II.6. kordamine

II.6. 复习

II.6.1 拼音

II.6.1.1 练习发音!

Kuula ja õpi selgesti eristatavalt hääldama!

chuáng, chuán, quān, chái, shéi, chén, qiān, chéng, qiáng
zhuāng, zhuān, juàn, zhǎi, hēi, zhēn, jiān, zhèng, jiāng
shuāng, shuān, xuǎn, shāi, shéi, shēn, xiān, shān, shēng, xiāng

II.6.1.2 练习拼音!

Kirjuta pīnyīn transkriptsioonis ja õpi hääldama!

请帮我一下!
你走了他才来。
只有你才做得到。
我才来,错过什么了吗?

II.6.2 发音

II.6.2.1 e [ɤ] / i [ɨ]

市场 : shèchǎng, shìchǎng, shìchǎn, shéchán
城市 : chéngshè, chéngshì, chénshè, chénshì
上车 : shàngcì, shàngchē, shàncè
时间 : shājiāng, shājiān, shèjiàn, shíjiān, shíjiàng
时候 : shīhuǒ, shíhòu, shèhuǒ, zhéhòu, shāhóu, shǎhuò

II.6.2.2 suhisevad häälikud (aspiratsioon)

记起 : jījí, qǐqì, jìqǐ, qìjī, jújù, qūqū, dídì, dítè, tèdà, tūtū
差池 : chāchí, zházhì, chèchá, zhīzhā, chǔzhì, chèchū, chèchú, zhēzhù, zhízhū
刻苦 : kěkě, gǔkē, kēkè, gǔkē, kǔkǔ, gǔgǔ, kèkǔ, gūkǔ, kègǔ, gùguó
大度 : dútè, dúdú, tèdì, détǐ, tǔtǐ, tǔdi, dàtǐ, dàdì, dàtú, dàdù, dìtǐ, dìdǐ, dàdū, dútú, dútā, dúdǎ, dīdì, dútǐ, dúdà, dátí

II.6.2.3 y, w, m, b, p, f

精英 : jīngyīng, jīngyíng, jǐngyíng
伯母 : bōrǒng, bómǔ, bómó, bùbó, dǔbó, bōduó, bódòu
巫婆 : wūpó, hǔpò, hòupǔ, húbó, pòhuò, pōfù, pōdù, pǒduō
瓮城 : wěngběng, wěngcài, wèngcài, wèngchéng, wēnggū, wěngméng, wēngyán, wūwēng, yēwēng

II.6.2.4 rõhk ja välted

II.6.2.5 lauserõhk, kõnemeloodia

Tee lauseid, kus rõhḳ oleks:
  1. viimase lauseliikme (öeldisele järgneva sihitise, määruse või öeldistäite) rõhulise silbi peal
  2. omadussõna või põhitegusõna peal, kui muid lauseliikmeid (sihitist, määrust ega öeldistäidet) ei järgne
  3. küsimuse ja vastuse puhul küsival ja vastaval sõnal
  4. vastandatud sõnadel
  5. hinna või mõõdu viimase (arv- või ühiksõna) peal
  6. kuu ja kuupäeva viimase arvsõna peal
  7. kellaaja viimase ühiku peal
  8. kellaaja küsimisele vastates viimase arvsõna peal
  9. küsiva aga mitte umbmäärase asesõna peal
  10. liitarvsõna suurusjärgu kordaja peal
Tee lauseid, kus kõnemeloodia oleks:
  1. kõrgem küsimuse viimase rõhulisẹ sõna peal ja madalam vastuse viimase rõhulisẹ sõna peal
  2. kinnitust otsiva (,是不是? ) küsimuse puhul - madalam küsitava väite kohal ja kõrgem viimase 是 kohal lause lõpus
  3. kui 是不是 eelneb oletusele, siis - kõrgem just küsitava väite kohal

II.6.3.1 外来词

Loe võõrsõnade hääldust ja arva, mida nad tähendavad.
ibuprofeen 布洛芬 bùluòfēn ibuprofen
vitamiin 维他命 wéitāmìng vitamin
aspiriin 阿司匹林 āsīpǐlín, (āsīpīlín) aspirin
penitsilliin 盘尼西林 pánníxīlín penicillin
kofeiin 咖啡因 kāfēiyīn caffeine
kiniin 奎宁 kuíníng quinine
statiin 他汀 tātīng statin
reserpiin 利血平 lìxuèpíng reserpine
kortisoon 可的松 kědísōng cortisone
kodeiin 可待因 kědàiyīn codeine
paratsetamool 扑热息痛 pūrèxītòng paracetamol
(dietüül)eeter 依打 yīdǎ ether
diazepam 地西泮 dìxīpàn diazepam
Viagra 伟哥 Wěigē Viagra
metadoon 美沙酮 měishātóng methadone
fentanüül 芬太尼 fēntàiní fentanyl
kokaiin 可卡因 kěkǎyīn cocaine
oopium 鸦片 yāpiàn opium
morfiin 吗啡 mǎfēi morphine
ketamiin 克他命 kètāmìng ketamine
heroiin 海洛因 hǎiluòyīn heroin
amfetamiin 安非他命 ānfēitāmìng amphetamine

Millised märgid kordusid neis võõrsõnades kõige rohkem?
Millised märgid olid varasemast tuttavad?
  1. 你吃过什么药?

II.6.4 语法

II.6.4.1 形容词 omadussõna

Tee omadussõnadega lauseid, kus oleks järgmisi struktuure:
  1. "See on ...-ne (asi)."
  2. "See (asi) on ...-ne."

II.6.4.2 omadussõna +的, +地 ja 得+

Tee nii jaatavaid kui eitavaid (不-ta ja 不-ga) +的, +地 ja 得+ liiteliste omadussõnadega lauseid, kus oleks:
  1. lause lõpus 是。。。 omadussõna+
  2. nimisõna ees pikem kui ühesilbiline omadussõna+
  3. tegusõna järel +omadussõna ning tegusõna ees sihitis
  4. omadussõna+ tegusõna ees ning tegusõna järel mõni liide (吧,好了,完了。。。)

II.6.4.3 得+ ühendtegusõnad

Tee nii jaatavaid kui eitavaid (不-ta ja 不-ga) 得+ tulemusmäärustega (sooritusvõimekust väljendavaid) lauseid, kus oleks:

II.6.4.4 +去 ja +来 tegusõnaliitena

Tee nii jaatavaid kui eitavaid (不-ta ja 不-ga) +来 ja +去 liitega lauseid, kus oleks:
  1. 来 ja 去 järel mineku-tuleku siht (tegevus)
  2. 来 ja 去 ees veel mõni suunda näitav liide:
    起, 上, 下, 进, 出, 回, 过
  3. põhitegusõna järel ja liidete ees: 得 või 不
  4. 来 ja 去 ees sihtkoht või sihitis

Kuula laulu 《常回家看看》 ja kirjuta välja nii palju lauseid, kui aru saad! Kirjutamise ajaks võid laulu peatada.

II.6.4.5 eesliited 被+ ja 把+ pööratud sõnajärjekorraga lausetes

Tee nii jaatavaid kui eitavaid (不-ta ja 不-ga) 被+ ja 把+ eesliitega lauseid, kus oleks:
  1. eitussõna või 没(有)
  2. määruseid: 刚才, , vm
  3. abitegusõnu: , , , , 可以, 需要 vm
  4. lause lõpus suunamääruslik või
  5. vähehaaval edenemist väljendav topeltöeldis koos eesliidetega: , või
  6. vihje toimunu tagajärjele: , 完了, 伤了, 出去了 vms

II.6.5 准备

II.1.4.1 旅馆 / 饭店

II.2.4.1 男 / 女

II.3.4.1 几岁 / 多大

II.4.4.1 上 / 下

II.5.4.1 种 / 样

II.6.6 词语

on üks raskemini tõlgitavaid hiina keele siduvaid määrsõnu.

Ühest küljest ta rõhutab, et kõnesolev ongi just see, mille kohta äsja küsiti.
     对,就是他 = jah, ongi tema;
     它就在那里 = see on just sealsamas; seal ta ongi;
     我们就在北京 = me olemegi ju Pekingis;

Teisest küljest ta kiirustab kuulajat takka, et see, mille kohta äsja küsiti, toimub kohe, õige pea (sageli pärast mingi eelduse teostumist).
     过十分钟火车就开 = juba 10 minuti pärast lähebki rong (niipea kui 10 min saab mööda, nii kohe sõidab välja); sõna-sõnalt: möödub 10 minutit ja siis juba sõidabki rong välja;
    
Niiviisi rõhutatakse oma teate uudisväärtust.
     要是你买了天票就更便宜了 = kui ostaksid päevapileti, siis see vast oleks veel odavam;
Kui 过马路你就到了。 tähendab Mine üle tee ja siis juba oledki kohal., siis kuidas öelda hiina keeles: Kell kohe saabki juba 7.?
1) (põhjenduslause),(alus jm) (tagajärjelause öeldis)
jiù
= (Kuna ...,) siis (...); ( 你没有给她买汽车,她就哭了。Sa ei ostnud talle autot ja ta hakkas nutma. )
     Põhjenduslause võib olla ka tagajärjelause järel või üldse puududa. = (就去吃饭吧。Lähme siis sööma!
   就在这里吃饭吧,那里人太多了。Sööme siis siin samas, seal on juba praegu liiga palju inimesi. )

Kui 现在下雨,我们就不出去了。 tähendab Praegu sajab vihma. Ärme siis parem välja lähe!, siis kuidas öelda hiina keeles: Kui sa tahad kalkunit, eks ostame siis kalkuni.?
     (1. alus jm) (eelduslause öeldis),(2. alus jm) (tagajärjelause öeldis)
... yī ..., ... jiù ...
=
1) Niipea kui ... (toimuma hakkas), (nii) ...; (老板一来我们就不说话了。Lõpetasime jutu kohe, kui ülemus tuli.
   我一下课就要去吃午饭。 Nii kui tund läbi saab, lähen lõunat sööma. )

2) Iga kord kui ... , (siis) ...; (一说到钱,你就头疼 。Iga kord kui rahast rääkida, hakkab su pea valutama.
   我弟弟一有问题就用谷歌查一下。 Iga kord kui mu vennal tekib mingi küsimus, hakkab ta guugeldama. )


     (1. alus jm) (eelduslause öeldis) ,(2. alus jm) (tagajärjelause öeldis)
... le ..., ... jiù ...
=
1) Niipea kui ... (oli korralikult lõpetanud), (nii) ...; (司机下了班就回家。Autojuht läks koju kohe, kui oli töö ära lõpetanud.
   游客吃了早饭就想出去。 Turistid tahtsid pärast hommikusöögi lõpetamist kohe välja minna. )

Kui 你怎么一吃辣椒就拉肚子? tähendab Kuidas sul iga kord kõht lahti läheb, kui sa paprikat sööd!?, siis kuidas öelda hiina keeles: Inglise keele tunnis tuleb mulle iga kord uni peale. (Ma tahan magada iga kord, kui olen inglise keele tunnis.)?
     (alus + ajamäärus) (pealause öeldis) 了.
... jiù ... le
=
1) juba; (我们八点上课 ,老师七点半就来了。Meie tund algab kell kaheksa, aga õpetaja tuli juba pool tundi varem.
   我十分钟就买好了。 Ma sain selle ostetud juba 10 minutiga. )


     (alus) 早就 (pealause öeldis) 了.
... zǎo jiù ... le
=
1) juba ammu; (我早就知道了!Ma teadsin seda juba ammu. )

     还有 (ajalause),(alus jm) 就(要) (pealause öeldis) 了.
háiyǒu ..., ... jiùyào ... le
=
1) Kohe (mingi aja pärast) ...; ( 还有半点钟飞机就要起飞了 。 Lennuk lendab välja poole tunni pärast. )
     Täpsustav ajalause võib puududa.
2) juba, kohe; (就要下雨了 。 Kohe hakkab sadama. )
     Puududa võib ka või .
3) õige pea, kohe; (她马上就来。 Ta tuleb kohe.
   我明天就再来。 Tulen homme jälle. )

  
Kui 还有一刻钟他们就要下课了 。 tähendab Veerandtunni pärast nad lõpetavad (õppe)tunni., siis kuidas öelda hiina keeles: Tund saab kohe läbi. Kas on veel küsimusi? ?
     要(是) (eelduslause öeldis) (的话) (sama öeldis)
... yào(shì) ... (dehuà), ... jiù ...
=
1) Kui ... , siis ...;
(要是 asemel võib olla 如果 rúguǒ või ametlikus keeles 假如 jiǎrú ja kirjalikus keeles ka 假使 jiáshǐ Mõni selle struktuuri osa: 是, 要是, 的话 ja isegi 就 võib lausest ka üldse puududa, kui teistest piisab tähendusest aru saamiseks.)
( 要是我说“不”呢? Mis siis kui ma "ei" ütlen?
   要是我是你,我就买了它。 Mina sinu asemel ostaksin selle.
   要是下雨的话,我们就不去了。 Kui sajab vihma, siis me ei lähe! )


     要不是 (eelduslause öeldis) (的话)(就) (järelduslause öeldis)
... yàobùshì ... (dehuà), ... (jiù) ...
=
1) Kui poleks ... , siis ...;
(Mõni selle struktuuri osa: 的话 ja isegi 就 võib lausest ka üldse puududa, kui teistest piisab tähendusest aru saamiseks.)
( 我要不是那么忙,我就来了。 Kui ma poleks nii hõivatud, siis tuleksin kindlasti.
   要不是你,我现在就死了。 Kui sind poleks olnud, siis oleksin praeguseks juba surnud.
   要不是下这么大的雪,我就去了。 Kui ei sajaks nii ränka lund, siis ma läheks. )

Kui 你要是不爱吃鸡蛋的话,那你就不要吃了。 tähendab Kui sulle kanamuna ei maitse, ära siis söö! , siis kuidas öelda hiina keeles: Kui sa veel ühe lause ütled, siis ma lähen minema!?
(eelduslause öeldis), (sama öeldis)
... yào ..., ... jiù ...
=
1) Kui taha(d) ... , eks siis ...; ( 他想要什么时候来就什么时候来。 Ta tuleb siis, kui ise tahab.
   要请谁就请谁。 Kutsu, keda tahad!
   你要点什么就点什么,我请客。 Telli neid roogi, mida tahad! Mina maksan.
   我的钱我要怎么花就怎么花。 Oma raha kulutan mina nii, nagu ise tahan. )


2) Kui ... , siis ...!;
( 要买就买,我们要关门了。 Ostke ruttu, kui Te midagi tahate! Kauplus suletakse kohe.
   要去就去,不用等我。 Mine, kui tahad! Ära oota mind!
   要说就说,不用在背后说! Ütle välja, mida sul öelda on! Ära räägi teiste selja taga!
   要学就好好学。 Kui õpid, siis õpi hästi!
   要问就问清楚。 Kui küsid, siis küsi selgelt!
   要不用就不用,要用就用最好的! Kui pole tarvis, siis pole tarvis, aga kui tarvitad, siis tarvita kõige paremat! )

Kui 你要去哪儿就去哪儿吧。 tähendab Mine, kuhu tahad! , siis kuidas öelda hiina keeles: Kui sa tahad autot osta, eks osta siis!?
     只要 (eelduslause alus), (järelduslause öeldis)
zhǐyào ..., ... jiù ...
=
1) Kuni (eeldusel, et) ... , küll siis ...; ( 只要你爱小狗,我就给你买一只。 Kuna sa koeri armastad, eks ma siis osta sulle ühe.
   只要她爱我就行了。 Kuni ta mind armastab, on kõik hästi.
   只要有你在我就心安。 Kuni sina oled siin, on mu süda rahul.
   只要雨一停我们就走。 Me läheme kohe, kui vihm üle läheb. )

     只要 (eelduslause öeldis), (järelduslause öeldis)
zhǐyào ..., ... jiù ...
=
2) (Võib tähendada ka:) On vaja vaid, et ... , küll siis ...; ( 他们只要问就好了。 Neil on vaja vaid küsida ja kõik saab korda.
   只要她爱我就行了。 Kuni ta mind armastab, on kõik hästi.
   只要一万块钱就够了。 On vaja ainult 10 000 eurot. Sellest on küllalt. )


     võib eest ka puududa.
2) Kui (nii) ... , siis (nii) ...; ( 性格不好就不好,那有什么问题呢? Kui tal ongi halb iseloom ongi, mis muret sest ikka oleks?!
   反对就反对,我不在乎。 Kui nad on selle vastu, las siis olgu. Mul ükskõik.
   我说我不开心就不开心! Kui ma ütlesin, et ma pole heas tujus, siis ma pole heas tujus.
   她不高兴就不高兴,不是我的错。 Kui tal on tuju halb, siis olgu! See pole minu viga.
   其实,不明白就不明白吧 。我说那么多也没用 。 Kui ei saa aru, siis ei saa aru. Minu korrutamisest pole kah kasu. )

Kui 没来就没来,谁请得起他们,你出钱吗? tähendab Kui ei tulnud, siis ei tulnud. Kes jaksaks nende arveid kinni maksta!? Kas sina käid raha välja või!?, siis kuidas öelda hiina keeles: Kui pole tarvis, siis pole tarvis.?
     就是 jiùshì =
1) (just) ongi;
(那个人就是她的爸爸。See ongi tema isa.
   你就是那个骗子!Sina oledki too petis.
   他就是你要找的人。Tema ongi see, keda sa otsid.
   我就是卖股票的。Mina olengi see, kes aktsiaid müüb. )


     不是 (esimene valik),就是 (teine valik)
... bùshì ... jiùshì ...
=
1) Kui ei (ole nii) ..., siis (on naa) ...; (Valikuks võivad olla nii tegevused, omadused kui nimisõnad.)
(她不是卖车的人,她应该就是买车的人。 Kui ta pole automüüja, siis ta on autoostja.
   不是你就是他说的,其他人一点也不知道。 Kas ütles tema või ütlesid sina. Teised ei teadnud sellest midagi. )


     (tagajärjelause ),就(是) (põhjenduslause)
jiù(shì)
=
1) ... (lihtsalt) ainult selle pärast, et ...; (她问那么多,就是爱你 。Ta pärib nõnda palju ainult selle pärast, et armastab sind.
   你说这个,就是不爱我 。Sa ütled seda ainult selle pärast, et ma ei meeldi sulle.
   他不买汽车就是不要花钱 。Ta ei osta autot ainult seepärast, et ei taha raha raisata. )

     Tagajärjelause võib olla ka põhjenduslause järel või üldse puududa. = ( 她就是有钱 ,没有其他优点。Ta on ainult rikas. Mingeid muid eeliseid tal pole.
   我就是不要去!Ma lihtsalt ei taha minna ja kõik!
   我知道你要问,可是我就是不说!Ma tean, et sa küsid, aga ma ei räägi ikkagi.
   我就是不让你一个人去 。Ma lihtsalt ei lase sul üksi minna. )

Kui 你在网上买的衣服不是大就是小。 tähendab Kõik riided, mida sa internetist ostsid, on kas liiga suured või liiga väiksed., siis kuidas öelda hiina keeles: Kui ma ei lähe Hiina, siis lähen Taisse.?
     (üldistav lause ), (eristava lause alus)
jiù
=
1) ... ainult ...;
(这件事就我知道。其他人都不知道 。Seda tean ainult mina. Teised keegi ei tea.
   其他人都忘了,就你还记得。Teised kõik on unustanud. Ainult sina mäletad.
   其他的菜都是好吃的,就这两个菜我吃不了 。Ta ei osta autot ainult seepärast, et ei taha raha raisata. )

     Üldistav lause võib ka puududa. Sel juhul on öeldise ees.
( 他午饭就吃了一片面包。Ta sõi lõunaks ainult 1 viilu leiba. )
     Kui puudub ka öeldis, siis sel juhul mõtle juurde !
( 这里就一个厕所吗? Kas siin on ainult 1 vets?
   我们就一个孩子。要给他最好的。 Meil on ainult 1 laps. Tahame anda talle kõige paremat. )


     就是 (takistuslause ),。。。 (kavatsuslause öeldis)
jiùshì ... yě
=
1) Isegi kui (ole)ks ..., aga ikkagi (tee)ks ...;
(现在就是你买汽车给我,我也不要和你一起。 Nüüd ma ei tahaks sinuga jääda ka siis, kui sa mulle auto ostaksid.
   就是我给你钱,你也不知道怎么用。 Isegi kui ma sulle raha annaksin, sa ei oskaks ikkagi seda kasutada.
   就是你生我的气,我也要帶她走。 Isegi kui sa minu peale vihastad, ma võtaksin ta ikkagi kaasa. )

Kui 你的事,我们就知道 一点点 。 tähendab Sinu asjust (tegemistest) me teame ainult väga vähe., siis kuidas öelda hiina keeles: Me tellisime kahe peale (kahekesi) ainult 2 rooga.?
     再不 (käsklause öeldis)。。。 ,。。。 (tagajärje öeldis) 。。。 (了)。
zàibù ... jiù ... (le).
=
1) Kui kohe ei (tee nii) ..., siis paratamatult (juhtub too) ...;
(你再不走,我就要叫保安了。 Kui sa kohe ära ei lähe, siis ma kutsun turvamehe.
   我们再不说,就没人知道这个事了。 Kui meie praegu ei räägi, siis ei saagi keegi sellest teada.
   我现在还没买车票,再不买,就买不着了。 Ma pole praeguseks veel piletit ostnud. Kui kohe ei osta, siis jäängi ilma. )


     。。。 (uus jutuaine) 。。。 (来说), 。。。
... jiù ... (lái shuō) ...
=
1) Kui nüüd (selle)st ... rääkida, siis ...; (来说-d asendab kirjakeeles 而言 éryán)
(那么,就我来说,你什么时候要来都没有问题。 Niisiis mis minusse puutub, siis võid tulla ükskõik mis ajal.
   就美国人而言,每人每年要吃下22.6公斤的牛肉。 Mis puutub ameeriklastesse, siis igal aastal sööb seal iga inimene keskmiselt 22,6 kilo veiseliha. )

     来说 võib ka puududa. =
2) (Selle) kohta (räägiti) peamiselt (seda, et) ... .
( 我就这个问题说两点:第一点是技术,第二点是资金。 Selles küsimuses räägiksin peamiselt kahest asjast: esiteks tehnoloogiast ja teiseks rahastusest.
   他们就中国的发展发表了各自的看法。 Igaüks neist avaldas oma arvamuse Hiina arengu kohta. )

Kui 就吃饭来说,饭菜的味道很重要。 tähendab Kui juba söömisest rääkida, siis toidu maitse on päris tähtis., siis kuidas öelda hiina keeles: Minu meelest (kui minust rääkida, siis) pole õun mitte midagi maitsvat.?

II.6.7.1 选择合适的单词。

  1. Zhōngguórén () wàiguórén zài gōnggòngqìchē lǐ shuōhuà.
    -----
  2. Qǐngwèn, dàxué hái (yuǎn) ma? Yīnggāi zuò jǐ zhàn?
    -----
  3. Nǐ gāngcái shuō shénme le? Qǐng nǐ (zài) shuō yībiàn, wǒ méiyǒu tīng dào.
    -----
  4. Wǒ yào dào dàxué qù. Yào zài nǎyízhàn (xià) chē ne?
    -----
  5. Wǒ yě bùzhīdào. Nǐ zuò cuò chē le. Yīsìbā lùchē bù jīngguò dàxué. Shàngchē yǐ(qián) yīdìng yào wèn nǐ zuòde shì jǐlùchē.
    -----
  1. qián
  2. xià
  3. yuǎn
  4. zài

II.6.7.2 练习咝音。

天气 : tiāndǐ, tiānjī, tiānqì, tiānchí
天机 : tiándì, tiānjī, tiánqī, tiāntǐ
天地 : tiāndì, tiānjì, tiāntī, tiānqǐ
点题 : jiǎnjí, diànjī, diànqì, diǎntí
点起 : jiānjí, diànjì, diǎndī, diàntǐ, diǎnqǐ, diànchí

Xīngqírì shì shíyuè èrshírì.
Zhībùzhīdào, jǐzhī jī zuò chūzūchē qù qìchēzhàn chāoshì chī xiāngjiāo?
Tā suǒshàng suǒyǒude chuānghù cái qù shuìjiào.

II.6.7.3 选择合适的翻译。

  1. hall
  2. hapu
  3. kibe
  4. kollane
  5. lilla
  6. lõhn
  7. magus
  8. maitse
  9. must
  10. oranž
  11. punane
  12. rohekassinine
  13. roheline
  14. sinine
  15. soolane
  16. teravamaitseline
  17. valge
  18. värv
  19. värvus
  1. 绿
  2. 气味
  3. 味道
  4. 颜色
  5. 油漆

II.6.7.4 选择合适的单词。

Tuleta meelde varem õpitut!
  1. 水冷()。
    -----
  2. 请问()里有洗手间?
    -----
  3. 你们怎么还()吃()?
    -----
  4. 你()里痛?
    -----
  5. 到你()。
    -----
  6. 你是()国人?
    -----
  7. 汉堡啊,()多好吃。
    -----
  8. 不要你装扮,就是(那么着)出来吧!
    -----
  9. 那是)他靠关系进来的,要不然总经理才不用他。
    -----

II.6.7.5 选择正确的发音。

相信 : xiāngxíng, xiāngxìn, xiánxīn, xiànxìng
帮助 : bānzhǔ, bāngchú, bāngzhù, bānchū
市场 : shíjiàng, shíjiān, shíqiáng, shìqián, shìchǎng, shìchǎn, shìzhǎng, shīzhǎn
上班 : xiànbàng, shānbǎn, xiāngbàn, shàngbān, xiàngpán
终点 : zhǔndiǎn, zhǔnjiàng, zhǔnjiàn, zhòngjiǎng, zhōngjiān, zhōngdiǎn
左近 : zuòqīn, cuòjīn, zuǒjìn, zuǒqīng, cuòjīng

II.6.7.6 选择合适的汉字。

, , , jiǔ , jiù , qiān , qián , shí , shǐ , shì , yào , yóu , yǒu , yòu
  1. 使

II.6.7.7 练习声调。

田鸡 : tiánjī, tiānjì
天帝 : tiāndì, tiándì
电机 : diànjī, diànjí, diànjì
点击 : diǎnjī, diànjī
间级 : jiānjí, jiǎnjī, jiànjī

Suǒyǒu hǎo shuǐguǒ hěn hǎo mǎi.
Suǒyǐ zhǐyǒu wǒ yǒu hǎo shuǐguǒ.

II.6.8 谈话

II.6.8.1 寻找句子。

II.1 , II.2 , II.3 , II.4 , II.5

II.6.8.2 问和答。

Moodusta küsimusi, millele saab õpitud II.1. , II.2. , II.3. , II.4. ja II.5. vestluse põhjal vastata!
  1. Kus ja millal vestlus toimub?
  2. Kes vestlevad?
  3. Kes mida tahab?
  4. Mis juhtub?
  5. jne

II.6.8.3 修正错误。

  1. 请帮助的游客: 对不起,麻烦您!请问,中国银行在哪里?
    Duìbùqǐ! Máfan nǐ. Qīngwěn, Zhōngguó Yínháng zài nǎlǐ?
  2. 等汽车的女学生: 不好意思,饿不知道。
    Bùhǎo yǐsǐ! Wǒ bùzhīdào.
  3. 经过的先生: 我知道。向左去吧。它就在那里左边,在那一家大旅馆的后面。
    Wǒ zhīdào. Xiàng zuǒ qù ba. Tā jiù zài nǎlǐ zuǒbiān, zài nǎyījiā dà lǚguǎnde hòumiàn.
  4. 游客: 非常感谢!
    Féicháng gǎnxiè!
  5. 想进银行的游客: 喂!月人吗?
    Wèi! Yóurén ma?
  6. 服务员: 晚下好!你有什么事?
    Wànshàng hǎo! Nǐ yǒu shénme shì?
  7. 游客: 我腰换外币。今天的货币汇率在哪里?
    Wǒ yào huàn wàibì. Jīntiānde huòbì huìlǜ zài nàlǐ?
  8. 服务员: 就在你的石边,在墙上。要卖美元还是欧元?
    Jiùzài nǐde yòubiān, zài qiángshàng. Yào mài měiyuán hǎishī ōuyuán?
  9. 游客: 还要卖。要买650 0000日元左右。650 0000日元等于多小人民币元?
    Bùyào mài. Yāomǎi liùbǎi wǔshí wàn rìyuán zuǒyòu. Liùbǎi wúshì wàn rìyuán děngyú duōshǎo rénmínbìyuán?
  10. 服务员: 要是你要买地话,6500日元就等于39 7840人民币元。
    Yàoshi nǐ yāomǎide huà, liùqiān wǔbǎi rìyuán jiù děngyú sānshíjiǔ wàn qīqiān bābǎi sīshì rénmínbì yuán.
  11. 游客: 给你40 0000快钱。
    Gěinǐ sìshí wàn kuàiqiān.
  12. 服务员: 情给我你的护照!
    Qǐng gěi wǒ nǐde hǔzhǎo!
  13. 游客: 付不起!护照我没带。
    Duìbùqǐ! Húzhǎo wǒ méidài.
  14. 服务员: 说十么?我没听到。
    Shuō shénme? Wǒ méi tíngdào.
  15. 游客: 韭常不好意思,我没有带护照。
    Fēicháng bùhào yìsi, wǒ méiyǒu dài hùzhào.
  16. 服务员: 所以现再没有办法。明天再来吧
    Suǒyǐ xiànzài méiyǒu bānfā. Míngtiān zàilái ba.
  17. 游客: 你扪这里晚上几点下班?
    Nǐmen zhèlǐ wánshǎng jǐdiǎn xiàbān?
  18. 服务员: 今晚己经太晚了。马上就要下班了。你今天回不了来。明天早上早一点再来吧!
    Jīnwǎn yījìng tàiwǎnle. Mǎshàngjiù yào xiàbānle. Nǐ jīntiān huíbùliǎo lái. Míngtiān zǎoshang zǎoyīdiǎn zàiláiba!
  19. 游客: 要是没有其也办法。。。?
    Yàoshī méiyǒu qítā bànfǎ...?
  20. 服务员: 没有。明夭见!
    Méiyóu. Míngtiān jiàn!
  21. 游客: 在那种情况下,请还给我残!
    Zài nàzhǒng qíngkuàngxià, qīng huángěi wǒ qián!
  22. 服务员: 什么钱?
    Shénme qián?
  23. 游客: 我冈才给你的40 0000人民币元。
    Wǒ gāngcái gěinǐde sìshí wǎn rénmínbìyuán.
  24. 服务员: 您说的对。跟不好意思。给您钱。
    Nǐ shuōde duì. Hěn bùhǎo yìsi. Gěi nǐ qián.
  25. 游客: 没美系。谢谢,明天见!
    Méiguànxǐ. Xièxiè, míngtiān jiàn!

II.6.9.1 会不会回答?

Milline osa on neil märkidel seotud tähendusega? Kuidas?
  1. 在场,里
  2. 他,使
  3. 走起
  4. 汽酒,汁,油漆
  5. 茶,菜,苦,蓝,黄
  6. 红,绿,紫,系,经,终
  7. 过这,远近,还进
  8. 时,过,附
  9. 客,路,终

II.6.9.2 会不会回答?

Mida ühist on nende märkide hääldusel?
  1. 其,期,欺
  2. 己,记,已
  3. 元,远,园,院
  4. 喊,咸
  5. 罪,非,啡
  6. 不,杯,还
  7. 那,都,附
  8. 向,问,回
  9. 大,太,头,买,卖,实

II.6.10 文字

kunst, kombed ja võimed

II.6.10.1 意符

   Uuri, mis laadi nähtustele viitavad järgmised tähenduslikud märgiosad: , , 欠  !

   Märkide tähendusliku tunnusena on kasutatud muidki vaimseid nähtusi: 鬼  , 見   , 卜  , 彐  , 文   , 音  !

II.6.10.2 意符

   Arva tähendusliku osa (言, 示, 欠) põhjal, milline märk, millise pildiga sobib!

II.6.10.3 音符

   Tuleta meelde, millistes sõnades oled näinud järgmisi häälduslikke osi!
, , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

   Õpi selgeks tuttavate märkide (离这里, 公历) häälduslikud osad.

II.6.10.4 写字!

Katsu joonistada järgmisi märke nii, et Google aru saaks!
Õpetuse avad märgi peale klõpsates.

II.6.11 翻译。

Tõlgi kursuse jooksul õpitu abil hiina keelde sellised olukorrad:
  • 7. Keegi tuleb kellelegi külla ja kutsub koos sööma. Kuidas kutsele vastata?
  • 8. Keegi küsib teed kuhugi või üritab pärida taksojuhi käest, kui kaugel miski on, kui palju aega ja raha sinna sõiduks kulub. Kuidas sellele vastata?
  • 9. Keegi läheb kaaslasega söögikohta, küsib mis aegadel see on avatud, mis toite pakutakse, kuidas need maitsevad, kui suured on portsud () ja kui palju maksavad. Seejärel arutleb kaaslasega, tellib, maksab ja annab toidule hinnangu.
  • 10. Keegi küsib, mis liini bussidega saaks kesklinna mingi hotelli, turu, marketi, restorani vms juurde, millal need väljuvad, kui kaugel see on, palju aega ja raha kuhugi sõiduks kulub. Kuidas sellele vastata?
  • 11. Keegi hüüab möödujaid appi, kirjeldab juhtunut (kes, mis, kui suur, kui vana, mis värvi, kus, millal jne) ja palub kutsuda politseid, kiirabi või tuua apteegist sidet. Kuidas sellele vastata?
Tõlgi hiina keelde! Veendu, et otsing leiaks sinu pakutud väljendid ka internetist!
  1. Mis kell teie restoran tööd alustab ja lõpetab?
  2. Kuhu ma oma asjad panin?
  3. Tule õhtul uuesti!
  4. Miks täna kedagi ei tulnud?
  5. Hommikul ei tulnud kedagi.
  6. Vend sõi ära kõik puuviljad.
  7. Kõik bussid peatusid.
  8. Õde ütles, et jääb tund aega hiljaks.

II.6.12 用给定的单词造句。

II.6.13 合成词

Arva näidete põhjal (要是) liitsõnade tähendus!

II.6.14 计算!

发现时代指从15世纪到17世纪时期。
发现时代持续几个世纪了?

拿破仑时代开始于政变(1799 年 11 月 9 日)并于滑铁卢战役(1815 年 6 月 18 日)结束。
拿破仑时代持续几年了?
拿破仑时代是从哪个世纪开始的?
拿破仑时代是哪个世纪结束的呢?

世代,是指具有相同的出生年代的人群。
例如:台湾七年级生是于民国七十年至七十九年(从1981年到1990年)出生的世代。
你爸爸的世代是19几几年出生的人?



II.5. 请帮我! Palun aidake mind!   <   <     目录 sisukord     >   >   III.1. 你们2天的巴士行程包含什么服务? Milliseid teenuseid sisaldab Teie kahepäevane bussireis?


Comments

Popular posts from this blog

I.1. arvud

III.4. töö

I.2. Mis kell on?