II.4 järgmine buss

II.4. 坐几路车去? Mis liini bussiga minna?

名山室多远?几公里?永泰呢?

要是我去名山室,我要开车向左还是向右走?

II.4.1 复习

Kirjuta pīnyīn transkriptsioonis ja õpi hääldama! Pea meeles toonimuutusi.

一千一,一千一天,第一天
不是不对的,不过不要了
我有好水果。请你买点。

II.4.1.1 你知道味道吗?

     味道 wèidào tähendab hiina keeles nii lõhna kui maitset. Kitsamalt "lõhna" tähenduses võib tarvitada sõna 气味 qìwèi .

苦 kǔ =
Märgi tähenduslik osa on ["rohi" 艸 cǎo ] ja häälduslik osa ["iidne" ].
1) kibe;
( 有中药的味道也特别苦。 Ka mõne hiina rahvaravimi maitse on äärmiselt kibe. )

辣 là =
Märgi tähenduslik osa on ["kibe" 辛 xīn ] ja häälduslik osa ["lõhestama" ].
1) teravamaitseline; ( = 辛辣 xīnlà )
( 火鸡面越辣越好吃。 Nuudlitega kalkun on seda maitsvam, mida teravam ta on. )

咸 xián =
Lihtsustamata märgi [ ] tähenduslik osa on ["sool" 鹵 lǔ ] ja häälduslik osa ["täielikult" xián].
Lihtsustatud märgi üks osa on ["sõjakirves" 戌 xū ] ja teine osa ["suu" kǒu ] kujutamaks "täielikus" valmiduses sõjaväge.
1) soolane; soolatud;
( 咸肉和鸡蛋是我弟弟最爱吃的一道菜。 Peekon munaga on mu venna lemmikroog. )

酸 suān =
Märgi tähenduslik osa on ["veininõu" 酉 yǒu ] ja häälduslik osa ["koperdamine" qūn ].
1) hapu;
( 多喝酸牛奶对身体有很多好处的。 Rohkest hapupiima joomisest on organismile päris palju kasu. )

甜 tián =
Märgi üks osa on ["keel" 舌 shé ] ja teine osa ["magus" gān ].
1) magus; ( = 甘甜 gāntián )
( 奶粉有香甜味。 Piimapulber lõhnab magusalt. )

II.4.1.2 问和答。

这是什么味?

哪一个是咸的,哪一个是苦的,哪一个是酸的,哪一个是甜的,哪一个是辣的?
蜂蜜 海盐 柠檬 辣椒 咖啡

II.4.2 拼音

Rõhk ja välted!

Pīnyīn kirjaviisis:
Sõnarõhku märgitakse vaid harvades õpikutes punktiga     ̣ rõhulise täishääliku all.
   小时 xiǎoshị́; 时间 shíjiạ̄n; 时候 shị́hòu; 已经 yị̌ jīng;

Rõhuline silp on kuuldavalt pikem, kuid on ka mitmesilbilisi sõnu, mille silpidest ei ole kumbki teisest selgemini rõhutatud.

Mõnedel nn "neutraalsetel" silpidel toonitähised puuduvad .
   杯子 bēizi; 麻烦 máfan; 管子 guǎnzi; 算了 suànle ;

Toonitähisteta silpide hääldus sõltub eelneva silbi toonist.
   Umbes saja aasta eest leiutas hiina keeleteadlane Yuen Ren Chao numbrilise kirjaviisi fonoloogiliste toonide märkimiseks. Silbile järgnev esimene number tähistab üht 5-st ebamäärasest helisagedusalast (noodist), millelt silbitoon algab. Teine number tähistab helisagedusala, millel silbitoon lõppeb.

时候 shị́hòu = shị35hou51 ; 已经 yị̌ jīng = yị214 jing55;

Toonitähisteta silp oleks nagu laskuv-tõusva tooni jätkuks.
Kõigi teiste toonide puhul on ta eelmise silbi tooni kõrgemast osast madalam.
  1. 55+2 杯子 bēizi = bēi55zi2 ;
  2. 35+3 麻烦 máfan = má35fan3;
  3. 21+4 管子 guǎn21zi4;
  4. 51+1 算了 suànle = suàn51le1;
Sageli võib rõhuta silpi kuulda ka "neutraalse" tooniga hääldatuna, sest nii rõhku, välteid kui toone võivad eri kõnelejad hääldada üsna erinevalt ja neid on mõtet täpsemalt õppida peamiselt selliste sõnade puhul, kus see võib mõjutada sõna tähenduse mõistmist.

II.4.2.1 练习发音!

Kuula õpetajat ja õpi rõhke selgesti eristatavalt hääldama!
  1. 做菜 做饭 做事 做客 做梦 做法
    zuò cài, zuò fàn, zuò shì, zuò kè, zuò mèng, zuòfǎ

  2. 叫做 当做 定做 做法
    jiàozuò, dàngzuò, dìngzuò, zuòfǎ

  3. 哪里 ,在这里,在那里 ,在家里
    zài nǎlǐ, zài zhèlǐ, zài nàlǐ, zài jiālǐ

  4. 女孩子 男孩子 小孩子
    nǚháizi, nánháizi, xiǎo háizi

  5. 椅子 桌子 叉子 勺子 刀子 筷子 杯子 被子
    yǐzi, zhuōzi, chāzi, sháozi, dāozi, kuàizi, bēizi, bèizi

  6. 椅子 以资 义子 一字 衣子 译自
    桌子 镯子 卓资
    叉子 插字 茬子 𥻗子 岔子
    勺子 杓子 少子 哨子
    刀子 稻子 道子 到资
    杯子 被子 辈子 背字

    Yǐzi, yǐ zī, yì zǐ, yī zì, yīzi, yì zì
    Zhuōzi, zhuózi, zhuō zī
    Chāzi, chā zì, cházi, chá zi, chàzi
    Sháozi, biāozi, shǎozi, shàozi
    Dāozi, dàozi, dàozi, dào zī
    Bēizi, bèizi, bèizi, bèi zì


II.4.3.1 外来词

Loe võõrsõna hääldust ja arva tähendus.
tonn dūn 1000 kg
njuuton 牛顿 niúdùn N = kg·m·s−2
paskal 帕斯卡 pàsīkǎ Pa = N/m2 = kg·m−1·s−2
meeter m
gramm g
tselsiuse kraad 摄氏度 shèshìdù °C = 273.15 K
herts 赫茲 hèzī Hz = s−1
vatt 瓦特 wǎtè W = J/s = kg·m2·s−3
volt 伏特 fútè V = W/A = kg·m2·s−3·A−1
amper 安培 ānpéi A
kulon 库仑 kùlún C = s·A
oom 欧姆 ōumǔ Ω = V/A = kg·m2·s−3·A−2
siimens 西门子 xīménzi S = A/V = kg−1·m−2·s3·A2
veeber 韦伯 wéibó Wb = V·s = kg·m2·s−2·A−1
henri 亨利 hēnglì H = Wb/A = kg·m2·s−2·A−2
tesla 特斯拉 tèsīlā T = Wb/m2 = kg·s−2·A−1
farad 法拉 fǎlā F = C/V = kg−1·m−2·s4·A2
kandela 坎德拉 kǎndélā cd
luumen 流明 liúmíng lm = cd·sr
luks 勒克斯 lèkèsī lx = lm/m2 = m−2·cd
džaul 焦耳 jiāo'ěr J = N·m = kg·m2·s−2
kelvin 开尔文 kāi'ěrwén K
mool 摩尔 mó'ěr mol
bekrell 贝克勒尔 bèikèlēi'ěr Bq = s−1
katal 开特 kāitè kat = mol·s−1
siivert 希沃特 xīwòtè Sv = J/kg = m2·s−2
grei 戈瑞 gēruì Gy = J/kg = m2·s−2

Millised märgid kordusid neis võõrsõnades kõige rohkem?
Millised märgid olid varasemast tuttavad?

II.4.4 语法

+ ja + tegusõnaliitena

tähendab peamiselt "kuhugi minemist"; zǒu tähendab peamiselt "kuskilt ära minemist" ja lái tähendab (erinevalt eesti keelest) peamiselt "tulemist kõneluskoha suunas".

ja järel võib olla mineku-tuleku siht: kas koht või tegevus.
     上海一年了。 = Minu tulekust Shanghaisse on üks aasta.
     请问您,明先生,能和我一起吃个饭吗? = Vabandust, hr Ming, kas te võiksite ehk koos minuga sööma tulla?

ja näitavad teise tegusõna järel tegevuse suunda: kas kõneluskoha suunas või eemale.
     我在楼上,你上 = Olen ülemisel korrusel. Tule üles!
     你在楼上等我一下。我马上就上 = Oota mind ülemisel korrusel! Ma tulen kohe üles!
     玩吧,我们在公园等你。 = Tule välja lõbutsema! Me ootame sind pargis.
     这是我的房间,你进吧,随便坐。 = See on minu tuba. Tule sisse. Istu kuhu tahad!

ja näitavad teise tegusõna järel tegevuse suunda ka kahesilbiliste liidetena:
起来 mingisugusena tunduma, mingisuguseks muutuma (algselt: üles tõusma);
上来 edukalt tegutsema, mingisuguseks muutuma (algselt: siia üles);
下来 edukalt tegutsema, pikalt kestma ja lõppema (algselt: siia maha);
进来 (algselt: siia sisse);
出来 ilmseks saama, õnnestuma, välja tulema (algselt: siia välja);
回来 (algselt: siia tagasi);
过来 paremaks saama, toime tulema (algselt: siia ligi);
上去 (algselt: sinna üles);
下去 jätkama (algselt: sinna alla);
进去 vangi minema (algselt: sinna sisse);
出去 minema, ära, eemale (algselt: sinna välja);
回去 minema teise ilma (algselt: sinna tagasi);
过去 möödanik, minevik, minema teise ilma (algselt: mööda, üle, läbi).
     爸爸妈妈,请你们站起来 = Isa, ema, palun tõuske püsti!
     在他带动下,其他人也都跟上来了。 = Tema juhtimise all läksid ka teised kõik kaasa.
     小孩为什么抱着不哭,放下来就哭了? = Miks lapsed süles ei nuta, aga maha pannes hakkavad nutma
     大夫,我现在可以带我奶奶进来吗? = Doktor, kas ma tohin nüüd oma vanaema sisse tuua?
     他钱包里的钱你都拿出来吧。 = Võta ta rahakotist kogu raha välja.
     他姑姑看着钱包里面,准备拿 = Ta tädi vaatas parajasti rahakoti sisse, valmistudes raha välja võtma
     哥哥有时对我说,看到爷爷,真想说他几句,可是话到嘴边还是收回来了。 = Vend ütles kord mulle, et vanaisa vaadates, tõesti tahaks temaga mõne sõna rääkida, aga kui jutt suhu jõuab, siis ta hoiab seda tagasi.
     从汽车站走过来要两个小时。 = Bussijaamast jala tulekuks kulub 2 h.
     你姐姐看上去很聪明,可是一点也不漂亮。 = Su õde näeb välja tark, aga mitte üldse ilus.
     你再喝下去就醉了。 = Kui sa veel yood, siis sa jääd purju.
     我奶奶刚才说的话你们没听进去吗? = Kas te ei kuulnud, mida mu vanaema äsja rääkis?
     不要让老鼠跑出去 = Ära lase rotti välja joosta.
     我说,这个饭菜已经煮了几次不能再吃了,婆婆还是想带回去自己吃。 = Ütlesin, et seda toitu on juba mitu korda keedetud ja see ei kõlba süüa, aga ämm tahab ikka veel seda tagasi viia endale söömiseks.
     看到账单后,我姐姐差点昏过去 = Arvet nähes mu õde peaaegu minestas.

     NB!
Sellised suunamäärused liituvad põhitegusõna sihitise või sihtkoha järele.
     服务员,请再拿几个碗来。 Teenindaja, palun tooge veel mõni kauss!
     我爱人打算再回美国去。 Mu abikaasa kavatseb jälle tagasi USA-sse minna.

     NB!
Pane tähele, kas suunamäärus on ühe- või kahesilbiline ja mis on lause põhitegusõna.
     可以朋友过来吗? Kas sõpru tohib kaasa tuua?
     我今天下班以后不吃饭 。 = Ma ei lähe täna pärast tööd tagasi koju sööma.

Taolist suunamäärust saab tarvitada ka tulemusmääruse järel. Tulemusmäärus väljendab tegevuse sooritamise võimalust või suutlikkust. 得起来, 得上来, 得下来, 得进来, 得出来, 得回来, 得过来, 得上去, 得下去, 得进去, 得出去, 得回去, 得过去.
     中文说得起来很容易,可是写字写得起来很难。 = Hiina keelt on lihtne rääkida, aga raske kirjutada.
     泰国有什么特色小吃,你说得上来吗? = Millised on Tai erilised maiuspalad? Kas sa oskad öelda?
     她妹妹欺骗哥哥说这是狼肉,哥哥饥饿过度,什么肉也吃得下来 = Ta õde valetas vennale, et see on hundi liha. Vend oli nii näljane, et võis süüa ükskõik mis liha.
     我家住在24层高楼,不相信蚊子还能飞得进来 = Mu pere elab 24. korrusel. Ei usu, et sääsed saaksid sisse lennata.
     现在,你可以吃到任何你想得出来的菜。 = Nüüd sa võid süüa mistahes toitu, mida sa suudad välja mõelda.
     我借出去的钱收得回来吗? = Kas raha, mille ma välja laenasin, võib tagasi saada?
     客人那么多,这么几个服务员哪里干得过来 = Kui külalisi on nii palju, kus siis need mõned teenindajad võiksid tööga toime tulla?
     到山上有几千阶台阶,你真的走得上去吗? = Mäetippu on mitutuhat trepiastet. Kas sa tõesti suudad üles minna?
     这样的地方,你住得下去吗? = Kas sa sellises kohas suudad elada?
     这个包里再放进两件衣服,放得进去放不进去? = Kas sellesse kotti saab panna veel 2 riietuseset?
     要是你自己不爱自己,哪里有爱给得出去 = Kui sa ise ei armasta ennast, kust sa saaksid võtta armastust teistele andmiseks?
     我们每天都得经过这条河流,早上就出门,晚上才走得回去,天天都走。 = Me pidime iga päev selle jõe ületama. Hommikul läksime uksest välja ja õhul alles saime tagasi minna. Päevast päeva käisime nõnda.
     要是一个女人问你:我看起来怎么样? 你回答:嗯...还看得过去。 她可能会非常生气哦。 = Kui mõni naine küsib sult: 'Kuidas ma välja näen?' ja sina vastad: 'Ah ... kõlbab vaadata küll.', siis ta võib väga vihastada.

Tuleta meelde, et pannakse tulemusmääruse eitamiseks asemele (mitte põhitegusõna ette): 不起来, 不上来, 不下来, 不进来, 不出来, 不回来, 不过来, 不上去, 不下去, 不进去, 不出去, 不回去, 不过去.
     很不好意思,我实在想不起来她婆婆的名字了。 = Päris piinlik, aga ma tõesti ei suuda meenutada ta ämma nime.
     德国超市里有太多你叫不上来名字的蔬菜。 = Saksamaa supermarketites on liigagi palju köögivilju, mille nime sa ei oska nimetada.
     我手指肿了,不痛,可是戒指拿不下来,怎么办? = Mu sõrm on paistes, ei valuta, aga sõrmust ei saa ära võtta. Mida teha?
     太大的船开不进来。那你自己向它游过去吧。 = Liiga suur laev ei saa sisse sõita. Uju parem ise tema juurde.
     加再多辣椒粉,我爷爷都吃不出一点辣味,更闻不出来 = Ükskõik kui palju tšillipulbrit ma lisasin, mu vanaisa ei tundnud üldse teravat maitset, veel vähem lõhna.
     我怎么说爱人,他给骗子的钱是追不回来的? = Kuidas ma ütlen kaasale, et raha, mille ta petisele andis, enam tagasi ei saa?
     我和老公想开一家小面馆,怕就我们两个人忙不过来 = Ma tahaksin koos mehega avada väikse nuudlirestorani, aga kardan, et kahekesi ei saa hakkama.
     我老公很暴力,和他好好说不上去,所以我离家出走了,现在已经两年了。 = Mu mees on üsna vägivaldne. Temaga ei saa heaga rääkida. Läksin niisiis kodust minema. Praegu on sellest juba 2 aastat.
     你知道没有药我一天也活不下去 = Sa tead, et ilma ravimita ma ei saa päevagi elada.
     杯子已经满了,再倒不进去了。 = Tass on juba täis. Ei saa rohkem juurde valada.
     我们自己家生产的产品为什么卖不出去 = Miks me oma kodused tooted müügiks ei lähe?
     再有钱的人也买不回去他的过去。 = Ka kuitahes rahakas mees ei saa tagasi osta oma minevikku.
     这条小道窄得卡车开不过去 = See väike tee on nii kitsas, et veoauto ei pääse läbi sõitma.

练习练习语法。

Muuda eelmise jaotise eitavad näitelaused jaatavaks ja vastupidi!
Tõlgi oma laused!

II.4.4.1 准备

     Mitme aastatuhande jooksul miljardite väga erinevat päritolu inimeste suhtlemiskeeleks olnud hiina keele üpris napi põhisõnavara kombineerimine võimaldab end argiolukordades väljendada üsna mitmekülgselt. Järgnev piirdub ainult üksikute näidetega. ja kasutamisvõimalused on palju laiemad.

上 / 下

上车 shàngchē = sõiduki peale minema; (你爷爷是上错车了吧? Kas su vanaisa ei läinud mitte vale bussi peale?)
     下车 xiàchē = sõiduki pealt maha tulema; (我小妹妹一个人坐火车外出看爸妈,可是在中途下错车了,3天没吃饭。 Mu väike õde läks üksi välja. Sõitis rongiga isa-ema vaatama, aga poolel teel tuli vales jaamas maha ja oli 3 päeva söömata.)

Kui 第四站已经过去了,我们不应该下车吗? tähendab Juba neljas jaam läks mööda. Kas me ei peaks (rongist või bussist) väljuma?, siis kuidas öelda hiina keeles: Kell sai juba kolmveerand seitse. Mine kohe (rongi või bussi) peale!?
班 bān = meeskond; töine vahetus; rühm; (liinibussi või rongi) reis; (夜班有几个人来的比较早。 Mitmed öise rühma liikmed tulid võrdlemisi vara.)
     上班 shàngbān = tööle minema; töövahetust alustama; tööd tegema; tööl olema; äri avama; (你弟弟昨天没去上班。 Su vend ei läinud eile tööle.)
     下班 xiàbān = töövahetust lõpetama; äri sulgema; (你爱人平时下班几点到家? Mis kell su abikaasa tavaliselt töölt koju jõuab?)

Kui 还不知道我下班几点到家? tähendab Veel ei tea, mis kell ma töölt koju jõuan?, siis kuidas öelda hiina keeles: Mis kell sa töö lõpetad??
上(一) shàng (yī) = eelmine; (上一班 eelmine reis, 上半 esimene pool)
     下(一) xià (yī) = järgmine; (下一班 järgmine reis, 下半 teine pool; 我下一站下车。 Ma väljun järgmises jaamas.)

Kui 上一班车已经开走了,下一班马上就到。 tähendab Eelmine buss juba sõitis välja, järgmine saabub kohe., siis kuidas öelda hiina keeles: Ta sõidab järgmise bussiga.?

II.4.5 词语

市场 shìchǎng =
1) turg;
( 我弟弟已经在股票市场吃过亏,所以他再也不尝试了。 Mu vend juba kaotas aktsiaturgudel ning seepärast ei proovi enam kunagi. )
     超市 chāoshì = (lühend: 超级市场 chāojí shìchǎng )
     1) selvepood, supermarket; (loendamisühik: 家 jiā = pere, kodu)
     ( 我太太在那里的超市买了三明治、汉堡、酸奶和水果等等。 Mu proua ostis sealt supermarketist võileibu, hamburgere, jogurtit, puuvilju jms. )

城市 chéngshì =
1) linn; (loendamisühik: 座 zuò = iste, alus)
( 这个城市没有一个小偷。 Selles linnas pole ühtegi varast. )
     市中心 shì zhōngxīn =
     1) linna keskus, kesklinn, linnasüda;
     ( 海星旅馆离上海市中心很近,价钱真便宜,停车服务也特别方便。 Hotell "Meritäht" on Shanghai kesklinna lähedal, hinnad on tõesti odavad ja parkimisteenus on erakordselt mugav. )

农村 nóngcūn = küla (ühik 座 zuò ); (那里的服务员都来自农村。 Sealsed teenindajad on kõik maalt pärit.)
Kuula laulu 《我的心里只有你没有他》 ja jäta meelde vähemalt 1 lause!
带(去) dài = kaasa võtma; -ga; (带病人进来。 Too patsiendid sisse.)

听到 tīngdào =
1) kuulma;
( 你们听得到我说什么了吗? Kas te kuulsite, mida ma rääkisin? )

看到 kàndào =
1) nägema;
( 我奶奶没有带眼镜就什么都看不到。 Kui mu vanaema ei kanna prille, siis ta ei näe midagi. )
Kui 从火车站去市中心的车我怎么就一辆也没见到? tähendab Kuidas (on võimalik, et) ma ei näinud ühtki bussi, mis läheks jaamast kesklinna?, siis kuidas öelda hiina keeles: Vabandust, ma ei kuulnud, mida sa ütlesid.?
开走 kāizǒu = minema sõitma (听到车子开走了,我就以为人都去上班了。 Kui kuulsin, et auto lahkus, arvasin, et kõik lähevad tööle.);
     走开 zǒukāi = millestki eemalduma ( 我从车站走开没几分钟,你怎就不见了? Ma läksin jaamast ainult mõneks minutiks eemale. Kuhu te kadusite? );

要不(然) yàobùrán = vastasel juhul, muidu ( = (再)不然 (zài)bùrán ); (快走开,要不然,我就叫警察了。 Lase kähku jalga, muidu ma kutsun politsei.)
Kui 从窗户走开!不要在那里玩儿! tähendab Minge aknast eemale! Ärge mängige seal!, siis kuidas öelda hiina keeles: Käi ruttu minema! ?
办法 bànfǎ = võimalus; lahendus; (左思右想,你的爱人只有一个办法,可是我不知道他愿不愿意,问也问不来。 Mõtle kuidas mõtled - su abikaasal on ainult üks võimalus olukorda lahendada, aga ma ei tea, kas ta on sellega nõus. Isegi küsimine ei aitaks.)
     办 bàn = toimima, toimetama, tegema (ka: 作 zuò , 做 zuò , 干 gàn , ); (我和叔叔去办一下手续吧。 Ma lähen koos onuga korraks pabereid korda ajama.)

忘记 wàngjì = unustama; (你们忘记去车站接我婆婆了吗? Kas te unustasite mu ämmale jaama järele minna?)
Kui 我弟弟现在没有办法工作。 tähendab Mu vend ei saa praegu töötada., siis kuidas öelda hiina keeles: Me ei saa midagi parata. Väga kahju.! ?
麻烦 máfan = tüli; tüütu; tüütama; (那位出租车司机是一个很麻烦的人。 Too taksojuht on üks üsna tüütu inimene.)

除了。。。以外 chúle... yǐwài = peale (selle); see (väljaarvatud); lisaks (sellele); (除了他妹妹以外,谁也不同意去。 Peale tema õe ei nõustu keegi minema.)
Kui 那么除了“谢谢”以外,还得说“麻烦您”。 tähendab No peale tänu tuleb ka vabandada tülitamise pärast., siis kuidas öelda hiina keeles: See on üpris tüütu probleem.?
(的)时候 (de) shíhòu = (millegi) ajal; (lühendatult 时) (你坐的班机什么时候到? Millal sinu reis (lend) kohale jõuab?)

时间 shíjiān = aeg, ajahulk, ajavahemik; (今天晚上我想请你一起去吃饭,不知道你有没有时间。 Tahaksin sind täna õhtusöögile paluda, ei tea kas sul oleks aega?)

小时 xiǎoshí = tund aega, h; (爸爸让我爱人等了近一个半小时。 Isa lasi mu abikaasal ligi 1,5 h oodata.)

经过 jīngguò = läbima, läbi astuma; läbi (millegi), (millegi) kaudu, (millegi) abil; asjade kulg: põhjused ja tagamaad; (以后,在车上,我知道了火车一定要经过我家门口。 Pärast, rongi peal ma sain teada, et rong sõidab mu kodu ukse eest mööda.)
     过 guò =
     mööduma; (mingi aja) möödudes, (mingi aja) pärast; (我过两个小时过来。 Tulen kahe tunni pärast.
     aega (lõbusasti) mööda saatma ( 每天上班十二小时是不是时间过长? Kas iga päev 12 h töötada pole liiga pikk aeg?);

Kui 再过半个小时我一定要走了。 tähendab Poole tunni pärast ma pean kindlasti ära minema., siis kuidas öelda hiina keeles: Mis kell siis on, kui kella 2.47-st möödub veel pool tundi??
附近 fùjìn =
1) lähikond; naabrus, ümbruskond;
(我住在你妹妹家附近,可是也很少见到她。 Ma elan su õe kodu lähedal, aga näen teda samuti väga harva.)

终点 zhōngdiǎn = lõpp-peatus, siht, lõpp-punkt (vastand 始点 shǐdiǎn ); (我想,旅游的终点就该是一个还没去过的地方。 Ma mõtlen, et reisi siht peaks olema mõni veel läbikäimata paik.)

几路车 jǐlùchē = mitmenda liini buss; (你们谁知道我们现在坐的是几路车? Kes teist teab, mis liini bussiga me praegu sõidame?)


Kui 你可以在终点站乘坐六路车。 tähendab Nr 6 bussi peale saad minna lõpp-jaamas., siis kuidas öelda hiina keeles: 14. liini buss juba saabus.?

II.4.5.1 会不会回答?

哪一位是超人? 哪一位是蝙蝠侠?

II.4.6.1 选择合适的单词。

  1. Wǒ (shàng)cuò chēle.
    -----
  2. Nǐ zěnme méiyǒu (tīngdào) wǒshuōdehuà ne?
    -----
  3. Wǒ gāng cóngzhèlǐ (jīngguò).
    -----
  4. Nǐ zěnme hái zàizhèlǐ? Kuài (zǒukāi), jiějiě mǎshàng jiùyào dàole!
    -----
  5. Tā māmā jīngcháng yītiān shàngbān shí'èr (xiǎoshí).
    -----
  6. Wǒ (wàngjì) zěnme xiě nǐ bóbode míngzì láizhe.
    -----
  7. Wǒ yàoshi xiǎngyào hé nǐmen yīqǐ qù měiguó lǚyóu, (shíjiān) hái láidéjí ma?
    -----
  1. jīngguò
  2. shàng
  3. shíjiān
  4. tīngdào
  5. wàngjì
  6. xiǎoshí
  7. zǒukāi

II.4.6.2 练习咝音。

下车 : xiàcè, shāzhe, xiàchē, shāchē
中心 : chóngxīn, zhōngxīn
上下 : shāngshà, shàngxià, zhǎngxià, chǎngxià
城市 : zhèngshí, zhèngxí, chéngshì, chéngxí
下错 : xiàzuo, shācuò, xiàcuò, shāchuō, xiàchuō
超市 : jiàoxì, qiǎoshì, jiāoshí, chāoshì, zhàoshì, cháoxī, zhāoxì
上车 : xiàngzhe, shāngzhě, xiǎngchè, shàngchē, shàngcè, xiàngcè
市场: shíqiáng, xīqiáng, shìzhǎng, shìchǎng, xìcháng, shíjiàng, xíjiàng, xìzhàng
小时 : xiàosǐ, sháozi, xiǎoshí, shāoshì, xiǎozhǐ, shāochí, xiǎochī, shāocì, shāozhì, xiāocí, shāosǐ
上错 : shàngzhuō, cángcuò, xiǎngchuō, shàngzhuō, xiàngzuǒ, xiǎngcuò, shāngzhuó, shàngzuò, shàngcuò, shàngsuǒ
时间 : zìqiān, zìjiàn, sìqiān, sìjiàn, xǐqián, shǐqián, xījiàn, shíjiān, shīzhǎn, xīzhàn, sīchǎn, sǐzhàn, zīchǎn, shìchǎn, xīchǎn, zìzhǎn

II.4.6.3 选择合适的翻译。

  1. bànfǎ
  2. chāoshì
  3. chéngshì
  4. fùjìn
  5. jǐlù
  6. jīngguò
  7. kàndào
  8. máfan
  9. nóngcūn
  10. shàngbān
  11. shíhòu
  12. shìchǎng
  13. shíjiān
  14. tīngdào
  15. wàngjì
  16. xiǎoshí
  17. yàobùrán
  18. zhōngdiǎn
  19. zhōngxīn
  20. zǒukāi
  1. aeg
  2. keskus
  3. kuulma
  4. küla
  5. linn
  6. lõpp-peatus
  7. lähedal
  8. läbima
  9. millegi ajal
  10. mitmes bussi liin
  11. nägema
  12. supermarket
  13. tund
  14. turg
  15. töötama
  16. tülitama
  17. unustama
  18. vastasel korral
  19. võimalus; lahendus
  20. ära minema
  1. 时间
  2. 时候
  3. 小时
  4. 走开
  5. 附近
  6. 经过
  7. 终点
  8. 几路
  9. 麻烦
  10. 中心
  11. 忘记
  12. 办法
  13. 上班
  14. 农村
  15. 市场
  16. 超市
  17. 城市
  18. 看到
  19. 听到
  20. 要不然

II.4.6.4 选择合适的单词。

  1. 请问这儿(附近)有没有厕所?
    -----
  2. 你姐姐(除了)她(以外)一个好朋友也没有。
    -----
  3. 冬天的(时候)这个地方有时候很冷。
    -----
  4. 他爸爸发现自己有大(麻烦)了。
    -----
  5. 第四站已经过去了,我们不应该()车吗?
    -----
  6. 你知不知道,什么事是自己不能()要叫其他人去()的?
    -----
  7. 可能是牙齿不好,(要不然)为什么要吃软饭?
    -----
  1. 除了
  2. 附近
  3. 麻烦
  4. 时候
  5. 忘记
  6. 小时
  7. 要不然
  8. 以外

II.4.6.5 选择正确的发音。

下车 : xiàchē, xiācè, xiàcì
小时 : xiǎoshí, xiǎoshé, xiǎoshǎ
除了 : chúle, chūla, chùlei, chūliè
农村 : núncūn, nóngjūn, nóngcūn, nòngqióng
经过 : jìnguǒ, jīngguò, jìnggòu, jīngōu
附近 : fùjīng, fùjìn, hǔjìn, hǔjīng
以外 : yíwàng, yīwàn, yǐwài, yīwèi
中心 : zhǔnxīn, zhōngxīn, jūnxīn, qióngxīn
听到 : jǐngdào, jìndào, qīngdǎo, tīngdào, jīngtāo
看到 : gǎndào, gāngdāo, kàndào, kàngdào, gāngtào
开走 : kāicuò, gāizǒu, gǎicuò, kāizǒu, gǎizuò
忘记 : wànzhì, wǎngzhǐ, wàngjì, wánjí
麻烦 : mánfán, mǎfáng, máfan

II.4.6.6 选择合适的汉字。

bān , bàn , cháng , chǎng , chú , chū , cūn , dǎo , dào , fán , fàn , , guó , guǒ , guò , hòu , , , jīng , , , shí , shì , tíng , tīng , , , zhōng
  1. 亿

II.4.6.7 练习声调。

城市 : chéngshí, chéngshì
中心 : zhōngxīn, zhòngxīn
超市 : chāoshí, chāoshì, cháoshī
下班 : xiàbān, xiàbǎn, xiàbàn
办法 : bānfā, bànfā, bànfǎ
忘记 : wǎngjī, wǎngjì, wàngjī, wàngjì
终点 : zhōngdiǎn, zhōngdiàn, zhòngdiǎn
几路 : jílù, jǐlù, jìlù
市场 : shīcháng, shícháng, shìcháng, shìchǎng, shìchàng
看到 : kàndào, kǎndāo
下车 : xiāchě, xiàchē
上班 : shāngbàn, shàngbān, shàngbàn
要不 : yāobù, yàobǔ, yàobù
麻烦 : máfan, mǎfàn
以外 : yǐwài, yìwài
时候 : shíhòu, shǐhòu, shìhòu
时间 : shījiǎn, shíjiān, shíjiàn, shǐjiàn, shìjiān, shìjiàn
小时 : xiāoshī, xiāoshí, xiāoshì, xiǎoshí, xiǎoshì
附近 : fùjǐn, fùjìn

II.4.7 谈话

问路的: 晚上好,先生!请问,可以问一下吗?市中心是坐几路车去?坐六路还是七十七路?
-----
等车的: 你问什么?我没有听明白。小姐,请再说一遍!我没听到。
-----
问路的: 对不起,真不好意思!从你们这里到市中心的超市要坐几路公共汽车去?
-----
等车的: 坐几路都不行。这个地方不在城市里面。这是一个农村,你看不出来吗?市中心离我们这里太远了。
-----
问路的: 可是我的旅馆也在城市市场附近。那我现在怎么办呢?你们农村有火车站还是出租车停靠站吗?
----
等车的: 除了这里的这个汽车站以外,我们什么站都没有。其实,我也不知道你要怎么办呢。最好你自己进车站去吧。问问那里的服务员。已经晚得很,车站快要下班关门了。你马上就去吧!
-----

问路的: 您好!对不起,这么晚麻烦您了。请卖给我一张去市中心的票。
-----
卖票的: 现在八点差二十分了。真不好意思,今晚已经没有去市中心的班车了。上一班车刚才开走了。可是这是今天最后一班车了。你明天早上再来吧。最早一班车是六点半。
-----
问路的: 明早不行呀,我的旅馆也在市场附近。其实我不一定要去市中心。除了出租车以外还有其他去城市的办法吗?
-----
卖票的: 其实还有一个办法!你看得到那辆公共汽车吗?你快点去上那辆车吧,再过九分钟它就要开走了。请司机带你去到火车站。在公共汽车上你再问其他人吧。车票你在车上可以买到。
-----
问路的: 先生,谢谢您,再见!
-----
卖票的: 还谢什么呀!你快去吧!
-----

司机: 车到终点站了。你要是没钱就算了,我不要你的钱了!你马上下车吧!
-----
问路的: 我不明白您说的是什么意思。我已经买好车票了。请您自己看看。
-----
司机: 没关系。我不要再看什么。晚了,算了。我又饿又渴。半天没吃饭了。不用再麻烦我了,快出去吧!我婆婆和爱人已经等着我。
-----
问路的: 可是我看不到火车站。我要向哪个方向走?火车站离这里多远?
-----
司机: 火车站是十分钟以前经过的。那是上一站。天差不多黑了。你快走开吧,要不然你去不到。
-----
问路的: 可是我请你带我去火车站。 您明明欺骗了我。现在我怎么去得到?
-----
司机: 我们停在那里的时候,我忘记说了。你走路去吧。我真的没有更多时间了。去你的吧!
-----

II.4.7.1 寻找句子。

Otsi eelmisest vestlusest laused, milles leidub järgmisi sõnu!

听到,市中心的超市,不行,城市市场附近,你们农村,以外,怎么办呢,下班关门,上一班,看得到,上那辆,过九分,带你去,终点,马上下,再麻烦,向哪,经过,要不然,去得到,忘记,更多

II.4.7.2 问和答。

Vasta eelmise vestluse põhjal järgmistele küsimustele!
  1. 谈话的四个人中,谁是男的,谁是女的?你怎么知道?
  2. 谈话的地方是市中心吗?
  3. 从那个农村到市中心是坐几路车去?
  4. 她们谈话的时候是早上还是晚上?你怎么知道?
  5. 问路的人主在哪里?
  6. 农村有火车站还是出租车停靠站吗?
  7. 今晚还有去市中心的班车吗?
  8. 下一班几点开?
  9. 问路的人要怎么办呢?
  10. 汽车司机是一位好人吗?她带问路的人去到火车站吗?
  11. 司机停在火车站的时候说什么?
  12. 司机为什么要问路的人马上下车?
Küsige ja vastake nüüd ise!

II.4.7.3 修正错误。

  1. 时间就是金钱。
    Xǐqián jiùshì jīntiān.

  2. 一到下干市场就结束了。
    Yīdāo xiǎowū shìzhǎng jiù jiéshùle.

  3. 她自己住在超市附进。
    Tā sījī zhùzài jiāoshí hǔjīng.

  4. 那位先主好像上错汽车了!
    Nǎwèi xiànshéng hǎoxiàng xiàngzuǒ qíchēle!

II.4.8.1 会不会回答?

Milline osa on neil märkidel seotud tähendusega? Kuidas?
  1. 场, 城,
  2. 绿, 终
  3. 忘, 意思
  4. 过, 远近, 选
  5. 村,

II.4.8.2 会不会回答?

Mida ühist on nende märkide hääldusel?
  1. 记,,己
  2. 吗,妈,马
  3. 吧,爸,

II.4.9 文字

kehaosad

II.4.9.1 意符

   Uuri, mis laadi nähtustele viitavad järgmised tähenduslikud märgiosad: , , !

   Märkide tähendusliku tunnusena on kasutatud muidki anatoomilisi mõisteid: 心   , 足  , 目   , , 頁  , 攴  , 又  , 耳  , 羽  , 骨  , 廾  , , 殳  , 角  , 身  , 毛   , 斗  , 夂  , , 爪  , 齒  , 血  , 皮  , 支  , 髟  , 牙  , 面  , 鼻  , 舛  !

II.4.9.2 意符

   Arva tähendusliku osa ( 肉 , 手 , 口 ) põhjal, milline märk, millise pildiga sobib!

II.4.9.3 声符

   Arva tuttavate märkide (听到, 城市, 市场) hääldusliku osa põhjal: milline sõna - millise pildiga sobib!

II.4.9.4 写字!

Katsu joonistada järgmisi märke nii, et Google aru saaks!
Õpetuse avad märgi peale klõpsates.

II.4.10 翻译。

Tõlgi selline olukord hiina keelde!


Turist tervitab teenindajat ja küsib, kus on raudteejaama infolett ( 服务台 fúwùtái ).
-----
Teenindaja 服务员 fúwùyuán tervitab vastu ja vastab, et siin ongi, küsitagu, mida sooviti.
-----
Turist küsib, kuidas minna Pekingi Läänevaksalist ( 北京西站 Běijīng Xīzhàn ) loomaaeda ( 动物园 dòngwùyuán ).
-----
Teenindaja ütleb, et ta ei kuulnud ja palub veel korra öelda.
-----
Turist vabandab ja ütleb uuesti.
-----
Teenindaja küsib, kas tahetakse minna suurt pandat ( 大熊猫 dà xióngmāo ) vaatama.
-----
Turist vastab, et tegelikult tahab hoopis väikest pandat ( 小熊猫 xiǎo xióngmāo ) näha ja küsib, kas teenindaja saab talle anda Pekingi kaardi.
-----
Teenindaja ütleb, et tal on ainult üks ( 张 zhāng ) kaart, aga palun võetagu.
-----
Turist palub teenindajal märkida ( 标记 biāojì ) kaardile Pekingi Läänevaksal ja loomaaed.
-----
Teenindaja märgib ja selgitab, et kõige mugavam oleks sõita 319. liini bussiga 12 jaamavahet ning "Loomaaia" peatuses väljuda.
-----
Turist küsib, et mitu minutit on vaja ( 需要 xūyào ) jaamast loomaaeda minemiseks.
-----
Teenindaja vabandab, et ei tea, aga umbes poolteist tundi.
-----
Turist küsib, kas bussijuht müüb ka pileteid.
-----
Teenindaja ütleb, et kui turist tahab, siis teenindaja ise võib müüa sõidukaardi 交通卡 jiāotōngkǎ ). Kui bussi peal pilet osta, siis on kallim.
-----
Turist küsib, kui palju sõidukaart maksab.
-----
Teenindaja ütleb, et kõige odavam on 3 päeva kaart, mis maksab 10 Y.
-----
Turist kurdab, et on liiga kallis ja tal pole praegu nii palju sularaha.
-----
Teenindaja ütleb, et siin võib kasutada krediitkaarti ( 信用卡 xìnyòngkǎ ).
-----
Turist vastab, et nii sobib ja ostab kaardi.
-----
Teenindaja ütleb, et palun võtke oma sõidukaart.
-----
Turist tänab ja jätab hüvasti.
-----

II.4.11 用给定的单词造句。

Näiteks: 除了你爱人以外还没有谁开走。

II.4.12 合成词

Arva näidete põhjal (东西) liitsõnade tähendus!

II.4.13 数数吧!

Uuri välja, millise nädala millisele nädalapäevale sattus eelmise kuu viimane päev ja millisele satub järgmise kuu esimene päev!


一周里的哪天平日是上个月的最后一天?
下个月的第一天呢?

上上星期六还是四个星期以前星期日?
下下下周天还是四周以后周四?



II.3. 没有人不爱吃这个。 Seda armastavad kõik.   <   <     目录 sisukord     >   >   II.5. 请帮我! Palun aidake mind!


Comments

Popular posts from this blog

I.1. arvud

I.2. Mis kell on?

I.4. Mis kell läheb?