II.5. 请帮我！ Palun aidake mind!

II.5.1 复习

Kirjuta pīnyīn transkriptsioonis ja õpi hääldama!

谁说超市在市中心？
除了马上开走以外，你还有什么办法？

II.5.1.1 你知道量度单位吗？

Arva näidete põhjal sõnade tähendus!

公里 =
1) km; kilomeeter;
( 我爷爷今天走了十公里。 Mu vanaisa kõndis täna 10 km. 超市离我们旅馆有五公里远。 Kaubanduskeskus on meie võõrastemajast 5 km kaugusel. 还有七公里就到市场了。 Juba 7 km pärast jõuame turule. 那条河长七千公里。 Too jõgi on 7000 km pikkune. 我们汽车以每小时八十公里的速度前行。 Meie buss sõidab 80 km-se tunnikiirusega. )
平方公里 =
1) km²; ruutkilomeeter;
( 台湾岛的面积是三万六千平方公里。 Taivani saare pindala on 3600 km². 他们这个农场的面积约为八十或九十平方公里。 Selle nende talu pindala on umbes 80 või 90 km². )

公顷 =
1) ha; hektar;
( 朋友买了500公顷土地。 Sõber ostis 500 ha maad. )

公斤 =
1) kg; kilogramm;
( 我们想要两公斤香蕉。 Tahame 2 kg banaani. 一公斤等于一千克。 1 kg võrdub 1000 g-ga. 我老公是九十九公斤。 Mu mees on 99 kilone. 你奶奶的体重为六十儿公斤。 Su vanaemakehakaal on 62 kg. 他哥哥比弟弟重十四公斤。 Ta vanem vend on nooremast 14 kg raskem. 米以公斤为单位来出售。 Riisi müüakse kilo haaval. )

公升 =
1) l; liiter;
( 爱沙尼亚人每年平均饮用64公升的啤酒。 Eestlased joovad keskmiselt 64 l õlut aastas. )

公尺 =
1) m; meeter;
( 这块木板大约两公尺长。 See lauatükk on umbes 2 m pikk. 一立方公尺等于几立方公分? Mitme cm³-ga võrdub 1 m³? 顺着马路大约二百公尺。在你左方，你看得到机场。 Mine mööda seda teed umbes 200 m ja sa näed endast vasakul lennujaama. )

公分 =
1) cm; sentimeeter;
( 我妹妹比姐姐高四公分。 Mu noorem õde on vanemast 4 cm pikem. 我们叔叔差不多一百九十公分高。 Meie onu on peaaegu 190 cm pikk. 这个班的学生平均身高超过了150公分。 Selle klassi õpilaste keskmine pikkus on üle 150 cm. )

公历 =
1) rahvusvaheline Gregoriuse kalender;
( 用户使用公历日历年月日。 Kasutaja tarvitab Gregoriuse kalendri päikeseaasta kuupäevi. 中国农历和公历之间的换算。 Hiina kuukalendri teisendamine Gregoriuse kalendriks. )

公元 =
1) p.kr, m.a.j, a.d.;
( 这件事发生在公元两年。 See juhtus 2. a.p.kr. 公元前三千年中发生了很多重要的历史事件。 3. aastatuhandel e.m.a juhtus üsna palju olulisi ajaloosündmusi. )

量具

你还知道哪些长度和时间单位？

II.5.2 拼音

Lauserõhk, kõnemeloodia.

Lause rõhk_̣ on tavaliselt:

viimase lauseliikme (öeldisele järgneva sihitise, määruse või öeldistäite) rõhulise silbi peal
我要喝一杯茶_̣
这是牛_̣
超市在里_̣面
 他吃鸡_̣肉
omadussõna või põhitegusõna peal, kui muid lauseliikmeid (sihitist, määrust ega öeldistäidet) ei järgne
我走_̣
你看_̣
火车快要开_̣了
 你们好_̣
城市不大_̣
饭菜都很便_̣宜
küsimuse ja vastuse puhul, aga küsival ja vastaval sõnal
你喝_̣不喝酒？ - 我喝_̣酒。
你爱吃什_̣么菜？ - 我爱吃中_̣国菜。
你吃肉_̣还是素_̣菜？ - 我吃素_̣菜。
vastandatud sõnadel
我_̣去还是你_̣去？
这辆汽车不是我爸_̣爸的，是我_̣的。
你学习俄_̣文，还是学习德_̣文？
Pane tähele rõhu muutust vestluse esimeses ja viimases lauses:
我买钢笔_̣。 - 你买钢_̣笔还是铅_̣笔？ - 我买钢_̣笔。
hinna või mõõdu viimase (arv- või ühiksõna) peal
一杯茶八分_̣
一份米饭九毛八_̣
我哥哥一米七五_̣。
我弟弟一米_̣。
我姐姐六十公斤_̣。
kuu ja kuupäeva viimase arvsõna peal
现在十二_̣月
 今天十一月二十四_̣号
kellaaja viimase ühiku peal
现在十二点_̣了
 已经十一点二十四分_̣了
kellaaja küsimisele vastates, aga samuti viimase arvsõna peal
现在几_̣点了？
已经两_̣点了
lauserõhk on küsiva asesõna 几 ("mitu?") peal, aga mitte umbmäärase asesõna 几 ("mõni") peal
我二_̣十几岁了。
你二十几_̣岁了？
liitarvsõna rõhk ei ole suurusjärkude (十, 百, 千, 万, 亿, 兆) peal
我七_̣十岁了。
我七十五_̣岁了。

Kõnemeloodia on tavaliselt tavalisest kõrgem^↑ küsimuse viimase rõhulise_̣ sõna peal ja tavalisest madalam_↓ vastuse viimase rõhulise_̣ sõna peal:

püsiva tooni (杯⁵⁵子²) puhul
- ühe "noodi" võrra tavalisest kõrgem
  你要杯⁶⁶子³吗？
- kolme "noodi" võrra tavalisest madalam
  不要杯²²子^-1。
tõusva tooni (麻³⁵烦³) puhul on tooni lõpp
- ühe "noodi" võrra tavalisest kõrgem
  你要麻³⁶烦⁴吗？
- ühe "noodi" võrra tavalisest madalam
  不要麻³⁴烦²。
laskuv-tõusva tooni (管²¹子⁴) puhul
- on tooni lõpp ühe "noodi" võrra tavalisest kõrgem
  你要管²¹子⁵吗？
- ilma tõusuta
  不要管²¹子¹。
laskuva tooni (算⁵¹了¹) puhul
- on tooni lõpp kahe "noodi" võrra tavalisest kõrgem
  算⁵³了¹吗？
- on tooni algus kahe "noodi" võrra tavalisest madalam
  算³¹了¹。

Yuen Ren Chao numbrilised "noodid" fonoloogiliste toonide märkimiseks tähistavad siiski ainult ebamääraseid helisagedusalasid ning õppida tuleks ikkagi kuulmiskogemuse kaudu.

Kinnitust otsiva (，是不是？ ) küsimuse puhul on kõnemeloodia madalam just küsitava väite kohal ja kõrgem viimase 是 kohal lause lõpus.
汽车票比较便_↓宜，是不是^↑？

Kui aga 是不是 eelneb oletusele, siis on kõnemeloodia kõrgem just küsitava väite kohal.
我老公是不是下班^↑了？

II.5.2.1 练习发音！

Kuula õpetajat ja õpi eelnevaid näitelauseid hääldama erinevaid sõnu rõhutades!

II.5.3.1 外来词

Loe võõrsõna hääldust ja arva tähendus.

giga-	吉（咖）	jíkā	G = 10⁹
tera-	太（拉）	tàilā	T = 10¹²
nano-	纳（诺）	nànuò	n = 10⁻⁹
piko-	皮（可）	píkě	p = 10⁻¹²

Suur osa ühikute detsimaaleesliidetest on siiski hiina keele omasõnad.

deka-	十	shí	da = 10¹
hekto-	百	bǎi	h = 10²
kilo-	千	qiān	k = 10³
mega-	兆	zhào	M = 10⁶
detsi-	分	fēn	d = 10^-1
senti-	厘	lí	c = 10^-2
milli-	毫	háo	m = 10^-3
mikro-	微	wēi	μ = 10^-6

Millised märgid kordusid neis võõrsõnades kõige rohkem?
Millised märgid olid varasemast tuttavad?

Arva näidete põhjal sõnade tähendus!

分米 =
1) dm; detsimeeter;
( 1立方米等于1公升。 1 kuupdm = 1 l. )

微米 =
1) μm; mikromeeter;
( 这些层的厚度只有200微米。 Nende kihtide paksus on ainult 200 μm. )

毫米 =
1) mm; millimeeter;
( 我们要钻一个14毫米的孔。 Peame puurima 14 mm-se augu. )

厘米 =
1) cm; sentimeeter;
( 这把卷尺上有厘米的刻度和英寸的刻度。 Selle mõõdulindi skaalal on sentimeetrid ja tollid. )

II.5.3.2 问和答？

II.5.4 语法

eesliited 被+ ja 把+ pööratud sõnajärjekorraga lausetes

被+ bèi tähistab pööratud sõnajärjega lauses tegijat (alust, subjekti) ja 把+ bǎ tähistab tehtavat (sihitist, objekti).

在第二次世界大战期间，她姐姐被饿得要死的弟弟卖掉了。 = II Maailmasõja ajal müüs ta õe maha tema nälgiv vend.
~
在第二次世界大战期间，她姐姐把饿得要死的弟弟卖掉了。 = II Maailmasõja ajal müüs ta õde maha oma nälgiva venna.

把+

Oleme juba õppinud, et kui viisimääruse moodustamiseks lisatakse öeldisele omadussõna koos tegusõnaliitega 得 de, siis sihitis (see, mida tehakse) nihkub 得 eest põhitegusõna ette.
     你写字。 = Sa kirjutad tähti.
>
     你字写得好。 = Sa kirjutad tähti hästi.

Sarnasel kombel tuuakse selguse huvides sihitis sageli põhitegusõna ette, kui tegusõnale järgneb keerulistes lausetes palju liiteid või tahetakse sihitist mõnel muul põhjusel selgelt rõhutada.
     Taolisest ootamatult paiknevast sihitisest hoiatab eelnev liide 把.
     我弟弟吃了香蕉。 = Mu vend sõi banaani.
>
     我弟弟把香蕉吃了。 = Mu vend sõi banaani ära.

     NB!
Pane tähele, et 把 viitab alati ka lause tegevuse lõpetatusele (et sihitisega toimub mingi muutus) ja seetõttu tuleks sellise sihitise eesti keelde tõlkimisel vältida osastavat käänet, mis jaatavas lauses väljendab hoopis tegevuse osalisust. (Eelmises näites "vend sõi banaani ÄRA".)
     你把叔叔的啤酒都喝完了吗？ = Kas sa jõid ära kogu onu õlle?
     你有没有把冰淇淋放进冰箱里？ = Kas sa panid jäätise külmkappi?

     NB!
Pane tähele, et 不 või 没（有） pannakse alati 把 ette (mitte kunagi põhitegusõna ette).
     你们导游没有把她的手机弄丢吗？ = Kas teie giid ei kaotanud mitte oma mobiiltelefoni?
     你不要把我的被子拿走。 = Ära vii mu tekki minema!

     NB!
Pane tähele, et 把 paikneb küll enne põhitegusõna, aga pärast abitegusõnu: 要, 想, 爱, 会, 可以, 需要 jt.
     你可以把钥匙拿过来吗？ Kas sa võiksid võtme siia tuua?

Sageli on selliste lausete lõpus suunamääruslik 来 või 去.
请你把钥匙拿来。 = Palun too võti!
Mõnikord on taolistes lausetes tegevuse vähehaaval edenemist väljendav topeltöeldis koos eessõnadega: 给, 跟 või 帮.
请你把签证给我看一看。 = Palun anna mulle oma viisa, ma vaatan seda pisut!
你可以把菜帮我热一热吗？ = Kas sa võiksid mind pisut aidata toit üles soendada?
Sihitise järele tavatsetakse paigutada teatud tegusõnu: 放, 送 jt.
请把你们的护照放在桌子上。 = Palun pange oma passid lauale.
你哥哥最后把哪辆车送给了他太太？ = Millise auto su vend lõpuks oma prouale kinkis?
Sihitise ümberpaigutamine võib ka lihtsustada muidu liiga pika ja keerulise lause mõistmist.
奶奶把垃圾扔进了垃圾桶。 = Vanaema viskas prügi prügiämbrisse.
你爷爷从来没有把他的学说写下来吗？ = Kas su vanaisa pole kunagi oma teooriaid kirja pannud?

NB!
Kuna 把 viitab alati ka lause tegevuse lõpetatusele (st sihitist käsitletakse nii, et sellega toimub mingi muutus), siis ei saa 把 abil kirjeldada tegevusi, mis sihitise seisundit ega asendit kuidagi ei muuda: 想, 爱, 喜欢, 忘记, 知道, 想要, 需要 jt.

被+

Kui tegusõnale järgneb keerulistes lausetes palju liiteid või tahetakse sihitist mõnel muul põhjusel selgelt rõhutada, võib sihitise tuua ka aluse ette.
     Taolisest ootamatult paiknevast alusest hoiatab eelnev liide 被.
     你妹妹吃了汉堡包。 = Su õde sõi hamburgeri.
>
     汉堡包被你妹妹吃了。 = Hamburgeri sõi su õde.

Alus ise võib taolisest (passiivi ehk tehtaviku) lausest ka üldse ära jääda ja toimunut sobib tõlkida umbisikuliselt, kui tegijat pole teada.
     汉堡包被吃了。 = Hamburger söödi ära.

     NB!
Pane tähele, et ka 被 viitab alati lause tegevuse lõpetatusele, st sihitist käsitletakse (sageli ebameeldivalt) nii, et sellega toimub mingi muutus ja seetõttu tuleks sellise sihitise eesti keelde tõlkimisel vältida osastavat käänet, mis jaatavas lauses väljendab hoopis tegevuse osalisust. (Eelmises näites "õde sõi hamburgeri ÄRA".)
Tavaliselt järgneb põhitegusõnale ka vihje toimunu tagajärjele: 了, 完了, 伤了, 出去了 vms.
Seepärast ei sobi 被 ka kokku kestva tegevuse tunnustega: 着, 哪 vms.
     他老婆的车被撞了。 = Ta naise autole sõideti otsa.
     罪犯被警察抓了。 = Politsei sai süüdlase kätte.
     游客是不是被服务员骗了？ = Kas turist ei saanud mitte teenindajalt petta?
     我老公被谁打伤了？ = Kes mu mehe vigaseks peksis?
     邻居刚才被我婆婆赶出去了？ = Mu ämm viskas just äsja naabri välja.

     NB!
Pane taas tähele, et nii eitavad sõnad 不, 没（有） kui määrused (刚才, 都, 又) pannakse alati 被 ette (mitte kunagi põhitegusõna ette).
     你的想法不被老师理解吗？ = Kas õpetaja ei mõistnud sinu mõtteviisi?
     我弟弟做的坏事没有被爸爸发现。 = Mu venna pahategusid ei ole isa avastanud.
     我们手机都被偷了。 = Meie mobiiltelefonid on kõik ära varastatud.
     爷爷又被奶奶骂了。 = Vanaisa sai jälle vanaemalt riielda.

练习练习语法。

Muuda eelmise jaotise näitelaused vastupidiseks!
Tõlgi oma laused!

II.5.4.1 准备

种 / 样 missugune, seesugune, mingisugune

一样 yīyàng =
1) ühesugune, samasugune;
( 要是我爷爷没有眼镜，他就和盲目的一样。 Kui mu vanaisal pole prille, siis ta on nagu pime. 他们叔叔和照片上的罪犯一模一样。 Nende onu on täpselt samasugune nagu kurjategija sel fotol. )

这样 zhèyàng =
1) sedasi, nõnda;
( 你老公怎么喝成这样啊？ Kuidas su mees end nii täis jõi? )

Kui 我们旅馆饭馆的早饭和晚饭一样可口。 tähendab Meie hotelli restorani hommikusöök on sama maitsev kui õhtusöök oli., siis kuidas öelda hiina keeles: Giid on sama vana kui mina.?

Järgnevad näited pole käesoleva õppetüki mõistmiseks hädavajalikud.

哪样 nǎyàng =
1) milline;
( 您这些哪样不是好东西？ Millised nendest, mis sul on pole veel küllalt head asjad? )

那样 nàyàng =
1) toda viisi, nõnda;
( 这个罪犯以前不是那样。 See kurjategija ei olnud varem niisugune. 我是那样说的。 Nii ma ütlesingi. 麻烦您那样做。 Palun tehke nii! Ma väga vabandan. 那位警察为什么那样看你男朋友？ Miks too politseinik su peikat sedasi silmitseb? )

Kui 您选择哪样颜色都行。 tähendab Valige ükskõik millist värvi!, siis kuidas öelda hiina keeles: Millist värvi sinu vanaema tahaks??

怎（么）样 zěn(me) yàng =
1) (Palun, kirjelda) kuidas on?; milline?;
( 你最近怎样？ Kuidas sul viimasel ajal on läinud? 生意怎么样？ Kuidas äri läheb? 生活怎么样？ Kuidas elu läheb? 天气怎么样？ Milline ilm on? 你学习怎么样？ Kuidas su õpingud sujuvad? )
2) või mis?; või kuidas?; kuidas läheb?; kuidas sobib? mis sa arvad?
( 你想怎样？ Mida sa tahad ette võtta? Mis sa sest arvad? 我们等下他们吧，怎么样？ Ootame neid natuke, või mis sa arvad? 明天怎么样？ Kuidas homne päev sobiks? 去看朋友怎样？ Mis sa arvad, kui läheks sõpru vaatama? )

不怎麼樣 bù zěnmeyàng =
1) pole midagi head (selle kohta öelda); räbal, vilets, kehv;
( 我哥哥说你女朋友的一些看法并不怎么样。 Mu vend ütles, et su pruudi tõekspidamised ei kõlba üldse kuhugi. )

Kui 那里怎么样？ tähendab Kuidas seal lood on?, siis kuidas öelda hiina keeles: Kuidas su proual on??

那又怎么样（呢） nà yòu zěnmeyàng ne =
1) ja mis siis?;
( 不错，这是我妹妹写的。那又怎么样呢？ Tõesti, see on mu õe kirjutatud. Mis siis? 要是她不是这家旅馆的客人，那又怎样？ Ja mis sellest on, kui ta pole selle võõrastemaja klient? ) 什么样 shénme yàng =
1) missugune; mis laadi;
( 这两个单词之间到底有什么样的区别？ Mis vahet neil kahel sõnal lõppude lõpuks on? 那是什么样的响声？ Mis lärm see on? 它会像是什么样呢？ Missugune see võiks välja näha? )

Kui 你婆婆是一个什么样的人，我比谁都清楚。 tähendab Ma tean paremini kui keegi teine, mis inimene see sinu ämm on., siis kuidas öelda hiina keeles: Mis probleem see on??

各种（各样） gèzhǒng (gèyàng) =
1) igasugu; mitmesugused;
( 导游碰到过各种各样的游客。 Reisijuht oli igasuguste turistidega kokku puutunud. 他们为了解决这个问题，尝试过各种方法。 Selle mure lahendamiseks on nad katsetanud igasugu mooduseid. )

多种多样 duōzhǒngduōyàng =
1) mitmesugused;
( 地球上有多种多样的民族，国家和文化。 Maakeral on mitmesuguseid rahvaid, riike ja kultuure. 其实网络的作用有多种多样的。 Tegelikult on internetil mitmesuguseid rakendusi. )

种种 zhǒngzhǒng =
1) igasugu; mitmesugused;
( 那里还有其他种种乐事。 Seal on veel muid igasuguseid lõbustusi. 那位骗子向我说出种种道理。 Too petis tõi mulle igasuguseid põhjendusi. 种种原因表明，这是不可能的。 Mitmesugustel põhjustel pole see võimalik. )

Kui 使用了各种车辆。 tähendab Kasutati kõiksugu sõidukeid., siis kuidas öelda hiina keeles: Välismaalaste toidud on igasugused.?

这种 zhèzhǒng =
1) seesugu; selline;
( 这种面包很好吃。 Selline leib on maitsev. 这种啤酒有苦味。 Taolisel õllel on kibekas maitse. 谁买这种自行车？ Kes ostaks sellise jalgratta? 这种话你别再说了。 Ära sellist juttu rohkem räägi! )

那种 nàzhǒng =
1) taoline;
( 谁不知道那种感觉？ Kes ei teaks taolisi tundeid? 那种动物靠肉食为生。 Taolised loomad elavad lihatoidust. 那种生活方式不适合我爱人。 Taoline eluviis ei sobi mu abikaasale. )

哪种 nǎzhǒng =
1) milline;
( 要是我姐姐不能帮助你们，哪种问题你能自己解决？ Kui mu õde ei saa teid aidata, siis millise probleemi sa suudad ise lahendada? )

Kui 任何一种绿茶都行，中国绿茶，或者随便哪种。 tähendab Ükskõik milline roheline tee sobib, kas Hiina tee või milline tahes., siis kuidas öelda hiina keeles: Milliseid puuvilju su tüdruk süüa armastab??

一种 yīzhǒng =
1) üks, teatud, mingisugune;
( 那家公司刚刚推出了一种新产品。 Too ettevõte esitles just äsja üht uut toodet. 这家旅馆是模仿一种欧洲的样式修建的。 See hotell on mingit euroopalikku stiili jäljendades ehitatud. 服务员体验到一种烦人的责任感。 Karmid kogemused olid õpetanud teenindajale mingit lausa häirivat kohusetunnet. )

另一种 lìngyīzhǒng =
1) (üks, mingi) teistsugune;
( 你们想用汉语交换另一种语言吗？ Kas te tahaksite õpetada hiina keelt mingi teise keele vastu? 习语不能准确翻译成另一种语言。 Kõnekäände ei saa teise keelde täpselt tõlkida. 那位科学家发现了另一种物质。 Too teadlane avastas ühe teise aine. 癌症是我爷爷的许多病中的另一种。 Vähk on veel üks minu vanaisa paljudest haigustest. 另一种看法正好相反。 Teine vaatenurk on täpselt vastupidine. )

Kui 鲨鱼是一种可怕的鱼。 tähendab Hai on üks hirmuäratav kala., siis kuidas öelda hiina keeles: Tahaksin süüa üht maitsvat rooga.?

几种 jǐzhǒng =
1) mitmesugused;
( 一共有几种？ Kui mitut sorti üldse kokku on? 请问这种花有几种颜色？ Kui mitu värvi neil lilledel võiks olla? 他叔叔访问过很多国家，并学会了好几种外语。 Ta onu on külastanud päris palju riike ja selgeks õppinud mitmesuguseid keeli. )

多种 duōzhǒng =
1) paljud; mitmesugused;
( 她婆婆年事已高，又被多种疾病困扰。 Ta ämm on juba kõrges eas ja mitmesugustest haigustest räsitud. 世界上有多种动物。 Maailmas on mitmesuguseid loomi. 许多种鸟类住在俄罗斯。 Venemaal elab päris mitmesuguseid linnuliike. 他们五个人当中，我们导游一定是那个会说最多种语言的人。 Nende viie hulgast oskab kindlasti kõige rohkem võõrkeeli meie oma giid. )

Kui 水果有好几种味道？ tähendab Puuviljadel võib olla mitmesuguseid maitseid?, siis kuidas öelda hiina keeles: Olen söönud mitmesuguseid hiina toite.?

II.5.5 词语

普通 pǔtōng =
1) üldine, harilik, tavaline, lihtne;
( 我跟她的爱人真的只是普通朋友。 Olen tõesti tema kallimale lihtsalt tavaline sõber. )

手机 shǒujī =
1) mobiiltelefon; (loendamisühik: 台 tái = aparaat, töölaud)
( 我老婆把手机关闭了，再开就开不开了，怎么办呢？ Mu naine lülitas mobla välja. Enam tööle ei hakka. Mida teha? )

签证 qiānzhèng =
1) viisa;
( 只有得了签证才可以来中国。 Ainult siis kui on saadud viisa, tohib Hiinasse tulla. )

护照 hùzhào =
1) pass;
( 你的护照已经过期了。 Su pass on juba aegunud. )

Kui 警察没有麻烦我们，因为我们有护照又有签证。 tähendab Politsei ei kiusanud meid, sest meil olid passid ja viisad., siis kuidas öelda hiina keeles: Vabandust, aga kui sul pole passi, siis sa sisse ei saa.?

救护 jiùhù =
1) esmaabi andma, põetama;
(一辆救护车把受伤的游客送往了最近的医院。 Üks kiirabiauto viis vigastatud turistid lähimasse haiglasse. )

警察 jǐngchá =
1) politsei;
( 刚才经过的警察走到路中间来了。 Just äsja möödunud politseinik tuli tee keskele. )

罪犯 zuìfàn =
1) kurjategija; (~ 犯罪 fànzuì = kuritegu (toime panema))
( 被捕的少年罪犯都被带了出去。 Vahistatud alaealised kurjategijad lasti kõik vabadusse. )

朋友 péngyǒu =
1) sõber;
( 你的姐姐不是我朋友，只是相识。 Su õde pole mu sõber, vaid on ainult tuttav )

Kui 警察找到了罪犯。 tähendab Politsei leidis süüdlase., siis kuidas öelda hiina keeles: Palun kutsuge politsei!?

药房 yàofáng =
1) apteek; (loendamisühik: 家 jiā = pere, kodu)
( 大部分的人平常选择离自己最近的药房。 Suurem osa inimesi valib tavaliselt endale lähima apteegi. )

绷带 bēngdài =
1) haavaside, bandaaž; mähkmed;
( 一位护士来给他受伤的胳臂包上干净的绷带。 Üks õde tuli ta vigastatud käsivart puhaste sidemetega siduma. )

包扎 bāozā =
1) vigastust kinni siduma, mähkima; kokku siduma;
( 男护士们带警察进去，为他洗伤口，包扎起来。 Meesõed tõid politseiniku sisse, pesid ta haava ja sidusid kinni. )

背包 bèibāo =
1) seljakott;
( 男人背起背包就上路了。 Mehed võtsid seljakotid selga ja asusid teele. )

Kui 绷带把伤口包扎住了。 tähendab Haav oli sidemega kinni mähitud., siis kuidas öelda hiina keeles: Sul on vaja ta haav sidemega kinni siduda.?

因为 yīnwèi =
1) kuna; sellepärast, et; selle tõttu;
( 正因为小姐穷，司机更爱她。 Sohver armastas preilit veel enam just selle pärast, et too oli vaene. )

为 wèi =
1) jaoks; pärast;
( 他们爸爸为自己的错误没有道歉。 Nende isa pole oma eksimuse pärast vabandanud. )

做 zuò =
1) tegema, sooritama, tootma;
( 你在做什么？ Mida sa teed? )

Kui 我爸爸请你到我家做客。 tähendab Mu isa kutsub sind meile külla., siis kuidas öelda hiina keeles: Kas ma võin Teie heaks midagi teha??

扔 rēng =
1) viskama;
( 他爱人把自己的护照扔掉了。 Ta kaasa viskas oma passi minema. )

放在 fàngzài =
1) midagi kuhugi panema;
( 你的背包放在地板上。 Su seljakott oli põrandale pandud. )

放心 fàngxīn =
1) rahunema; rahulik;
( 您现在可以放心关手机。 Nüüd võite rahulikult mobiiltelefoni välja lülitada. )

相信 xiāngxìn =
1) uskuma, usaldama;
( 我相信明天会好起来的。 Ma usun, et homme läheb paremaks. )

拿走 názǒu =
1) midagi ära viima;
( 我老婆相信自己钱包里什么东西都没被拿走。 Mu naine usub, et ta rahakotist pole midagi minema viidud. )

Kui 不要对爱人说：“没法相信你的” 。 tähendab Ei tohi oma kallimale öelda, et ei saa teda usaldada., siis kuidas öelda hiina keeles: Ära usu, mida mu ämm räägib!?

撞（到） zhuàng (dào) =
1) kokku põrkama, milleltki lööki saama; kokku sattuma, ootamatult kohtuma;
( 这名警察被救护车撞了。 See politseinik sai löögi kiirabiautolt. )

事（情） shì(qíng) =
1) juhus, (õnnetus)juhtum, lugu, värk, asjatoimetused， ülesanded; (loendamisühik: 件 jiàn = toimik, toiming, osa)
( 妹妹把事情说明给我了。 Õde rääkis mulle selle asja selgeks. )

发生 fāshēng =
1) juhtuma;
( 放心，其实最坏的事还没有发生。 Rahune! Tegelikult kõige halvemat ju veel ei juhtunud. )

Kui 我真不知道夜里会发生什么事情。 tähendab Ma tõesti ei tea mida kõike võib öösel juhtuda., siis kuidas öelda hiina keeles: Mis juhtus??

解决 jiějué =
1) lahendama, kõrvaldama;
( 你现在不得不解决最难的事了。 Praegu tuleb sul korda ajada kõige raskem asi. )

受伤 shòushāng =
1) viga saama, haiget saama, haavuma;
( 受伤者中有一位15岁的女孩。 Vigastatute hulgas on üks 15 a-ne tütarlaps. )

需要 xūyào =
1) vajama; vajadus, nõudlus;
( 我女儿的手表停了。需要修理了。 Mu tütre käekell jäi seisma ja vajab parandamist. )

帮（助） bāng(zhǔ) =
1) abi; abistama;
( 我朋友尽快需要你们帮助。 Mu sõbral on kiiresti teie abi tarvis. )

大喊大叫 dàhǎndàjiào =
1) karjuma;
( 受伤者疼痛得大喊大叫。 Haavatu karjus valust. )

Kui 受伤的游客需要休息。 tähendab Viga saanud turistid vajavad puhkust., siis kuidas öelda hiina keeles: Keegi turistidest ei saanud viga.?

Kuula laulu 《大喊大叫》 ja kirjuta välja nii palju lauseid, kui aru saad! Kirjutamise ajaks võid laulu peatada.

II.5.5.1 会不会回答？

哪一位是警察？哪一位是罪犯？
哪一辆是警车？哪一辆是救护车？

II.5.6.1 选择合适的单词。

（Zhèyàng） zuò bùxíng.
-----
（Fàngxīn）, méi shìde.
-----
Ràng wǒ kànkàn nǐde （hùzhào）.
-----
Wǒmen （qiānzhèng） xiàyuè dàoqí.
-----
Bùyào duì wǒ （dàhǎn）dàjiào.
-----
Fúwùyuán yě （xūyào） chī zǎofàn.
-----
Wǒ shūshu xiǎngchūle yīgè （jiějué） wèntíde bànfǎ.
-----
Zhèxiē dōngxī, wǒ nǎinai hái yào yòng, qǐng nǐ bùyào （názǒu）.
-----
Wǒ tàitài yào qù bàn diǎn （shìqíng）le.
-----
Wǒ duì nǐde kànfǎ hé nǐ pópo duì nǐde kànfǎ （yīyàng）.
-----
Wǒmen （cáigāng） bānjìnlái.
-----
（Zhèyàng） jiǎndānde fǎyīn yě shuōbuchūlái ma?
-----
Nǐ （xiāngxìn） huíjiào háishì fójiào?-Liǎnggè dōu bù （xiāngxìn）. Wǒ zuì xǐhuān dàojiào.
-----

cáigāng
dàhǎn
fàngxīn
hùzhào
jiějué
názǒu
qiānzhèng
shìqíng
xiāngxìn
xūyào
yīyàng
zhèyàng

II.5.6.2 练习咝音。

救护 : jiùxù, jiùhù
相信 : xiāngxìn, shāngxīn
警察 : qīngchá, jǐngchá
受伤 : shǒuxiàng, shòushāng
撞上 : zhuàngshàng, chuāngshāng
手机 : shōuqǐ, shòuchí, shǒujī, shǒuzhǐ
签证 : jiànzhèng, jiǎnchēng, qiānzhèng, qiánchéng
事情 : shìjǐng, xǐqìng, shìqíng, xǐjìng

II.5.6.3 选择合适的翻译。

bāngzhǔ
bèibāo
fàngzài
fàngxīn
fāshēng
hùzhào
jiějué
jǐngchá
názǒu
péngyǒu
pǔtōng
qiānzhèng
shìqíng
shòushāng
xiāngxìn
xūyào
yàofáng
yīnwèi
zuìfàn

abi
apteek
harilik
juhtum
juhtuma
kuna
kurjategija
lahendama
panema
pass
politsei
rahunema
seljakott
sõber
uskuma
vajama
viga saama
viisa
ära viima

罪犯
背包
护照
解决
相信
警察
事情
拿走
需要
朋友
发生
普通
签证
因为
受伤
帮助
药房
放在
放心

II.5.6.4 选择合适的单词。

警察很想知道（普通）人对这个问题的看法。
-----
你现在需要把你的书（包扎）好。
-----
我想你等到到了（救护）站再说吧。
-----
麻烦您，请问离这里最近的（药房）在哪里？
-----
罪犯愿意（帮助）警察。
-----
把你们手机（放在）桌子正中。
-----
太太（因为）没有见到导游，十分恼火。
-----
我们都真（为）你的姐姐特别高兴！
-----
双方都有几千人（受伤）。
-----
你儿子能（扔）多远？
-----
我的女朋友在黑暗中（撞）上了你的背包。
-----
我们（发生）问题的时候，一定是我们去面对问题，而不是你对我。
-----

帮助
包扎
放在
发生
救护
普通
扔
受伤
为
药房
因为
撞

II.5.6.5 选择正确的发音。

绷带 : bèngtái, bēngdài
普通 : bùtóng, bùdòng, pǔtōng, pǔdōng
药房 : yǒufāng, yàofáng, yàofàn, yǒufàn
放在 : fánzài, fāngcái, fàncài, fàngzài
放心 : fánxīn, fǎnxǐng, fàngxīn, fāngxíng

II.5.6.6 选择合适的汉字。

bēi , běi , bèi , chá , chà , fān , fán , fàn , fāng , fáng , fàng , jīng , jǐng , jìng , qīng , qíng , qǐng , shǒu , shòu , xiāng , xiǎng , xiàng , zá , zuì , zuó , zuǒ , zuò

II.5.6.7 练习声调。

帮助 : bǎngzhù, bāngzhù
放心 : fàngxīn, fāngxīn
放在 : fàngzài, fángzāi
因为 : yīnwèi, yínwēi
药房 : yàofáng, yàofāng
警察 : jīngchà, jǐngchá, jīngchá, jìngchá
救护 : jiùhù, jiǔhú
护照 : hùzhào, húzhǎo
这样 : zhèyàng, zhēyáng
一样 : yìyàng, yìyáng, yīyàng, yíyǎng
普通 : pǔtōng, pūtōng

II.5.7 谈话

请帮助的游客: 喂，喂！请帮助我们！
-----
经过的先生: 小姐，您需要什么帮助？发生了什么事啊？
-----
游客: 不好意思，麻烦您了！我的朋友受伤了。在公路上骑自行车的时候，我们被一辆车撞到了。
-----
先生: 那位司机没有停车吗？他怎么没帮你们呢？
-----
游客: 其实司机有停下车了。从车上下来以后，她对着我们大喊大叫。拿了我的背包，把它扔进车里，很快就开走了。可是我已经没有时间说话了。我需要您的帮助。我的朋友受伤了，您看不出来吗？请为我们叫救护车。
----
先生: 真不好意思，我没有带手机。我可以去药房买绷带给你朋友包扎一下。看！一辆警车来呢。喂，喂！开车到这里来！
-----

警察: 这里发生什么事了？你们为什么在这里大喊大叫？
-----
先生: 外国朋友在公路上骑自行车的时候，被一辆车撞到了。罪犯还拿她的背包，开走了。请为他们叫救护车。她的朋友受伤了。
-----
警察: 先生，请您不要说话，我要外国人自己说，发生什么了。
-----
游客: 先生说的都对。就这样。请叫救护车。
-----
警察: 好吧。放心吧。救护车我已经叫好了。司机是什么样的人？他也是你们外国人吗？是黑人吗？他说的外国话和你们的一样吗？你们知道他是谁吗？
-----
游客: 我不知道她是谁。不是什么黑人。看起来和普通中国人一样。从车上下来以后，她对我们大喊大叫。可是我没有听明白她说了什么。没有听到。听起来和普通话一样。警察先生，您为什么想每一个罪犯都是外国人？
-----
警察: 因为这样的事情在中国不发生。你刚说的我一点也不相信！这里不是你们的每天都有人被车撞到的美国。都是你们自己的错。请你把签证给我看一看。
-----
游客: 先生刚刚说过，那位司机把我的背包拿走了。我们手机，护照都放在背包里。
-----
警察: 先生说的和你们的问题没有什么关系。你自己看不出来吗？你们没有带护照，也不知道你们是被谁撞到的。你们俩要马上和我们一起来。
-----
游客: 这怎么是我们自己的错？我们的自行车被汽车撞了，你们看不出来吗？这个我们自己怎么做得到呢？
-----
先生: 警察先生，请不要麻烦外国游客。她的朋友受伤了。真的需要我们帮助。看！一辆救护车来呢。喂，喂！开车到这里来！
-----
警察: 好的，我们明天也可以把这个问题解决。
-----

II.5.7.1 寻找句子。

Otsi eelmisest vestlusest laused, milles leidub järgmisi sõnu!

需要，发生，受伤，大喊大叫，扔，手机，药房，放心，救护车，什么样，看起来，听起来，警察，因为，相信，拿走，背包里，被谁撞，做得到，解决

II.5.7.2 问和答。

Vasta eelmise vestluse põhjal järgmistele küsimustele!

谈话的三个人中，谁是男的，谁是女的？你怎么知道？
谈话的地方是城市还是农村？你怎么知道？
发生什么事了？
游客需要什么帮助？
为什么游客自己不叫救护车？
经过的先生叫救护车吗？
谁叫救护车？
警察要不要听经过的先生说的话？
罪犯是黑人吗？是老外吗？是什么样的人？
警察相不相信外国人说的话？为什么？
警察想看什么？
游客有护照吗？
警察和受伤的人把这个问题解决好了吗？

Küsige ja vastake nüüd ise!

II.5.7.3 修正错误。

罪犯，你没有签证了。
Zuìfán, nǐ méiyǒu qiánchéngle.
你太放心了吧。
Nī dài fánxīnle ba.
普通药房他不卖
Bùtóng yàofàn yě búmǎi.
手机放左护照上。
Shǒuzhǐ fāngcái húzhǎo shàng.

II.5.8.1 会不会回答？

Milline osa on neil märkidel seotud tähendusega? Kuidas?

扎，护，扔，撞
机，样，杯
喊，叫
背，月，肉
药，茶，菜

II.5.8.2 会不会回答？

Mida ühist on nende märkide hääldusel?

机，几
证，正
照，超
又，受，友，右，有
警，信
朋，绷
放，房，方
背，北
生，星
相，想
请，青，情，睛
扔，奶

II.5.9 文字

teekond

II.5.9.1 意符

Uuri, mis laadi nähtustele viitavad järgmised tähenduslikud märgiosad: 辶, 车, 舟!

Märkide tähendusliku tunnusena on kasutatud muidki teekonnaga seotud mõisteid: 廴 , 走 , 止 , 里 , 立 , 彳 , 行 !

II.5.9.2 意符

Arva tähendusliku osa (辶, 车, 舟) põhjal, milline märk, millise pildiga sobib!

II.5.9.3 声符

Õpi selgeks tuttavate märkide (附近, 比较) häälduslikud osad.

II.5.9.4 写字！

Katsu joonistada järgmisi märke nii, et Google aru saaks!
Õpetuse avad märgi peale klõpsates.

廴 , 辶 , 乏 , 之 , 走 , 足 , 疋 , 正 , 止 , 上 , 土 , 士 , 干 , 千 , 不 , 下 , 十 , 斗 , 龙 , 尢 , 无 , 瓦 , 比 ,老 , 戈 , 戋 , 㦮 , 戈 , 𠀋 , 丈

II.5.10 翻译。

Tõlgi selline olukord hiina keelde!

Turist hüüab appi.
-----
Kohalik küsib, millist abi vaja on ja mis juhtus.
-----
Turist palub kutsuda kiirabi ja kirjeldab, kuidas neile sõideti otsa ja sõber sai viga.
-----
Kohalik kurdab, et ei kuulnud või ei saanud aru.
-----
Turist vabandab ja ütleb uuesti.
-----
Kohalik küsib, kas kutsuda politsei.
-----
Turist ütleb, et pole vaja midagi peale kiirabi.
-----
Kohalik ütleb, et tal pole telefoni kaasas, aga ta võib minna apteeki sidet ostma.
-----
Turist ütleb, et kohalik võib kasutada nende telefoni.
-----
Kohalik helistab ja kordab kiirabile, mis on juhtunud ja teatab, et nad ootavad "Viie tähe" hotelli taga.
-----
Turist küsib, millal kiirabi sinna jõuab.
-----
Kohalik ütleb, et ei tea, aga turistid võivad rahuneda, sest kiirabi on juba siia teel.
-----
Turist tänab.
-----
Kohalik ütleb, et palun võtke oma telefon, sest ta juba näeb kiirabiautot tulemas.
-----

II.5.11 用给定的单词造句。

Näiteks: 谁相信这位被黄色救护车撞到的罪犯呢？

II.5.12 合成词

Arva näidete põhjal (度量) liitsõnade tähendus!

II.5.13 数数吧！

一百年称为一个世纪。
一个世纪就是一百年。

我们生活在哪个世纪？
你爷爷是哪个世纪出生的？

元朝从1271年12月18日持续到1368年9月14日。
元朝是从哪个世纪开始的？
元朝是哪个世纪结束的呢？
元朝持续几个世纪了？

孔子生活从公元前 551 年到公元前 479 年。
孔子是哪个世纪出生的？
孔子是哪个世纪去世的？
他生活几个世纪了？
他生活在元朝还是周朝？

II.4. 坐几路车去？ Mis liini bussiga minna?

< < 目录 sisukord > >

II.6. 复习 õpitu kordamine

II.5. kiirabi