, eks ole? 希望有一天你明白这句话。 Loodan, et sa ühel päeval mõistad seda juttu. 他对大家说个明白。 Ta rääkis selle kõigile selgeks. 来，用明白的语言说出来。 Anna tulla! Räägi nii, et aru saaks! )
明 míng =
kujutas algul vast "selgelt" säravat
["päikest"
日 rì
] ja
["kuud"
月 yuè
].
1) särav; (ilm)selge (明明 míngmíng ); hall (pea); mõistetav;
( 您是黑夜里的明月。 Te olete särav kuu mustas öös. 不管月明月暗，但是月亮常在。 Pole tähtis, kas kuu on hele või hämar, aga ta on alati omal kohal. 这话明明是妈妈说的。 See jutt ilmselgelt pärineb ema suust. )
2) homne (pärast koitu); tulev, järgmine;
( 没有问题，我明天去也可以。 Pole probleemi. Võin ka homme minna. 我要明年去美国旅游。 Tahan tuleval aastal minna USA-sse reisile. )
白 bái =
kujutas algul vast "valget" pähklituuma.
1) valge (白色 báisè ); hall (pea); selge (明白 míngbai ); ilmne; lihtne (kõnekeel); puhas (paber); selgitama (表白 biǎobái ), esitlema;
( 你的马是白色的。 Sinu hobune on valget värvi. 不管白天黑夜呢。 Pole tähtis kas päevavalges või ööpimeduses. 我有一只黑白斑点狗。 Mul on üks musta-valge laiguline koer.
这部电影是黑白的还是彩色的？ Kas see film on mustvalge või värviline?
)
2) tühja vaeva nähtud, asjatu, mõttetu, kasutult (白白 báibái ); tasuta;
( 只是白白浪费钱财。 See on vaid asjata raisatud raha. 这趟旅游不白来！ See reis pole asjata. 我的汽车是不是白买了？ Kas ma ostsin auto asjata? )
意思 yìsī = 1) mõte; arvamus (意见 yìjiàn ); tähendus (意义 yìyì ); huvi millegi vastu (兴趣 xìngqù );
(
我要买新车，你的意思呢？ Ma tahan uue auto osta. Mis sina mõtled?
你的意思是说，你不来吗？ Kas sa tahad öelda, et sa ei tule?
那背后是什么意思？ Mis tagamõte sel on?
从字面上的意思来翻译就是“马车”。 Sõna-sõnalt tõlgitult olekski "hobuvanker".
)
有意思 yǒuyìsi = 1) mõttekas; huvitav (有趣 yǒuqù , 兴趣 xìngqù ); tore, lõbus;
(
你对电影有意思吗？ Kas sind huvitavad filmid?
这本书对我来说很有意思。 See raamat on minu meelest väga huvitav.
在这里没有什么意思。 Siin ei ole midagi põnevat (huvitavat).
外国人真有意思，不是吗？ Välismaalased on tõega naljakad. Kas pole?
游泳很有意思。 Ujuda on väga lõbus.
这句话没意思。 See on mõttetu lause.
我大学里的第一天一点没意思。 Minu esimene päev ülikoolis oli täiesti igav.
)
好意思 hǎoyìsi = 1) (häbenemata) enesekindlus; (piinlikuseta) söakus;
(
他们不好意思走进来。 Nad häbenevad sisse tulla.
真不好意思，辛苦你了！ Mul on tõesti piinlik sulle tüli teha.
不好意思，我爸爸不在。 Vabandust, aga mu isa pole siin.
我没好意思说，我在学习。 Mul oli häbi öelda, et ma parasjagu õpin.
他要是知道了，我怎么好意思再见他？ Kui ta teada saab, siis kuidas ma söandan talle jälle otsa vaadata.
他怎么好意思用英语给你写信？ Kuidas ta söandab sulle inglise keeles kirjutada?
)
意 yì = 1) mõte; mõistus; tähendus; ette e läbi mõtlema;
märgi
tähenduslik osa ["süda"
心 xīn
] viitab "vaimsele tegevusele" ja tänapäevane häälduslik osa on ["hääl"
音 yīn
].
( 不意大雨来了。 Ootamatult tuli suur vihm. 你半天不说明来意。 Sa pole pool päeva selgitanud oma tuleku põhjust. 我没有刻意这样做。 Ma ei teinud nii sihilikult. )
谢意 xièyì = 1) tänu, tänulikkus;
🙏 ( 我对他表示了谢意。 Ma avaldasin talle tänu. 她只是用眼睛对我表示了谢意。 Ta tänas mind ainult silmadega. )
用意 yòngyì = 1) sihilik, tahtlik, ettekavatsetud, kindla eesmärgiga;
( 我不明白他的用意。 Ma ei mõista tema eesmärke. 他的用意很好。 Tal on head kavatsused. 我对他说了这个问题是有用意的。 Rääkisin talle sellest probleemist kindla eesmärgiga. )
有意 yǒuyì = 1) sihilikult, teadlikult, meelega;
( 这是有意的谋杀。 See on sihilik tapmine. 我不是有意说那话的。 Ma ei rääkinud seda sihilikult. )
在意 zàiyì = 1) laskma end (millestki) häirida;
(
不要在意他说的。 Ära hooli tema jutust!
我不认为她在意你妈妈说的话。 Ma ei arva, et teda liigutab see, mida su ema räägib.
只要它是好吃的，我就不太在意它是不是贵的。 Peaasi, et see on maitsev. Mind ei häiri, kas see on kallis või ei.
)
好意 hǎoyì = 1) heatahtlikkus, heasoovlikkus;
( 女生说，谢谢你对我的好意。 Tüdruk ütles: "Tänan sind heasoovlikkuse eest minu suhtes!". 我不忘记你的好意！ Ma ei unusta su heatahtlikkust. )
中意 zhòngyì = 1) meeldima;
( 没有人人中意的书。 Ei ole raamatuid, mis meeldivad kõigile. 你中意哪一个？ Milline sulle meeldib? 她就是你中意的那一个吗？ Kas tema ongi see, kes sulle meeldib. )
意中人 yìzhōngrén = 1) (kõige õigem) armsam, õige tulevane kaasa;
(
你的意中人已经有爱人了。 Sinu "kõige õigemal" on juba armsam olemas.
我还没遇到意中人呢。 Ma pole veel oma õiget armsamat kohanud.
)
意见 yìjiàn =
1) (eri)arvamus, (oma) nägemus, ettepanek, vastuväide, kaebus;
( 我有一个意见。 Mul on üks ettepanek (vastuväide). 他对我有意见吗？ Kas tal on minu suhtes kaebusi? 请给我你的意见。 Palun ütle mulle oma arvamus. 我同意那个意见。 Ma nõustun selle arvamusega. )
意外 yìwài =
1) juhuslik, ootamatu, üllatav, ennustamatu;
(
它让我们很意外。 See pani meid üsnagi üllatuma.
这真是很意外。 See on tõesti üllatav.
)
2) õnnetus(juhtum), ebaõnnestumine;
( 中午这里有一个意外。 Lõuna ajal oli siin üks õnnetus. 他在意外中失明了。 Ta kaotas õnnetusjuhtumi tõttu nägemise. )
思 sī = 1) mõtlema; igatsema; soovima, lootma; tuju;
märgi
tähenduslik osa ["süda"
心 xīn
] viitab "vaimsele tegevusele" ja tänapäevane häälduslik osa ["riisipõld"
田 tián
] on asendanud varasema ["lõgeme"
囟 xìn
].
( 我思，故我在。 Ma mõtlen, järelikult olen. 我思我作。 Ise mõtlen. Ise teen. 路不要不看就走，话不要不思就说。 Teel ära käi ette vaatamata! Juttu ära räägi ette mõtlemata. 学而不思则罔，思而不学则殆。 Õppimine ilma mõtlemata on kasutu. Mõtlemine ilma õppimata on ohtlik. )
三思 sānsī = 1) eelnevalt hoolega ("3 korda") läbi mõtlema;
( 做事前请三思。 Enne tegutsemist, palun mõtle hoolega. 我们要不要三思？ Kas me ei peaks eelnevalt läbi mõtlema. )
Kui 这个没有意思。 tähendab
Sel ei ole mõtet. (See ei paku huvi.), siis kuidas öelda hiina keeles:
See on huvitav!?
知 zhī = 1) tundma, teadma; teadmine;
Märgi tähenduslik osa on ["suu" 口 kǒu ] ja häälduslik osa ["nool" 矢 shǐ ].
( vanasõna: 知人知面不知心。 Kui tunned inimest, siis tunned nägu, kuid ei tunne südant. 天知、地知、我知、你知！ Taevas teab, maa teab, mina tean, sina tead! )
不知 bùzhī = 1) ei tea (kas, miks ... aga);
( 我全然不知。 Ma üldse ei tea. 不知为什么，我有点为他惋惜。 Ei tea miks, aga mul on tast pisut kahju. 不知什么事使他不能来。 Ei tea küll, mis toimetused ei lasknud teda tulema. )
知名 zhīmíng =
1) tuntud; ( = 有名 yǒumíng
)
( 她是个知名的演员。 Ta on tuntud näitleja. 我们到了一个不知名的地方。 Jõudsime tundmatusse kohta. )
Kui 我知你心。 tähendab
Küll ma tean sind (su südant)., siis kuidas öelda hiina keeles:
Ei tea, kas tal raha on.?
道 dào =
Märgi tähenduslik osa on ["astumine" 辵 chuò ] ja häälduslik osa ["pea" 首 shǒu ].
1) tee ( = 道路 dàolù ); juhatama, õpetama, jutlustama ( = 传道 ― chuándào ; menetlus, meetod;
( vanasõna: 我走中道，不极端。 Mina käin keskteel, mitte äärmustes. )
上道 shàngdào =
1) tee peal sõitma;
( 这些车辆不能上道！ Need sõidukid ei tohi teedel sõita. 车学了几个月还是不敢上道。 Teen juba mitu kuud õppesõitu, aga ikka veel ei julge maantee peal sõita. )
2) "õigel teel" olema; (milleski) "osav" olema; asja tundma; hakkama saama; millekski sobima;
( 很好，你很上道。 Päris hea! Oled täitsa osav. 你这人真的很不上道。 Sa oled ikka tõeliselt oskamatu käpard. )
一道 yīdào = 1) koos ( = 一路 yīlù , 一起 yīqǐ , 一块 yīkuài );
( 我们一道走吧。 Lähme koos! 他和几个朋友一道来的。 Ta tuli koos mitme sõbraga. )
车道 chēdào = 1) sõidurida, sõidurada; (loendamisühik: 条 tiáo )
( 如果你要开快车，请用外车道。 Kui tahate sõita kiiresti, palun kasutage välimist sõidurida! 开到右车道去，你得右拐。 Sõida parempoolsele sõidureale! Sa pead paremale keerama! )
走道 zǒudào =
.jpg "vahekäik 走道 zǒudào")
1) vahekäik, käigutee; (loendamisühik: 条 tiáo
)
( 请问汽水在哪一条走道上？ Vabandust, millises vahekäigus on karastusjoogid? 请给我靠走道的座位。 Palun andke mulle vahekäigupoolne istekoht! )
要道 yàodào = 1) peamine tee;
( 中国的交通要道有哪些? Millised on Hiina peamised liiklusteed? 学生在要道上跑步。 Õpilased jooksevad peateel. )
水道 shuǐdào = 1) kanal, veetee;
( 水道里有鳄鱼吗？ Kas kanalis on krokodille? 水道中的水加热。 Kanalivesi soeneb. )
上水道 shàngshuǐdào = 1) veevarustus, veevärk;
( 这里还没有上水道，也没有下水道。 Siin pole veel veevarustust ega kanalisatsiooni. 上水道的水最干净。 Kraanivesi on kõige puhtam. )
下水道 xiàshuǐdào =
1) kanalisatsioon, äravool;
( 洗手间的下水道堵住了。 WC äravoolutoru on umbes. 叫管工来通一通下水道。 Kutsu torumees kanalisatsiooni ummistust kõrvaldama! )
开道 kāidào = 1) (enda) eest teed vabaks tegema;
( 他用警车给我开道了。 Ta tegi mulle politseiautoga teed. 我是用肘子开道的。 Ma tegin küünarnukkidega teed. )
道谢 dàoxiè = 1) tänama;
( 我是来向你道谢的。 Tulin sind tänama. 首先得为此向你道谢。 Kõigepealt pean sind selle eest tänama. )
人道 réndào =
1) inimlikkus, humaansus; kõlbelisus, eetika, sündsus, hierarhia;
( 它是不人道的。 See on ebaeetiline. 战争人道吗？ Kas sõda on eetiline? )
公道 gōngdào =
1) õiglus; õiglane;
( 她叔叔是个公道的人。 Ta onu on õiglane inimene. 说句公道话，这价钱是公道的。 Ausalt öeldes on see õiglane hind. )
Kui 你在说我们没有给他公道吗？ tähendab
Kas sa ütled, et me pole tema suhtes õiglased?, siis kuidas öelda hiina keeles:
Ole mu vastu õiglasem.?
| I.5.12 开, 坐, 用 | < < 目录 sisukord > > | II.1.12 进, 出 |
Comments
Post a Comment