II.3. 没有人不爱吃这个。 Seda armastavad kõik.

II.3.1 复习

Häälda hoolega, et b, p, g, k, d, t, j, q oleks selgesti eristatavad.
wáwá, māmā, bàba, bǎobǎo, bóbo, pópo, gōnggōng, kěkě, gēgē, gūgū, kǔkǔ, shūshu, xiěxiě, tàitài, dìdì, jiùjiu, qièqiè, jiějiě, yéyé, nǎinai, mèimei, nānnān, shěnshen, chénchén, zhēnzhēn, bèibèi

你知不知道？

你爸爸的妈妈是你的奶奶还是爷爷？
-----
你姑姑的弟弟是你的爸爸还是妈妈？
-----
你弟弟的妹妹是你的妹妹还是姐姐？
-----

II.3.1.1 你知道方向吗？

方位

西北	北方	东北
西方	罗盘	东方
西南	南方	东南

II.3.1.2 问和答。

用谷歌地图。

II.3.2 拼音

võimalikud häälikuühendid ( fonotaktika )

[aŋ], ang, -ang;
[waŋ], wang, -uang;
[jaŋ], yang, -iang;
[æn], an, -an;
[ɥɛn], yuan, -üan;
[jɛn], yan, -ian;
[ən], en, -en;
[ɤŋ], eng, -eng;
[wʊŋ], weng, -;

Pane tähele, et pīnyīn ei luba selliseid silpe, mille lõpus on :
   yuen, -üen;
   yen, -ien;
   won, -uen;
   yueng, -üeng;
   yeng, -ieng;
   wong, -ueng;

II.3.2.1 练习发音！

Kuula ja õpi selgesti eristatavalt hääldama!

wǎng, wán, miàn, mén, mèng, wēng
qiáng, chuāng, chuān, quán, qián, chén, chéng
làng, liáng, lán, luàn, lián, lěng
náng, niáng, nán, nuǎn, nián, nèn, néng
yàng, yuǎn, yán, ān, ēn, ēng
ràng, ruǎn, rán, rén, réng, róng

II.3.3.1 外来词

Loe võõrsõnade hääldust ja arva, mida tähendab 酒 jiǔ .

õlu	啤酒	píjiǔ	beer
siider	西打酒	xīdájiǔ	cider
šampanja	香槟酒	xiāngbīnjiǔ	champagne
brändi	白兰地酒	báilándìjiǔ	brandy
liköör	利口酒	lìkǒujiǔ	liqueur
šerri	雪利酒	xuělìjiǔ	sherry
rumm	朗姆酒	lǎngmǔjiu	rum
viski	威士忌酒	wēishìjìjiǔ	whiskey
vodka	伏特加酒	fútéjiājiǔ	vodka
vermut	味美思	wèiměisī	vermouth
Guinness	健力士	Jiànlìshì	Guinness
(õlle vms) baar	酒吧	jiǔbā	bar

Millised märgid kordusid neis võõrsõnades kõige rohkem?
Millised märgid olid varasemast tuttavad?

II.3.4 语法

+得+ ühendtegusõnad

得 dé tähendas algselt "saamist" ja võib tunduda ootamatuna, et 得 tuleb eitavas lauses "saamatuse" väljendamiseks 不 eest hoopis ära jätta.

8. teema juures õppisime, et kui tegevust kirjeldatakse omadussõnaga, siis viisimääruse moodustamiseks lisatakse omadussõna ette abitegusõna 得 de.
Sihitis (see, mida tehakse) nihkub 得 eest tegusõna ette.
     你字写得好。 = Sa kirjutad tähti hästi.
Sellise väljendi eitamiseks saab 不 lisada ainult 得 järele.
     你字写得不好。 = Sa ei kirjuta tähti hästi.

     NB!
Lisaks viisimäärustele saab taolise rakenduse abil moodustada ka tulemusmäärustega (sooritusvõimekust väljendavaid) ühendtegusõnu.
     你字写得好。 võib tähendada ka Sa suudad tähti hästi kirjutada..
Taolise sooritusvõimekust väljendava ühendtegusõna eitamisel aga 不 asendab 得.
     你字写不好。 Sa ei suuda tähti hästi kirjutada..

Tähtsamad taolised ühendtegusõnaliited on:

得了 déliǎo = saab (teha); on võimalik (teha);
eitus: ( 不了 bùliǎo )
( 你妹妹来得了吗？ Kas su õde saab tulla? )
得完 déwán = suudab valmis (teha); jõuab lõpuni teha;
eitus: ( 不完 buwán )
( 这本书我两个星期一定看得完。 Selle raamatu ma loen kahe nädalaga kindlasti lõpuni. 有意思的书太多，可是总是看不完，怎么办？ Huvitavaid raamatuid on liigagi palju, aga alati jäävad lõpuni lugemata. Mida teha? )
得到 dédào = suudab ära (teha); suudab eesmärgile jõuda;
eitus: ( 不到 budào )
( 跑得到的是远方，回不去的是时光。 Kuhu sa võid joosta, on vaid kauged kohad. Mis tagasi ei tule, on aeg. 为什么总有相互相爱的人走不到一起？ Mispärast teineteist armastavad inimesed kunagi kokku ei saa? )

Tähtsamad taolised sooritusvõimekusväljendid on:

受得了 shòudeliǎo = talutav, väljakannatatav;
eitus: ( 受不了 shòubùliǎo )
( 光线太强，我的眼睛有点受不了。 Valgus on pisut liiga tugev minu silmadele. )
比得上 bǐdeshàng = võrreldav, võrreldavalt, samavõrd;
eitus: ( 比不上 bǐbushàng )
( 没有什么可以比得上你。 Miski pole sinuga võrreldav. )
用得上 yòngdéshàng = tarvitama, kasutusele võtma;
eitus: ( 用不上 yòngbushàng )
( 可以说，当它们用得上的时候，就会非常有用。 Võib öelda, et kui neid tarvitada, siis on neist palju kasu. )
记得住 jìdezhù = suutma meelde jätta;
eitus: ( 记不住 jìbùzhù )
( 我想学好韩语，可是我怎么记得住韩语的写法？ Ma tahaksin korea keele selgeks õppida, aga kuidas ma võiksin meelde jätta korea kirjaviisi. )
吃得住 chīdezhù = välja kannatama;
eitus: ( 吃不住 chībùzhù )
( 再重的卡车，这座桥也能吃得住。 See sild kannatab kuitahes rasket autot. )
经得住 jīngdézhù = vastu pidama;
eitus: ( 经不住 jīngbùzhù )
( 这种衣料经得住反复洗涤。 Selline kangas peab vastu mitmekordsele pesemisele. )
靠得住 kàodezhù = usaldusväärne, usaldatav;
eitus: ( 靠不住 kàobùzhù )
( 这张火车时刻表靠得住吗？没有过时吧？ Kas seda rongiplaani saab uskuda või on see aegunud? )
信得过 xìndéguò = usaldusväärne, usaldatav;
eitus: ( 信不过 xìn bùguò )
( 我还以为你叔叔是个信得过的人。 Mina veel arvasin, et su onu on usaldusväärne inimene. )
对得起 duìdeqǐ = midagi väärt; kellegi vääriline; usaldusväärne;
eitus: ( 对不起 duìbùqǐ = häbi tundma; kellelegi häbi tegema; alt vedama;)
( 你要我做的事情我都做了，我总算对得起你了。 Tegin kõik, mida sa minult tahtsid ega vedanud sind kuidagi alt. 那么，谁更对得起你的血汗钱呢？ Niisiis, kes enim väärib su vere ja higiga teenitud raha? )
看得起 kàndeqǐ = lugu pidama; hästi arvama; kõrgelt hindama;
eitus: ( 看不起 kànbùqǐ = põlgama; alahindama;)
( 你这样做，他的朋友也不会看得起你的。 Kui sa nõnda teed, siis ka ta sõbrad ei pea sust lugu. 你不要看不起这个工作。 Ära alahinda seda tööd. )
看得到 kàndédào = 看得见 kàndéjiàn = suutma näha;
eitus: ( 看不到 kànbudào = 看不见 kànbujiàn)
( 爸爸，你不是看得到妈妈吗? Isa, sa ju näed ema? )
听得到 tīngdédào = 听得见 tīngdéjiàn = suutma kuulda;
eitus: ( 听不到 tīngbudào = 听不见 tīngbujiàn)
( 小声说吧！有人在旁边听得到你在说话。 Räägi vaiksemalt! Kõrval on inimesi, kes sind võivad kuulda. )
找得到 zhǎodédào = suutma leida;
eitus: ( 找不到 zhǎobudào)
( 在书本上找得到正确答案的。 Raamatust võite leida õiged vastused. )
来得及 láidejí = jõudma selle ajaga midagi teha;
eitus: ( 来不及 láibùjí )
( 火车三点开，你现在去还来得及。 Rong läheb kell 3. Kui sa praegu lähed, siis veel jõuad. )
吃得来 chīdelái = suutma süüa;
eitus: ( 吃不来 chībùlái )
( 辣椒我吃得来，但不特别喜欢。 Paprikat ma võin süüa, aga eriti ei armasta. )
和得来 hédelái = hästi läbi saama;
eitus: ( 和不来 hébùlái )
( 你和老板和得来吗？ Kas sa saad juhatajaga hästi läbi? )
想得开 xiǎngdekāi = raskustest rõõmsal meelel üle saama;
eitus: ( 想不开 xiǎngbùkāi )
( 姐姐没得到这份工作非常失望，不过他会想得开的。 Õde ei saanudki seda tööd ja oli väga pettunud, aga ta saab sellest üle. )
学得会 xuédéhuì = suutma selgeks õppida;
eitus: ( 学不会 xuébùhuì )
( 经过练习，你一定学得会中文的。 Läbi harjutamise saad kindlasti hiina keele selgeks õpitud. )
犯得着 fàndezháo = tasub midagi teha;
eitus: ( 犯不着 fànbùzháo )
( 为这点小事犯得着生气吗? Kas selle pisiasja pärast tasub vihastada? Sellise probleemi peale ei tasu nii palju aega kulutada. )
过得去 guòdéqù = saab läbi; rahuldav;
eitus: ( 过不去 guò bùqù = ei saa läbi; häbistama;)
( 你弟弟的工作过得去，可是他还能做得更快一点。 Su vend saab tööga hakkama, aga võiks teha pisut kiiremini. )
说得过去 shuōdeguòqù = vastuvõetav, arusaadav;
eitus: ( 说不过去 shuōbuguòqù = andestamatu; arusaamatu;)
( 这很说得过去，因为中国是南非最大的商业伙伴。 Arusaadav, sest Hiina on Lõuna-Aafrika suurim kaubanduspartner. )

On muidki sarnaseid väljendeid:

记得了 jìdéliǎo = meelde tulema; suutma meelde tuletada;
eitus: ( 不记得了 bù jìdéliǎo )
( 我不记得了。 Ma ei suuda meelde tuletada. )
得了 déliǎo = ohjeldama; olukorraga hakkama saama;
eitus: ( 不得了 bùdéliǎo = ohjeldamatult; talumatult; üle mõistuse; üle igasuguse piiri; )
( 这还得了？ Mis siin enam teha? 一点也不便宜，贵得不得了。 See pole üldse odav, vaid üle mõistuse kallis. 没有什么不得了的事。 Pole midagi üle mõistuse. 我真是哭笑不得了。 Ma tõesti ei saa naerda ega nutta. 要是今天晚上鞋做不完，我们怎么得了。 Mida me teeme, kui täna õhtuks kingi valmis ei saa? )
了得 liǎodé = eriti; erakordselt;
eitus: ( 了不得 liǎobùdé = jube; õudsalt; erakordne; )
( 谢谢，姐姐你真了得。 Aitäh, õde! Sa oled tõesti erakordne. 你不知道，现在找工作的导游真多得了不得了，真比客人还多。 Tead, praegu on tööd otsivaid giide tõesti õudsalt palju, rohkem kui kliente. 就算他会写诗, 又有什么了不得的! Isegi kui ta kirjutab luuletusi, siis mis on selles erakordset! 这人面黄，像是遭受了了不得的大难一样。 Ta oli näost kollane, nagu ta oleks sattunud hirmsasse õnnetusse. )

练习练习语法。

Muuda eelmise jaotise eitavad näitelaused jaatavaks ja vastupidi!
Tõlgi oma laused!

II.3.4.1 准备

Inimeste vanusest rääkimine on hiina keeles üpris keeruline ja erineb oluliselt eesti keele tavast. Järgnev piirdub ainult algajale keeleõppijale hädavajalikuga. Soovitan esialgu seda teemat vältida.

怎么比较年龄？

比 bǐ =

kujutas teineteisega "võrdlemiseks" kõrvutatud ["inimesi" 人 rén ].
1) võrdlema; kõrvutama; vastandama;
( 有事情想不明白就不要想，这就是我比你明白的。 On asju, millele pole vaja mõelda, kui aru ei saa. Seda mõistan mina sinust paremini. )

大 dà =

kujutas käsi ja jalgu laiali ajavat inimest nagu ka [ 尢 , 文 , 夭 , 天 , 夫 , 人 ] tähistamaks mõistet "suur".
1) suur; peamine; vägev; vanem; vägevalt; täiskasvanud;
( 她说我老公比你的大四岁。 Ta ütles, et mu mees on sinu omast 4 a vanem. )

小 xiǎo =

kujutas vast "pisikesi" [ 沙 shā "liiva"] teri nagu ka [ 少 shǎo "vähe"].
1) väike; noor; pisut; (aupaklikkus kõnes) minu; (perekonnanime ees) minu armas (sõber);
( 小老虎很象猫。 Noor tiiger meenutab üpriski kassi. )

岁 suì =
Lihtsustamata märgi

[ 嵗 ] tähenduslik osa on ["samm" 步 bù ] ja häälduslik osa ["sõjakirves" 戌 xū ].
Lihtsustatud märgi üks osa on ["noorkuu" 夕 xī ] ja teine osa ["mägi" 山 shān ].
1) eluaasta (kuukalendri järgi); (elu)iga, (viljakasvu) ajavahemik;
( 他比我小两岁。 Ta on minust 2 a noorem. )

Kui 其实在他叔叔有了娃娃以后，对太太比以前更好了。 tähendab Tegelikult hakkas ta onu, pärast lapse saamist, oma prouat paremini kohtlema., siis kuidas öelda hiina keeles: Su noorem õde on veel armsam kui su vanem õde.?

II.3.5 词语

想（要） xiǎngyào =
1) tahtma, ihkama;
( 还想（要）喝一杯吗？ Kas sa soovid veel üht klaasitäit? )
     想 xiǎng =
     Märgi tähenduslik osa ["süda" 心 xīn ] viitab "meeleseisundile" ja häälduslik osa on ["vastastikune" 相 xiāng ].
     1) mõtlema; arvama; kavatsema;
     ( 关于这个早饭的问题你想多了吧！ Sa mõtled üleliia selle hommikusöögi probleemi peale. )
     2) igatsema;
     ( 你走了以后，我们都很想你。 Pärast seda, kui sa lahkusid, igatseme me kõik sinu järele. )

Kui 人人都知道自己想要的是什么。 tähendab Kõik inimesed teavad, mida nad tahavad., siis kuidas öelda hiina keeles: Ma ei taha enam. ?

爱人 àirén =
1) armastusväärne inimene; abikaasa; armastatu ( 恋人 liànrén ); abieluväline armuke ( 情人 qíngrén );
( 你哥哥对他的爱人不忠。 Su vanem vend pole oma naisele truu. )
     爱 ài =
     Algse märgi [ 㤅 ] tähenduslik osa ["süda" 心 xīn ] viitab "meeleseisundile" ja häälduslik osa on [ 旡 jì "kurgus kinni"].
     1) armastama;
     ( 孩子不爱说话，一定比其他人差吗？ Kas lapsed, kes ei armasta rääkida, on teistest tingimata viletsamad? )
          可爱 kě'ài =
          1) armas;
          ( 他奶奶觉得你的狗好可爱喔。 Ta vanaema arvab, et su koer on hästi armas. )

可是 kěshì =
1) ..., aga ...;
( = 但（是） dànshì , 不过 bùguò , 然而 rán'ér , )
( 我爸爸不是中国人可是他会说普通话。 Mu isa pole hiinlane, aga ta oskab rääkida Hiina riigikeelt. )

还是 háishì =
1) Kas ... või ...?;
(Nii tarvitatakse seda ainult küsimustes. Jutustava lause sidesõna "või" osas on 或者 huòzhě .)
( 前任的婚礼，你去（还是）不去？ Kas sa oma ex-i pulma lähed (või ei lähe)? )

Kui 要是你结婚了，可是你比爱人更爱其他男人，你会怎么做？ tähendab Kui sa oled abiellunud, aga armastad oma mehest enam teist meest, mida sa teeksid?, siis kuidas öelda hiina keeles: Kas sa armastad juua rohkem musta või valget teed? ?

随便 suíbiàn =
1) meelevaldne; meele järele; nagu tahad; ükskõik (milline);
( 请你随便吃点水果。 Palun söö pisut puuvilju, mis sulle meeldivad! )

选择 xuǎnzé =
1) valima; valik;
( 你哥哥没有其他选择。 Su vennal pole muid valikuid. )

牛 niú =
1) veis, veislane; kange, võimas;
( 我不能喝牛奶。 Ma ei saa lehmapiima juua. )

肉 ròu =

kujutas lihakäntsakat koos roietega.
1) liha;
( 这桃子肉味甜汁多。 Selle virsiku viljaliha on magus ja mahlane. )

素菜 sùcài =
1) taimetoit; (loendamisühik 道 dào)
( 你可以介绍几道素菜给我吗？ Kas sa võiksid tutvustada mulle mõnd taimetoitu? )

点菜 diǎncài =
1) (restoranis) toitu tellima;
( 服务员，我要点菜。 Teenindaja, ma tahaksin (toitu) tellida. )

菜单 càidān =
1) (restorani, nutiseadme) menüü; (loendamisühik 张 zhāng)
( = 食单 shídān , 菜谱 càipǔ , (nutiseadmes ka) 选单 xuǎndān , )
( 游客叫服务员拿菜单来。 Turist palus teenindajal menüü tuua. )

Kui 您可以自己选择，随便从菜单中点菜。 tähendab Te võite ise valida ja menüüst tellida nagu teile meeldib., siis kuidas öelda hiina keeles: See on taimetoidumenüü. Kas liha tõesti pole??

自己 zìjǐ =
1) ise;
( 他有自己的房间。 Tal on oma tuba. )

等 děng =
1) ootama;
( 你等多久了？ Kui kaua sa oodanud oled? )

一下 yīxià =
1) äkitselt; korraks; pisut;
( 让我思考一下。 Las ma mõtlen natuke! )

一定 yīdìng =
1) antud, kindel; kindlasti, tingimata;
( 绿茶不一定是绿色的。 Roheline tee pole tingimata roheline. )

不行 bùxíng =
1) nii ei lähe; sobimatu, vastuvõetamatu; vilets, ebasobiv, ebapädev; siit ilmast lahkumas;
( 现在不行，二三月再说吧。 Praegu ei saa. Räägime sellest veebruari või märtsikuus uuesti! )
     行 xíng =
     1) käima; käib küll, kõlbab, sobib, olgu, OK;
     (哪一本书都行。 Sobib ükskõik milline raamat.)

请客 qǐngkè =
1) (külalisi jm) kostitama; kellegi eest maksma; kellegile midagi välja tegema;
( 坐吧，今天我请客。 Istu! Täna maksan mina. )

Kui 这样一定不行！是我邀请你的，我自己请客！ tähendab Nii ei lähe kindlasti! Mina kutsusin sind ja ma ise maksan., siis kuidas öelda hiina keeles: Nad kindlasti parasjagu ootavad sind.?

刚才 gāngcái =
1) alles äsja; hetke eest;
( 我收回我刚才说的话。 Ma võtan tagasi sõnad, mis ma äsja ütlesin. )

价钱 jiàqián =
( = 价格 jiàgé , 价目 jiàmù )
1) hind;
( 要是付现金的话，价钱就可以便宜一点。 Kui maksate sularahas, siis saab hinda pisut odavamaks lasta. )

地方 dìfāng =
1) koht, paik(kond), ase; (millekski) ruumi (olema v tegema); töökoht; kohalik;
( 这地方交通不方便。 Siinne liiklus pole mugav. )

Kui 我问他们，水管多少钱一米，可是地方有差异，刚才价钱也不一样啊。 tähendab Küsisin neilt, kui palju maksab 1 m toru, aga kohad on erinevad ja alles äsja ei olnud ka hinnad samad., siis kuidas öelda hiina keeles: See on jaama lähedal üks korralik koht ja hind on kah odav.?

平常 píngcháng =
1) üldiselt; tavaliselt; tavaline, harilik; regulaarne;
( = 通常 tōngcháng , 普通 pǔtōng , 一般 yībān )
( 爸爸比平常晚到。 Isa jõudis hiljem kui tavaliselt. )

关系 guānxì =
1) suhe, suhted; suhtevõrgustik, tutvusringkond;
( 希望我们不只是爱人关系，还是彼此的朋友。 Loodan, et lisaks armastussuhtele oleme teineteisele ka sõbraks. )
2) seotud; seos, mõju; põhjus; tunnistus, töötõend,
( 这和你没半毛钱关系。 Sel pole sinuga mingit tegemist. )

Kui 我和我弟弟平常关系很好，一喝酒就吵架，是为什么？ tähendab Mul on vennaga tavaliselt väga head suhted, kuid nii kui napsu võtame, nii läheme tülli. Miks?, siis kuidas öelda hiina keeles: Minul pole sellega mingit seost.?

II.3.5.1 会不会回答？

哪一只是黃牛，哪一只是水牛，哪一只是小牛，哪一只是公牛，哪一只是母牛？牛车在第几张照片上？

II.3.6.1 选择合适的单词。

dìng
fāng
ròu
xiǎng
xíng

II.3.6.2 练习咝音。

素菜 : zúcǎi, zǔzài, sùcài, sùzāi
价钱 : jiàjiàn, jiàqián, jiāchǎn, jiàzhàn
选择 : shuāngzé, shuānzé, xuǎnzé, xuànzi, shuānzi, shuāngzǐ
自己 : zìjǐ, jīzi, jǐzé, zéjī, zéqī, qīzi, zìqī

II.3.6.3 选择合适的翻译。

aga
koht
võrdlemisi
valik
odav
väga, eriliselt
tavaliselt
taimetoit
seos, suhe
ise
armas
Juhul kui ..., siis ...
äsja
nagu meeldib
mugav
juba
lüliti
menüü
tahtma
Kas ... või ...?
suurus

菜单
素菜
大小
关系
开关
想要
要是
还是
可是
可爱
选择
地方
方便
便宜
随便
自己
已经
刚才
平常
非常

II.3.6.4 选择合适的单词。

家里今晚请（客）。
-----
泰国进口商品（价）钱太大。
-----
爷爷偶尔喝杯咖啡，可是（平）常都喝茶。
-----
这个问题关（系）到一个更重要的问题。
-----
我们这家饭馆只有分类菜（单）。
-----

II.3.6.5 选择正确的发音。

随便: shuípiàn, shuǐbiān, suìpiàn, suíbiàn
左近 : zuòqīn, cuòjīn, zuǒjìn, zuǒqīng, cuòjīng
想要: xiāngjiāo, xiǎngyào, xiǎnyào, shāngyào, shǎnyào
关系: kuángxǐ, guānxì, kuángsì, guānsī, kuǎnxì, guǎngxī
牛肉: niúrào, liūròu, niúròu, liáorào, niǎorào, liàoròu, niǎoròu
刚才: gǎnzài, gāngzài, kānzài, kàngzāi, gāncài, gāngcái, kàncài, kāngcài
平常: bīngchán, bīngchǎng, píngchǎn, píngcháng, píngzhǎn, píngzhàng, bīngzhàn, bīngzhǎng

II.3.6.6 选择合适的汉字。

suì , zuì , tài , dà , tíng , děng ,
niú , ròu , yòu , yǒu ,
xiàng , xiǎng , xiǎo , shǎo

Vaata 《没关系》 salvestist ja kirjuta välja nii palju sõnu, kui aru saad! Kirjutamise ajaks võiks video peatada.

II.3.6.7 练习声调。

点菜: diǎncǎi, diǎncài
菜单: càidān, cǎidàn
爱人: àirén, ǎirén
大小: dǎxiāo, dàxiǎo, dàxiào
几岁: jīsuì, jǐsuǐ, jǐsuì
一下: yīxià, yǐxià, yìxiá
一定: yīdìng, yìdīng, yìdìng
不行: bùxīng, bùxíng, bùxìng
价钱: jiāqiān, jiāqián, jiàqián
地方: dīfáng, dífāng, dìfāng
请客: qīngkē, qīngkè, qǐngkè, qǐngkè
还是: háishì, hǎishī, hǎishí, hǎishì, hàishí
可是: kēshì, kěshī, kěshí, kěshì, kèshí, kèshì
自己: zijī, zǐjí, zìjī, zìjí, zìjǐ, zìjì

II.3.7 谈话

在饭馆里

女人: 晚上好！还可以进来吗？你们要关门吗?
-----
服务员: 你们好！行！可以。请进，请进！你们一定可以进来。我们这家饭馆开到很晚。晚上十一点关门。
-----
女人: 可是你们一个客人也没有。人都在哪里呢？
-----
服务员: 其实我自己也不知道。刚才最后的客人出去了，平常人很多的，现在你们可以随便选择个地方坐下来。
-----
男人: 好的，我们坐在前门那里。。。
-----
服务员: 给您菜单。这是你们的茶。两位请慢用。
-----
男人: 。。。我可爱的小姐，您要点一点儿什么呢？已经想好了，要喝什么啤酒吗？想吃鸡肉还是牛肉？
-----
女人: 不行！我一点酒都不喝，什么肉都不吃。我只吃素菜和水果！
-----
男人: 价钱没什么问题吧！我有很多钱。我请您客。
-----
女人: 可是我不要你请我客。我自己也有钱。
-----
男人: 好吧！你想吃什么，就点什么吧！。。。你有爱人吗？
-----
女人: 我有没有爱人，和你有什么关系？
-----
男人: 我爱你。
-----
女人: 什么意思？我比你大。
-----
男人: 谁比谁大，谁比谁小，对我没有什么关系。请问，你多大了。。。对不起，你几岁了？
-----
女人: 你问什么？还有什么问题吗？我几岁了？？。。。你是一个骗子。我不爱你。我不想和你一起吃什么饭了。我走了。
-----
男人: 停！等一下！我想要你。请你等我！那要是你不要我了。。。
-----

II.3.7.1 寻找句子。

Otsi eelmisest vestlusest laused, milles leidub järgmisi sõnu!

关门，一定，开到，可是，刚才，选择，点一点，爱吃，价钱，自己，关系，比，一下

II.3.7.2 问和答。

Vasta eelmise vestluse põhjal järgmistele küsimustele!

这两个人去吃早饭了吗？
饭馆已经关门了吗？
这家平时几点关门？
饭馆里有其他人吗？
服务员说，平常那里的人多不多？
现在客人可以坐在哪里？
服务员给客人菜单没有？
客人想要坐在哪里？
女的爱喝什么酒，爱吃肉还是酸菜还是什么？
谁有更多钱？女的爱喝什么酒，爱吃肉还是酸菜还是什么？
价钱非常大吗？
女的想自己请客吗？
谁爱谁？
谁比谁小？
女人几岁了？
谁走了？
谁想谁？谁请什么？

Küsige ja vastake nüüd ise!

II.3.7.3 修正错误。

导游一定买好了票。
Dǎoyóu yǐjīng mài hǎole piào.
太晚了，今年什么票也买得不了。
Tāi wānle, jǐnián shénme biǎo yě mǎide bùle.
我爸比你爷大十两岁。
Wǒ pà, bǐ nǐ yě dà shíliǎng suì.
不知道去哪方向最好？
Bùzhǐ dàoqǔ náfàng xiāng zuìhǎo?

II.3.8.1 会不会回答？

Milline osa on neil märkidel seotud tähendusega? Kuidas?

大，太
姐妹，奶，妈
蓝，苹，茶，菜
红，绿，紫，系
火，灰，黑
旅，方
等，算

II.3.8.2 会不会回答？

Mida ühist on nende märkide hääldusel?

小，少，秒
远，选，先
可，哥
苦，古，姑
已，己，起
请，青
租，姐
第，弟
平，苹
素，系
非，啡

II.3.9 文字

ehitised, asutused, rajatised

II.3.9.1 意符

Uuri, mis laadi nähtustele viitavad järgmised tähenduslikud märgiosad: 土 , 门, 穴, 宀, 囗!

Märkide tähendusliku tunnusena on kasutatud muidki ehitiste ja rajatistega seotud nähtusi: 阜 , 广 , 田 , 厂 , 邑 , 戶 , 里 !

II.3.9.2 意符

Arva tähendusliku osa (门, 穴, 宀, 囗) põhjal, milline märk, millise pildiga sobib!

II.3.9.3 音符

Arva tuttavate märkide (南方, 平常) hääldusliku osa põhjal: milline sõna - millise pildiga sobib!

II.3.9.4 写字！

Katsu joonistada järgmisi märke nii, et Google aru saaks!
Õpetuse avad märgi peale klõpsates.

大 , 尢 , 文 , 夭 , 天 , 夫 , 人 , 入 , 太 , 犬 , 头 , 买 , 实 , 卖 , 実 , 关 , 美 , 菐

II.3.10 翻译。

Tõlgi selline olukord hiina keelde!

Turistid tervitavad teenindajat ja küsivad, kas restoran on avatud.
-----
Teenindaja （服务员 fúwùyuán ） vastab, et tuldagu sisse ja teatab, mis kellast - mis kellani restoran on avatud.
-----
Turist küsib, kuhu tohib istuda.
-----
Teenindaja vastab, et istutagu, kuhutahes ja küsib, mida tahetakse tellida.
-----
Turist palub, et neile antaks menüü ja küsib kaaslaselt, millist hiina rooga too armastab.
-----
Kaaslane ütleb, et tea ühtegi hiina rooga. Küsib, kas siin hamburgeri ja kokakoolat saab.
-----
Teenindaja vabandab, et ei saa. Küsib, millist teed külalised kõige enam armastavad.
-----
Turistid vastavad ja küsivad teineteiselt, millist liha jms keegi tahab. Lõpuks ütlevad teenindajale, mida nad tellivad.
-----
Teenindaja palub pisut oodata. Tuleb tagasi ja pakub igaühele tolle tellitud rooga.
-----
Turist ütleb, et tema pole seda tellinud.
-----
Teenindaja vabandab ja küsib, kes selle tellis.
-----
Kaaslane vastab, et selle tellis tema, kurdab, et tee ei maitse ja palub endale natuke suhkrut （（白）糖 (bái)táng ） anda.
-----
Teine turist kurdab, et riisil （米饭 mǐfàn ） ei ole maitset ja palub endale natuke soola （（食）盐 (shí)yán ） anda.
-----
Teenindaja ütleb, kohe toob. Ulatab soola ja suhkru ning küsib, kas tellitakse veel midagi.
-----
Turist vastab, et nad on söömise lõpetanud ja küsib, kui palju kõik kokku maksab.
-----
Teenindaja ütleb hinna.
-----
Turist kurdab, et on liiga kallis ja küsib, kas odavamalt ei saaks.
-----
Teenindaja ütleb, et ei saa.
-----
Turist vastab, et olgu siis nii ja annab nõutud raha.
-----

II.3.11 用给定的单词造句。

Näiteks: 要是你真的爱吃素菜，你就随便吃吧。

II.3.12 合成词

Arva näidete põhjal (点) liitsõnade tähendus!

II.3.13 数数吧！

Uuri välja, millisel aastal millisele kuupäevale ja nädalapäevale sattus või satub Hiina uusaasta ( 春节 chūnjié)!

今年的春節是（1月25号，星期六）吗？
明年的春節是（2月12号，星期五）吗？
后年的春節是（2月1号，星期二）吗？
大后年的春節是（1月22号，星期日）吗？
去年的春節是（2月5号，星期二）过的吗？
前年的春節是（2月16号，星期五）过的吗？
大前年的春節是（1月28号，星期六）过的吗？

2020年的春节是几月几日，星期几？

II.2. 走路和坐车哪个好？ Kas sõita või jalutada?

< < 目录 sisukord > >

II.4. 坐几路车去？ Mis liini bussiga minna?

II.3. toidu tellimine