I.4. Mis kell läheb?

I.4. 车站 jaam

I.4.1 复习

Õpi soravalt hääldama!

一亿九千九百四十四万三千三百七十七

I.4.2 拼音

susisevad häälikud

z [ts] , zh [ʈʂ], c [tsʰ], ch [ʈʂʰ], j [tɕ], q [tɕʰ], s [s], sh [ʂ], r [ɻ] ja x [ɕ] vastanduvad mitmesuguste paaridena.
     Kindlasti tuleb kuulata salvestustelt, kuidas hiinlased ise hääldavad, aga c [tsʰ] ning s [s] hääldamine sellisel moel, nagu nad häälduvad eesti tähestikus, ei tohiks hiinlaste seas erilist segadust tekitada.

keeletipp

     tuleks zh [ʈʂ], ch [ʈʂʰ], sh [ʂ] ja r [ɻ] hääldamisel pöörata tagurpidi - kurgu poole.

     aga j [tɕ], q [tɕʰ] ja x [ɕ] hääldamisel pöörata vastupidi - alla, esihammaste taha.


c [tsʰ] ja s [s] - mõlema järel hääldatakse ka "i" häälikut kumedamalt ja kurgu pool nagu "tsõj" / "sõj".
     词 cí = sõna,
     四 sì,

sh [ʂ] ja x [ɕ] - meenutavad mõlemad eesti võõrsõnade "š" tähe hääldamist, kuid sh [ʂ] on kumedalt sisse - kurgu poole hääldatud ja x [ɕ] peenendatult välja - hammaste poole hääldatud.
     x hääldamisel lükatakse keele ots alumiste esihambajuurte lähedale ning keele servad vastu külgmisi ülahambaid ja surutakse õhk kergelt üle keeleselja välja.
sh hääldamisel lükatakse keele ots suulae lähedale ja surutakse õhk kergelt üle tagasipööratud keeleotsa välja.
     水 shuǐ,
     谢 xiè,
x [ɕ] järel on alati "i" või "u". Seejuures "xu" hääldub umbes nagu "šjü". x [ɕ] on arenenud peenenenud ühendist "hi" ja sel otstarbel tarvitatakse teda tänini võõrnimedes: 喜马拉雅 Xǐmǎlāyǎ (Himaalaja).
     Pane tähele, et silbi alguse häälik mõjutab talle järgneva täishääliku kõla ja see aitab neid häälikuid eristada.
x [ɕ] järel hääldatakse ka "i" häälikut peenemalt ja hammaste pool nagu "šji".
     喜 xǐ = midagi armastama,
sh [ʂ] järel hääldatakse ka "i" häälikut kumedamalt ja kurgu pool nagu "šõj".
     实 shí,

ch [ʈʂʰ] ja q [tɕʰ] meenutavad mõlemad eesti võõrsõnade "tš" täheühendi hääldamist, kuid ch [ʈʂʰ] on kumedalt sisse - kurgu poole hääldatud ja q [tɕʰ] peenendatult välja - hammaste poole hääldatud.
     q hääldamisel lükatakse keele ots alumiste esihambajuurte lähedale ning keele selg jõuga vastu suulage ja surutakse õhk tugeva suhinaga üle keeleselja välja.
ch hääldamisel lükatakse keele ots jõuga suulakke ja surutakse õhk tugeva suhinaga üle tagasipööratud keeleotsa välja.
     差 chā = puudu,
     钱 qián,
q [tɕʰ] - järel on alati "i" või "u". Seejuures "qu" hääldub umbes nagu "tšjü". q [tɕʰ] on arenenud peenenenud ühendist "ki" ja sel otstarbel tarvitatakse teda tänini võõrnimedes: 丘比特 Qiūbǐtè (Cupido - roomlaste armujumal).
     Pane tähele, et silbi alguse häälik mõjutab talle järgneva täishääliku kõla ja see aitab neid häälikuid eristada.
q [tɕʰ] järel hääldatakse ka "i" häälikut peenemalt ja hammaste pool nagu "tšji".
     汽 qì,
ch [ʈʂʰ] - järel hääldatakse ka "i" häälikut kumedamalt ja kurgu pool nagu "tšõj".
     吃 chī,

zh [ʈʂ] ja j [tɕ] meenutavad mõlemad eesti võõrsõnade "dž" täheühendi hääldamist, kuid zh [ʈʂ] on kumedalt sisse - kurgu poole hääldatud ja j [tɕ] peenendatult välja - hammaste poole hääldatud.
     j hääldamisel lükatakse keele ots alumiste esihambajuurte lähedale ning keele selg kergelt vastu suulage ja surutakse õhk kergelt üle keeleselja välja.
zh hääldamisel lükatakse keele ots kergelt suulakke ja surutakse õhk kergelt üle tagasipööratud keeleotsa välja.
     站 zhàn = jaam,
     见 jiàn,
j [tɕ] järel on alati "i" või "u". Seejuures "ju" hääldub umbes nagu "džjü". j [tɕ] on arenenud peenenenud ühendist "gi" ja sel otstarbel tarvitatakse teda tänini võõrnimedes: 吉萨 Jísà (Giza).
     Pane tähele, et silbi alguse häälik mõjutab talle järgneva täishääliku kõla ja see aitab neid häälikuid eristada.
j [tɕ] järel hääldatakse ka "i" häälikut peenemalt ja hammaste pool nagu "džji".
     就 jiù = just, juba,
zh [ʈʂ] järel hääldatakse ka "i" häälikut kumedamalt ja kurgu pool nagu "džõj".
     汁 zhī,

z [ts] - hääldub umbes nagu "dz".
     c [tsʰ] on z [ts] hääliku suhisev (aspireeritud) vaste.
Ka nende mõlema järel hääldatakse "i" häälikut kumedamalt ja kurgu pool nagu "tsõj" / "dzõj".
     词 cí = sõna
     字 zì = kirjamärk

r [ɻ] - hääldub eesti võõrsõnade ž ja inglise keele r [ɹ] hääliku vahepealselt. (~ "run" [ɹʌn], "ring" [ɹɪŋ])
     r [ɻ] on sh [ʂ] hääliku heliline vaste.
sh hääldamisel lükatakse keele ots suulae lähedale ja surutakse õhk kergelt üle tagasipööratud keeleotsa välja, kuid häälepaelad ei tee häält.
     r hääldamisel lükatakse keele ots suulae lähedale ja surutakse õhk kergelt üle tagasipööratud keeleotsa välja, aga häälepaelad helisevad.
Ka nende mõlema järel hääldatakse "i" häälikut kumedamalt ja keeletipp kurgu poole pööratult umbes nagu "šõj" / "žõj".
     十 shí,
     日 rì = päev,

Susisevad häälikud tuleks jagada veel tagapoolseteks ja eespoolseteks. Sellest sõltub järgneva "i" ja "u" tähe hääldus.

j [tɕ], q [tɕʰ] ja x [ɕ] järel hääldatakse u tähte "ü" [y] moodi:
     去 qù = mine, 具 jù = tööriist, 需 xū = vaja, 雨 yǔ = vihm,
i täht hääldub nagu tavaliselt.
     七 qī, 其 qí, 起 qǐ, 几 jǐ, 鸡 jī, 喜 xǐ = midagi armastama, 下 xià, 现 xiàn, 谢 xiè,
Nende häälikute hääldamisel tuleks hoida keeletippu all - esihambajuurte lähedal.

s [s], z [ts], c [tsʰ], sh [ʂ], ch [ʈʂʰ], zh [ʈʂ] ja r [ɻ] järel hääldatakse i tähte kumedamalt - kurgu poole umbes nagu "õj" [ɨ]:
     四 sì, 十 shí, 实 shí, 吃 chī, 只 zhǐ, 日 rì = päev, päike, 词 cí = sõna, 字 zì = kirjamärk,
u täht hääldub nagu tavaliselt.
     宿 sù = öömaja, 书 shū = raamat, 租 zū = üür, 主 zhǔ = peremees, 醋 cù = äädikas, 出 chū = väljumine, 入 rù = sisenemine,

I.4.2.1 练习发音！

四词, 四词, 四词
十字, 十字, 十字
七尺, 七尺, 七尺
只几十尺, 只几十尺, 只几十尺
只四字, 只四词, 只四尺, 只四字, 只四词, 只四尺
只几十字, 只几十词, 只几十尺, 只几十字, 只几十词, 只几十尺

I.4.3.1 外来词

Loe võõrsõna hääldust ja arva tähendus.

mootorratas	摩托车	mótuōchē	motorbike
tank	坦克车	tǎnkèchē	tank
maastur	吉普车	jípǔchē	jeep
pikap	皮卡车	píkǎchē	pickup
veoauto	卡车	kǎchē	car
buss	巴士	bāshì	bus
Volvo	沃尔沃	Wò'ěrwò	Volvo
Audi	奥迪	Àodí	Audi
Renault	雷诺	Léinuò	Renault
Citroën	雪铁龙	Xuětiělóng	Citroën
Ford	福特	Fútè	Ford
Cadillac	凱迪拉克	Kǎidílākè	Cadillac
Porsche	保时捷	Bǎoshíjié	Porsche
Hyundai	现代	Xiàndài	Hyundai
Nissan	日产	Rìchǎn	Nissan
Honda	本田	Běntián	Honda
Peugeot	标致汽车	Biāozhì qìchē	Peugeot
FIAT	菲亚特汽车	Fēiyàtè qìchē	FIAT
Mercedes-Benz	奔驰	Bēnchí	Mercedes-Benz
Lamborghini	蓝宝坚尼	Lánbǎojiānní	Lamborghini

Millised märgid kordusid neis võõrsõnades kõige rohkem?
Milliseid märke oled juba varem näinud?
Mida võiks tähendada sageli kordunud järelliide 车?

I.4.4 语法

Hiina keeles puuduvad lauseliikmeid eristavad käänded ja tegija isikule viitavad pöördelõpud. Sõnade vahelisi suhteid väljendab sõnade järjekord.
     Näiteks: 你几点去火车站? = Mis kell sa lähed raudtejaama?

1) Tegijale viitav alus paikneb tavaliselt öeldise ees.
     你...去... (sa ... lähed ...)
2) Tegevuse siht ja tulemus on pärast öeldist.
     ...去 > 火车站 (... lähed > rongijaama)
3) Toimumise aeg, tegevuse vahendid ja kõik muu on enne öeldist või harvem enne alust.
     ... 几点 ... 去 (... mis kell ... läheb)
4) Erinevalt Eesti keelest, kus küsilauses sõnajärjekord muutub (küsisõna liigub lause algusse jms), paikneb küsiv sõna lauses selle sõna asemel, mille kohta küsitakse.
     你几点去？ = Mis kell sa lähed?
     我七点去。 = Ma lähen kell seitse.

Sellele lisaks on Hiina keelele iseloomulik kuhjata ühte lausesse väga palju tegusõnu, mis täidavad nõnda Euroopa keelte eessõnade ülesandeid.
     Näiteks: 从旅馆+坐七路车+去火车站。
1) 从+旅馆 - (alustades) hotellist
2) 坐+七路车 - istudes 7. liini bussi peale
3) 去+火车站 - lähed raudteejaama

Hiina keeles on tavaks panna need alamtegevused toimumise järjekorda nagu eelmises näites:
     hotellist lahkumine > bussi peale istumine > minek > raudteejaam

Mõnikord siiski alustatakse lauset hoopis sissejuhatusega sellest, millest edaspidi täpsemalt rääkida tahetakse ja kokkukuuluvad sõnad võivad lõpuks sattuda lause eri otstesse nagu järgmises näites:
     mõte raudteejaamast > küsimus bussi peale istumisest > minek

     Näiteks: 火车站要坐几路车去？
1) 坐几路车？ - Mis liini bussile istuda?
2) 要+坐几路车？ - Mis liini bussile tuleb istuda?
3) 火车站+要坐几路车+去？ - Mis liini bussile tuleb raudteejaama minemiseks istuda?

või lihtsalt: 去火车站坐几路车？

I.4.4.1 准备

minek 去 ja tulek 来

去 qù tähendab peamiselt "kuhugi minemist"; 走 zǒu tähendab peamiselt "kuskilt ära minemist" ja 来 lái tähendab (erinevalt eesti keelest) peamiselt "tulemist kõneluskoha suunas".

来 ja 去 järel võib olla mineku-tuleku siht: kas koht või tegevus.
     我来上海一年了。 = Minu tulekust Shanghaisse on üks aasta.
     请问您，明先生，能和我一起去吃个饭吗? = Vabandust, hr Ming, kas te võiksite ehk koos minuga sööma tulla?

走 järel mineku sihti välja ei öelda.
     他爸爸马上就要走了。 = Ta isa peab kohe ära minema.

I.4.5 词语

第 dì= järgarvu eesliide (第二 = II, 2.; 第五 = V, 5.; 第八 = VIII, 8.; 第三 = III, 3.);
来 lái = kuhugi tulema (kõneleja suunas);
去 qù = kuhugi minema (kõnelejast eemale);
走 zǒu = ära minema, hakkama astuma, eemalduma;
开 kāi = lahti tegema; sisselülitama; käivitama; välja sõitma;

---

Kui 我已经要走了。 tähendab Ma pean juba minema hakkama. , siis kuidas öelda hiina keeles: Esimene inimene juba tuli.?

---

火车 huǒchē = rong (lühendatult 车);
     车 chē = vanker; käru; (ratastega) sõiduk või veok (~ 车辆 chēliàng); (loendamisühik: 辆 liàng)
公共汽车 gōnggòng qìchē = buss (lühendatult 公车, 汽车, 车);
     汽车 qìchē = auto (lühendatult 车);
火车站 huǒchēzhàn = raudteejaam (lühendatult 车站);
公共汽车站 gōnggòng qìchēzhàn = bussijaam; bussipeatus (lühendatult 汽车站, 车站; ka 巴士站 bāshìzhàn;);
吧 ba = tunnus käskiva lause, soovituse, arvamuse ja ettepaneku lõpus: vast, ehk, küll, noh;
他 tā = ta, tema (Naissoo puhul kirjutatakse 她, sootu jumala puhul 祂, mitteinimeste puhul 它, looma puhul 牠, aga hääldus on sama.); muu, teine;

---

Kui 他也要来汽车站吗？ tähendab Kas tema ka kavatseb tulla bussijaama?, siis kuidas öelda hiina keeles: Mine (parem) raudteejaama!?

---

知道 zhīdào = teadma;
时刻表 shíkè biǎo = sõiduplaan;
     时刻 shíkè = (iga) hetk, moment;
          时 shí = aeg;
          刻 kè = veerand tundi (harvem 刻钟 kèzhōng); hetk; lõikama, graveerima; piirama;
          表 biǎo = kuvama, näitama; välispind; näit, teabe tabel, andmete loend, ankeet, deklaratsioon; näidik, mõõdik;

---

Kui 你知不知道，汽车几点要来？ tähendab Kas sa tead, mis kell auto tuleb?, siis kuidas öelda hiina keeles: Ma ei tea, kas ta läheb või ei.?

---

(...点)差一刻 chā yīkè = veerand tundi puudub (mingist täistunnist);
     差 chā = puuduma; puudulik; viga; erinema;
差不多 chàbùduō = enam vähem; pole palju vahet; peaaegu;

---

Kui 上午九点差一刻来吧。 tähendab Tule kell 8.45 enne lõunat!, siis kuidas öelda hiina keeles: Anna talle raha! ?

---

半 bàn = pool, poolik;
马上 mǎshàng = "hobuse seljas"; kohe;
     马 mǎ = hobune;
就 jiù = raskesti tõlgitav sidesõna (just, siis, juba, kohe), mis asetseb pealause öeldise ees.

---

Kui 他六点半马上就来。 tähendab Ta tuleb kohe kell 6.30., siis kuidas öelda hiina keeles: Mine kohe kell 3.00!?

---

I.4.5.1 会不会回答？

这个是什么？

I.4.6.1 选择合适的单词。

Nǐ （qù） nǎ zhàn? ----- （Tā） yào shuǐ háishì qìshuǐ? ----- Wǒ bùhē jiǔ, gěiwǒ lái bēi qìshuǐ （ba）. ----- Nǐ mǎi píng qìshuǐ gěiwǒ, wǒmen （jiù） chěpíng. -----

ba jiù tā qù

I.4.6.2 练习元音和咝音。

七, 吃, 车, 差, 七, 吃, 车, 差
秒钟, 分钟, 刻钟, 秒钟, 分钟, 刻钟
车, 火车, 汽车, 公共汽车, 车, 火车, 汽车, 公共汽车
车站, 火车站, 汽车站, 公共汽车站, 车站, 火车站, 汽车站, 公共汽车站

I.4.6.3 选择合适的翻译。

chàbùduō chēzhàn gōnggòng qìchē huǒchē qìchē mǎshàng shíkè biǎo zhīdào

auto buss enam-vähem jaam kohe rong sõiduplaan teadma

马上 时刻表 差不多 火车 汽车 公共汽车 车站 知道

I.4.6.4 选择合适的单词。

这一（站）是什么？ ----- 火车和（公共）汽车是（公共）交通工具。 ----- 我要（去）买瓶汽水。你要什么吗？ ----- 来（吧），我们吃饭吧，火鸡弄好了。 ----- 还有，俗话说“有烟（就）有火”。 -----

吧 就 公共 去 站

I.4.6.5 选择正确的发音。

第八
dībà, díbā, dìbā

马上
mǎshāng, mǎshàng

70 000
qīwǎn, qīwàn

火车
huǒchē, huòchē

I.4.6.6 选择合适的汉字。

ba , bā , chā , chē , lái , le , liǎng , liàng , ma , mǎ , qì , qù ,

1. 了
2. 去
3. 八
4. 差
5. 汽
6. 马
7. 吗
8. 车
9. 辆
10. 两
11. 吧
12. 来

---

---

I.4.6.7 练习声调。

酒店茶艺课，九点差一刻
jiǔdiàn cháyì kè, jiǔdiǎn chā yīkè

我汽车来了， 我骑车来了
wǒ qìchē láile, wǒ qí chē láile

I.4.7 说话

外国人: 你好！请问，火车几点来？
-----
第一位中国人: 其实我也不知道。你问他吧！他有时刻表。我没有。
-----
外国人: 你好！请问，火车几点来？
-----
第二位中国人: 上午八点半。
-----
外国人: 对不起，几点？
-----
第二位中国人: 上午八点三十。
-----
外国人: 请问，现在几点了？
-----
第二位中国人: 马上就七点钟了。
-----
外国人: 谢谢！
-----

---

一名外国人: 对不起。我有一个问题。请问，公共汽车几点去火车站？
-----
一名中国人: 下午五点三刻就开。
-----
一名外国人: 对不起，几点？
-----
一名中国人: 下午六点差一刻。
-----
一名外国人: 什么刻？
-----
一名中国人: 下午五点四十五分钟。
-----
一名外国人: 对不起，现在几点了？
-----
一名中国人: 已经差不多五点半了。汽车马上就要开走了。
-----
一名外国人: 谢谢，再见！
-----

I.4.7.1 寻找句子。

Otsi eelmisest vestlusest laused, milles leidub järgmisi sõnu!

知道，时刻表，半，问题，公共汽车，差一刻， 差不多，开走

I.4.7.2 问和答。

Vasta eelmise vestluse põhjal järgmistele küsimustele!

1. 说话的人是谁？
2. 有几个人？
3. 都是中国人吗？
4. 外国人有什么问题？
5. 中国人回答什么？

Küsige ja vastake nüüd ise!

I.4.7.3 修正错误。

gōnggòng qìchēzhàn
共公气车占

有人要去车站吗？
yǒurén yào qù chēzhǎn ma?

I.4.8.1 会不会回答？

Milline osa on neil märkidel ühine?

车 , 辆

他 , 位

Kuidas ta on seotud nende märkide tähendusega?

I.4.8.2 会不会回答？

Milline koostisosa on järgmistes märgirühmades ühine (hääldusele viitav) foneetiline lugeja?

ma 吗 , mā 妈 , mǎ 马
ba 吧 , bà 爸 , bā 巴 ,
dì 第 , dì 递 , dì 弟 ,
liàng 辆 , liǎ 俩 , liǎng 两 ,

Kas ta paikneb pigem paremal või vasakul, kas pigem üleval või all?

I.4.9 文字

外来词

Kuna enamusel hiina silpmärkidest on oma ajalooline tähendus, siis võib võõrkeelsete nimede ja võõrsõnade häälduspärane kirjutamine tekitada segadust. Võõrsõnu ongi hiina keeles väga vähe.

Suurem osa neist on seotud ameerikapärase eluviisiga.

pidu	派对	pàiduì	party
kaputšiino	卡布其诺	kǎbùqínuò	cappuccino
kasiino	卡西诺	kǎxīnuò	casino
karaoke	卡拉OK	kǎlā'ōukēi	karaoke
klubi	俱乐部	jùlèbù	club
šokk	休克	xiūkè	shock
radar	雷达	léidá	radar
viskooskiud	嫘萦	léiyíng	rayon
ufo	幽浮	yōufú	UFO
huumor	幽默	yōumò	humor
dollar	刀儿	dāor	dollar
veebipäevik	博客	bókè	blog

Enamasti eelistatakse võõrsõnadele tähenduse põhjal tuletatud uudissõnu.
     Nii näiteks tarvitatakse laensõna [ 巴士 bāshì = buss] asemel 公共汽车, [ 的士 díshì = takso] asemel [ 出租车 chūzū chē ~ "üüriauto"], [ 白脱 báituō = või] asemel [ 牛油 niúyóu ~ "lehmaõli"], [淡巴菰 dànbāgū = tubakas] asemel [ 烟草 yāncǎo ~ "suitsurohi"], [士多啤梨 shìduōpílí = maasikas] asemel tõlkelaenu [ 草莓 cǎoméi ~ "õlemari"] jne.

Mitmed võõrsõnad tähistavad kemikaale.

kokaiin	可卡因	kěkǎyīn
aspiriin	阿司匹林	āsīpǐlín
vaseliin	凡士林	fánshìlín
želatiin	吉利丁	jílìdīng
kiniin	奎宁	kuíníng
vitamiin	维他命	wéitāmìng

Võõrsõnad võivad tähistada ka muid teaduslikke mõisteid.

loogika	逻辑	luóji
tautoloogia	套套逻辑	tàotao luóji
volt	伏特	fútè
karst	喀斯特	kāsītè
geen	基因	jīyīn
kvark	夸克	kuākè
kloon	克隆	kèlóng
karaat	克拉	kèlā
ampull	安瓿	ānbù
tootem	图腾	túténg
eeter	以太	yǐtài
libido	力比多	lìbǐduō

---

Peab ka arvestama, et hiina keeles asendatakse võõrhäälikud keelele sobivate silpidega.
     g/k > j/q

karneval	嘉年华	jiāniánhuá	carnival
kitarr	吉他	jítā	guitar
küpsis	曲奇	qūqí	cookie
koka (taim)	可加	kějiā	coca

     r > l

margariin	麦淇淋	màiqílín
karisma	卡里斯玛	kǎlǐsīmǎ
Kamerun	喀麦隆	Kāmàilóng

     NB! r / l

turban	特本	tèběn	turban
tõeväärtus	布尔	bù'ěr	boolean

---

Lisaks kõigele on osa võõrsõnu jõudnud hiina riigikeelde ka kantoni keele jt lõunapoolsete keelte kaudu, mille endi häälduses ei eristata isegi kõiki hiina keele häälikuid. Näiteks:
     l > n

latte kohv	拿铁	nátiě	latte
sidrun	柠檬	níngméng	lemon

     s > sh

sohva	沙发	shāfā
salat	沙拉	shālà

---

Heli jäljendavaid märke võib mõnikord ära tunda nende mõistelise osa järgi, mis on sageli "suu" 口.

morfiin	吗啡	mǎfēi
kohv	咖啡	kāfēi
kofeiin	咖啡因	kāfēiyīn
karri(vürts)	咖喱	gālí

On ka muid märke, mida valdavalt tarvitatakse häälduse märkimiseks.
     阿 ā

oopium	阿片	āpiàn
amööb	阿米巴	āmǐbā

     巴 bā

rumba	伦巴	lúnbā
barokk	巴罗克	bāluókè
(rõhuühik) baar	巴	bā

     克 kè

jakk, pintsak	夹克	jiákè
akrüül	亚克力	yàkèlì
šokolaad	巧克力	qiǎokèlì

---

     Paljudele võõrsõnadele lisatakse selgituseks, mis liiki nähtusega on tegemist.
:

olümpiamängud	奥林匹克 运动会	Àolínpǐkè	Yùndònghuì
paradiis	伊甸园	Yīdiàn	yuán
hiphop	嘻哈音乐	xīhā	yīnyuè
marimba	马林巴琴	mǎlínbā	qín
viltpliiats	马克笔	mǎkè	bǐ
lauatennis	乒乓球	pīngpāng	qiú
keegel	保龄球	bǎolíng	qiú
khakiriie	卡其布	kǎqí	bù
kaart	卡片	kǎ	piàn
daalia	大理花	dàlǐ	huā
vintpüss	来复枪	láifù	qiāng
kahur	加农炮	jiānóng	pào
hamburger	汉堡包	hànbǎo	bāo
mulliriis	卜卜米	bǔbǔ	mǐ
iiriskomm	太妃糖	tàifēi	táng
karri (vürts)	咖哩粉	gālī	fěn
hula rõngas	呼啦圈	hūlā	quān
laelamp	吸顶灯	xīdǐng	dēng
hipi	嬉皮士	xīpí	shì
pintsaklipslane	雅皮士	yǎpí	shì
Chihuahua	吉娃娃狗	jíwáwa	gǒu
vuudu	巫毒教, 伏都教	wūdú (fúdū)	jiào
kreool(keel)	克里奥尔语	kèlǐ'ào'ěr	yǔ

I.4.9.1 音符

   Õpi selgeks tuttavate märkide (车站, 公共) häälduslikud osad.

I.4.9.2 意符

       Uuri, mis laadi nähtustele viitab nende sõnade (空气 , 氖气) ühine osa!

   Arva tähendusliku osa (氵; 金 ; 木; 气) põhjal: milline märk, millise pildiga sobib!

I.4.9.3 写字！

Katsu joonistada järgmisi märke nii, et Google aru saaks!
Õpetuse avad märgi peale klõpsates.

我 , 你 , 他 , 也 , 吧 , 已 , 马 , 吗 , 汁 , 汽 , 来 , 半 , 车 , 午 , 火 , 水 , 就 , 九 , 站 , 点 , 去 , 么 , 公 , 共 , 只 , 吃 , 知 , 和 , 道 , 还 , 经 , 差 , 卖 , 刻

I.4.10 翻译。

其实我七点去汽车站。
下午五点差十七分钟再来吧！
四张汽车票多少钱？ - 八块零四。

I.4.11 用给定的单词造句。

• kohad: 火车站 , 汽车站 , 爱沙尼亚 , 瑞典 , 丹麦 , 俄罗斯 , 法国 , 英国 , 美国 , 中国 , 泰国
• isikud: 你 , 他 , 我 , 外国人 , 美国人 , 中国人
• sõidukid: 火车 , 公共汽车
• asjad: 汽水 , 水果 , 果汁 , 钱 , 时刻表 , 时钟
• tegusõnad: 来 , 去 , 买 , 卖 , 给 , 要 , 吃

Näiteks: 他不要去丹麦买水果给你吃。

I.4.12 合成词

Arva näidete põhjal ( 汽, 火, 站, 公共, 知道) liitsõnade tähendus!

I.4.13 数数吧！

Ütle mis nädalapäev millisel kuupäeval on!
     星期日是十月二十日。
     星期一是十月二十一日。
     星期二是十月二十二日。

I.3. 买卖 hind

<   <     目录 sisukord     >   >

I.5. 没明白您的意思。 Ma ei saanud Teist aru.