II.1 reisil söömas

II.1. 旅馆饭馆 hotelli restoran

您是我们导游吗?

II.1.1 复习

Kirjuta hiina märkidega ja õpi hääldama! Pea meeles toonimuutusi.

Wǒ yǒu hǎo shuǐguǒ. Qǐng nǐ mǎi diǎn.

II.1.2 拼音

e [ɤ] / i [ɨ]

Kui ühendites "ei; ie, ye; yue, üe; en" hääldub "e" umbes sama moodi nagu eesti keeles:
     位,给,每,妹,姐,爷,月,略,闻,吻,分,人
ja ühendis "er [aɚ̯]" hääldub "e" umbes inglise keele "are"-sõna moodi:
     二,耳,儿
siis mujal kostab hiina "e" enam-vähem nagu "õ(a)" [ɤ]:
     哥,等,可能,车,更,这个,什么,的,了,呢,着

Samas s [s], z [ts], c [tsʰ], sh [ʂ], ch [ʈʂʰ], zh [ʈʂ], r [ɻ] järel kostab ka "i" häälik kumedamalt ja kurgu pool umbes nagu "õj" [ɨ]:
     四,实,吃,只,日,词,字

II.1.2.1 练习发音!

Hiina keele [ɤ] ja [ɨ] meenutavad mõlemad eesti keele "õ" häälikut, kuid neid kolme peab õppima eristama.

     zìcí, cìzǐ, cèzi, zìcǐ, cízǐ, zèzè, cízǔ
     chēchǐ, chíchí, zhézhī, zhīzhě, zhízhì, zhéchǐ, zhīchí, chèzhí, chízhì

II.1.3.1 外来词

Loe võõrsõnade hääldust ja arva nende tähendus.
McDonald's 麦当劳 Màidāngláo McDonald's
Pepsi-Cola 百事可乐 Bǎishìkělè Pepsi-Cola
Coca-Cola 可口可乐 Kěkǒukělè Coca-Cola
kakao 可可 kěkě cocoa, cacao
kohv 咖啡 kāfēi coffee
kaputšiino 卡布其诺 kǎbùqínuò cappuccino
latte 拿铁 nátiě latte
sidruniga tee 柠檬茶 níngméngchá lemon tea
limonaad 柠檬水 níngméngshuǐ lemonade
küpsis 曲奇 qūqí cookie
margariin 麦淇淋 màiqílín margarine
jäätis 冰淇淋 (bīng)qílín ice-cream
juust 起司 qǐsī cheese
röstleib 吐司 tǔsī toast
võileib 三文治 sānwénzhì sandwich
hamburger 汉堡包 hànbǎobāo hamburger
kabanoss 卡巴诺西 kǎbānuòxī cabanosi
salat 沙拉 shālā salad
puding 布丁 bùdīng pudding

Millised märgid kordusid neis võõrsõnades kõige rohkem?
Milliseid märke oled juba varem näinud?

II.1.4 语法

形容词 omadussõna

Erinevalt Euroopa keeltest ei saa hiina keeles (köite) 是 abil "võrdsustada" eset (alust) omadusega (öeldistäitega). St selle asemel, et öelda "See on hea.", tuleb öelda "See on hea auto." 这是一汽车 vms.

Kui jäetakse täpsustamata, mis liiki esemega on tegu, siis tuleb eseme asemele panna 的. (n: "See on hea." 是好的 )

Kui omadussõna tarvitatakse Euroopa keelte sarnaselt (öeldistäitena), siis ei tohi seda teha (köite) 是 abil, vaid omadussõna ees peab olema "määramäärus". St selle asemel, et öelda "See on hea.", tuleb öelda "See (on) päris hea." 这个好! vms.

Tähtsamad määramäärused on:
  1. = ei (ole); ( 我不渴。 Ma pole janune. )
  2. gèng = (rohke)m; ( 我的裙子更漂亮! Minu seelik on ilusam. )
  3. zuì = kõige (rohke)m; ( 哪个老师最好? Milline õpetaja on parim? )
  4. hěn = päris, täitsa, üsna; ( 他们很忙。 Nad on hõivatud. )
  5. hǎo = hästi, väga; ( 你家孩子们好可爱啊! Teie lapsed on nii armsad! )
  6. tài = liiga, liigagi; ( 这个价钱太贵了吧! See hind on vast liiga kallis. )
  7. 不太 bú tài = mitte eriti; pole kuigivõrd; ( 我的时间不太多。 Mul pole kuigi palju aega. )
  8. zhēn = tõesti, tõeliselt; ( 那些演员真了不起。 Need näitlejad on tõesti suurepärased. )
  9. 十分 shífēn = täiesti; ( 她十分正直。 Ta on täiesti otsekohene. )
  10. 有点(儿) yǒudiǎn(r) = natuke liiga; (soovimatute asjade kohta) ( 这个句子有点奇怪。 See lause on pisut imelik. )
  11. 比较 bǐjiào = võrdlemisi, suhteliselt, üsna; ( 他这个人做事比较马虎。 Selle inimese tegutsemine on võrdlemisi vilets (hooletu). )
  12. 非常 fēicháng = väga, ebatavaliselt; ( 他说的话非常好听。 Tema jutt on väga ilus. )
  13. 特别 tèbié = eriti; ( 这个事情特别重要。 See asi on eriti tähtis. )
  14. 极其 jíqí = äärmiselt; ( 在我看来,这个问题极其简单。 Minu meelest on see äärmiselt lihtne küsimus. )
  15. 越来越 yuè lái yuè = üha (ena)m, aina (rohke)m; ( 现在赚钱越来越难。 Nüüd on üha keerulisem raha teenida. )
Tõlgi!
  1. Probleeme pole palju.
  2. Sina oled janusem.
  3. Hind on kõige olulisem.
  4. Ta on üpris armas.
  5. Nad on hästi otsekohesed.
  6. Tema juttu on liigagi palju.
  7. Mu seelik pole kuigi kallis.
  8. See lause kõlab hästi.
  9. Ta on täiesti hõivatud.
  10. Selle inimese tegutsemine on pisut liiga imelik.
  11. See küsimus on võrdlemisi keeruline.
  12. Need näitlejad on väga ägedad.
  13. Praegu on raha teenida eriti lihtne.
  14. Teie pere lapsed on (iga päevaga) üha ilusamad.

II.1.4.1 准备

öömaja

     Hiina keeles on terve hulk sõnu öömaja ja söögikoha tarvis, kuid nende seos teenuse täpse iseloomu ja kvaliteediga on üsna ähmane. Alati tuleb koha peal ise uurida, mida see või teine asutus tegelikult pakub.

旅馆(儿) lǚguǎn(r) =
     1) võõrastemaja, hotell; (loendamisühik jiā)
     ( hotell, restoran, kõrts 饭店 fàndiàn ; hotell, restoran, kõrts, baar, alkoholi pood 酒店 jiǔdiàn ; hotell, restoran, kõrts, baar, alkoholi pood 酒楼 jiǔlóu ; kuninglik öömaja, lukshotell, kõrge ametniku residents 公馆 gōngguǎn ; võõrastemaja, hotell 宾馆 bīnguǎn ; võõrastemaja, hostel, motell 旅店 lǚdiàn ; odav öömaja, reisifirma 旅社 lǚshè ; (ilukirjanduses) öömaja, ajutine eluase 逆旅 nìlǚ ; (ilukirjanduses) öömaja, kõrts 客店 kèdiàn ; (ilukirjanduses) öömaja, kõrts 客舍 kèshè ; öömaja, kõrts 客栈 kèzhàn )
     ( 你住在这家旅馆吗? Kas sa elad selles võõrastemajas? )

II.1.5 词语

谁 shéi =
Lihtsustamata märgi [] tähenduslik osa ["kõne" 言 yán ] viitab "keelelistele" mõistetele ja häälduslik osa on ["väikelind" zhuī ].
1) kes; kes tahes; (ei) keegi; (Kirjalikus keeles 谁人.)
( 披萨是谁的? Kelle on see pitsa? )


出 chū =
kujutas algul ["jalalaba" 止 zhǐ ] "välja" astumas ["koopast" 凵 kǎn ].
1)välja (minema, -tulema, -andma, -pakkuma, -saatma, -ilmuma); juhtuma; tootma ja müüma; ülemäära;
( 你给我出去! Käi välja! )

进 jìn =
Lihtsustamata märk kujutas ["väikelindu" 隹 zhuī ], kes ei saa ["astuda" 辵 chuò ] tagasi, vaid ainult "edasi".
Lihtsustatud märgi 进 ülemine, kaevu [jǐng ] kujutav osa sarnaneb häälduse poolest.
1) edasi või sisse (liikuma, panema); ette panema; vastu võtma;
( 她们走进了公共汽车。 Nad astusid bussi. )
Kui 里面的人要出去,外面的人要进来。 tähendab Seesolijad tahavad väljuda, väljasolijad siseneda., siis kuidas öelda hiina keeles: Kes tahab sisse tulla, kes tahab välja minna??
(eelduslause öeldis), (järelduslause öeldis)
... yàoshì ... , ... jiù ...
=
1) Kui ... , siis ...;
( 要是饿,就吃饭吧。 Kui kõht on tühi, siis hakka sööma! )

bùyào =
1) pole vaja; ära (tee);
( 不要喝水! Ära joo vett! )
Kui 你要是知道,你就说出来吧。 tähendab Kui sa tead, siis räägi välja!, siis kuidas öelda hiina keeles: Kui pole vaja, siis ma ei lähe.?
qítā =
1) muu, teine; ( = 别的 biéde)
( 没有其他问题。 Muid küsimusi ei ole. )

。。。。。。
měi yī ... dōu ...
=
1) iga (üks);
( 每一位男人都爱上了她。 Temasse armus iga mees. )

可以 kěyǐ =
1) tohtima; võima; kõlbama;
( 你不可以走。 Sa ei tohi lahkuda! )
Kui 我在哪里可以买电话卡? tähendab Kust ma saan telefonikaardi osta?, siis kuidas öelda hiina keeles: Igaüks võib sisse tulla!?
饿 è =
Märgi tähenduslik osa on ["söök" 食 shí ] ja häälduslik osa ["mina" ].
1) näljane; näljutama;
( 谁肚子饿? Kellel on kõht tühi? )

渴 kě =
Märgi tähenduslik osa on ["vesi" 水 huǐ ] ja häälduslik osa [ ] tähendas kunagi küsimusi (mis, kus, miks, millal).
1) janune;
( 有时候口渴,喝水也没有用。 Mõnikord ei ole janu leevendamiseks kasu ka vee joomisest.)

喝 hē =
Märgi tähenduslik osa on ["suu" 口 kǒu ] ja häälduslik osa [ ] tähendas kunagi küsimusi (mis, kus, miks, millal).
1) jooma;
( 我不喝烈酒。 Ma ei joo kangeid jooke. )

又。。。又。。。又。。。 yòu ... yòu ... yòu ... =
kujutas algul paremat [ 右 yòu ] kätt, kuid on tähenduslikult seotud pigem märgiga [ 有 yǒu ]. Kummaski märgis moodustab ta hääldusliku osa [ 𠂇 you ].
1) nii ..., kui ..., kui ka ...;
( 你的东西又不好吃、又不好卖。 Sinu kaup ei ole maitsev ega müüdav. )
Kui 我现在又不饿又不渴,我为什么要买方便面、买凉茶呢? tähendab Kui ma pole praegu näljane ega janune, siis miks ma peaksin kiirnuudleid ja jääteed ostma?, siis kuidas öelda hiina keeles: Ma olen näljane ja janune.?
茶 chá =
Märgi tähenduslik osa on ["rohi" 艸 cǎo ] ja häälduslik osa ["ülejääk" ].
1) tee taim; taimest keedetud jook;
( 这茶味道不错。 See tee maitseb hästi.)

yīqǐ =
1) koos (midagi tegema); ( = 一块 yīkuài)
( 还有谁和我一起买衣服? Kes veel tuleb minuga riideid ostma? )
2) kokku (midagi väärt olema); ( = 一共 yīgòng)
( 这几件东西一起多少钱? Kui palju need asjad kokku maksavad? )

Kui 那你就来和我们一起喝几杯茶吧。 tähendab No siis tule joo koos meiega mõni tass teed!, siis kuidas öelda hiina keeles: No siis mine koos nendega!?
小姐 xiǎojiě =
1) preili; ( = 女士 nǚshì)
( 太太,你的小姐出了事吗? Kas Teie tütar sattus sekeldustesse, proua? )

先生 xiānshēng =
1) härra; abikaasa; arstihärra; õpetaja;
( 谢谢你,先生,他可以收下吗? Tänan, härra! Kas ta võib selle endale võtta? )

文 wén =
kujutas algul tätoveeritud [ 紋 wén ] ("täiskirjutatud") rinnaga meest.
1) kirjaviis; kirjalik; kirjakeel; kirjandus; kirjatarkus; riigiametnik;
( 这是阿拉伯文吗? Kas see on araabia keel? )

叫 jiào =
Märgi tähenduslik osa on ["suu" 口 kǒu ] ja häälduslik osa ["väänlemine" jiū ].
1) hüüdma, nimetama;
( 这叫什么? Kuidas seda nimetatakse? )

míngzì =
1) täisnimi; nimetus;
( 在名单上你的名字在我的后面。 Sinu nimi on nimekirjas minu järel. )
Kui 喂! 你叫什么名字? tähendab Halloo! Mis Te nimi on?, siis kuidas öelda hiina keeles: Mu nimi on Jackie Chan.?
喂 wèi / wéi =
Märgi tähenduslik osa on ["suu" 口 kǒu ] ja häälduslik osa ["hirm" wèi ].
1) Hei!; (wèi)
( 喂,这橘子多少钱买一斤啊? Hei! Kui palju maksab pool kilo neid mandariine? )
2) Halloo, kes kuuleb!; (wéi)
( 他抄起听筒说了声“喂!”。 Ta tõstis kuuldetoru ja ütles: "Halloo!". )

向 xiàng =
Algses tähenduses ["kaja" 響 xiǎng ] kujutas suust [ 口 kǒu ] väljuvat häält "kajamas" katuse [mián ] all.
1) (suunduma millegi) poole; ( wǎng)
( 我们最好向西走。 Kõiige parem oleks, kui me läheksime lääne suunas. )

wènhǎo =
1) tervitama;
( 带我向你家人问好。 Vii oma kodustele minu poolt tervisi! )

Kui 船长要我向您问好。 tähendab Kapten palus mind, teid tervitada., siis kuidas öelda hiina keeles: Keda ma veel pean tervitama??
旅游 lǚyóu =
     1) lõbureis; ( Igasugust reisi tähendab 旅行 lǚxíng , lühikest väljasõitu tähendab 参观 cānguān ja tööalast ringreisi tähendab 巡回 xúnhuí . )
     ( 他向往旅游。 Ta igatseb reisile. )

导游 dǎoyóu =
     1) reisijuht, giid; reisi juhtima;
     ( 那时候,我们一起做巴士导游。 Tollal me korraldasime koos bussireise. )

游客 yóukè =
     1) reisija, turist; (võõrastemaja külaline, bussireisija 旅客 lǚkè ; reisija, turist 游人 yóurén ; külaline, külastaja, kunde, klient, kaubareisija 客人 kèrén )
     ( 两个月前,有两个外国游客死了。 Kahe kuu eest sai surma kaks välismaa turisti. )
     客 kè =
     Tähenduslik osa on ["katus" mián ] ja häälduslik osa ["igaüks" ].
     1) külaline, külastaja, klient; võõrustama; võõrsil elama;
     ( 她不见客。 Ta ei võta vastu külalisi. )
Kui 游客就是去旅游的人。 tähendab Turist on see, kes läheb lõbureisile. , siis kuidas öelda hiina keeles: Giid ei ole reisija ega külaline.?

饭菜 fàncài =
     1) toit, söök, roog;
     ( 我们的饭菜很便宜。 Meie toidud on odavad. )
     饭 fàn =
     Tähenduslik osa on ["söök" shí ] ja häälduslik osa ["vastu" fǎn ].
     1) keedetud või aurutatud riis (vm teravili või kohati ka nuudlid); ( ~ 米饭 mǐfàn )
     ( 饭还没做好。 Toit pole veel valmis. )
     菜 cài =
     Märgi tähenduslik osa on ["rohi" 艸 cǎo ] ja häälduslik osa ["noppimine" cǎi ].
     1) peamine roog (köögivili);
     ( 这个菜是怎么做的? Kuidas see toit tehtud on? )

饭馆(儿) fànguǎn(r) =
     1) restoran; (loendamisühik jiā)
     ( (kõnekeeles) restoran 菜馆 càiguǎn ; (kõnekeeles) restoran, Pekingi teater 馆子 guǎnzi ; uhke restoran 饭庄 fànzhuāng ; hotell, restoran, kõrts 饭店 fàndiàn ; hotell, restoran, kõrts, baar, alkoholi pood 酒店 jiǔdiàn ; hotell, restoran, kõrts, baar, alkoholi pood 酒楼 jiǔlóu ; restoran, alkoholi pood 酒家 jiǔjiā ; söökla, kohvik, restoran 食堂 shítáng ; söökla, kohvik 饭厅 fàntīng ; söökla, kohvik, restoran 餐厅 cāntīng ; restoran 餐馆 cānguǎn ; )
     ( 这家饭馆开门了吗? Kas see restoran on avatud? )

wǔfàn =
1) lõunasöök;
( lõunasöök 中饭 zhōngfàn ; lõunasöök 午餐 wǔcān ; hiina toit 中餐 zhōngcān ; euroopalik toit 西餐 xīcān ; hommikusöök 早饭 zǎofàn ; hommikusöök 早餐 zǎocān ; õhtusöök 晚饭 wǎnfàn ; õhtusöök 晚餐 wǎncān ; piknik 野餐 yěcān ; )
( 他们在吃午饭。 Nad on parajasti lõunatamas. )
Kui 我们去他们旅馆的茶馆喝几杯吧! tähendab Lähme nende hotelli teemajja ja joome mõne tassi teed!, siis kuidas öelda hiina keeles: Millisesse restorani te lähete lõunat sööma??

II.1.5.1 会不会回答?


II.1.6.1 选择合适的单词。

  1. Shéi hé wǒ yī(?
    -----
  2. )tā kèrén jiào shénme (míng)zì?
    -----
  3. Tāmen dōu èle, (fàncài)hěn xiāng.
    -----
  4. Tā zuì ài hē yìndù (chá), ér bùshì zhōngguó (chá).
    -----
  5. Nín gèng ài chī xī(cài) háishì zhōng(cài)?
    -----
  6. Xiān(shēng)men hǎo! Wǒ jiào míng xiǎo(jiě). Wǒ shì nǐmen de dǎoyóu.
    -----
  7. Zhèlǐde měiyī jiā lǚ(guǎn) dōu yǒu fàn(guǎn), chīfàn yě fāngbiàn.
    -----
  1. cài
  2. chá
  3. fàncài
  4. guǎn
  5. jiě
  6. míng
  7. shēng

II.1.6.2 练习咝音。

进去 : qíngqù qǐngjǔ jìnqù jīnjú jǐngqū jǐngjú qǐnjù qínqǔ
进出 : jìngchū qínchù qīngchǔ jìngzhú qìngzhù jīnzhǔ qínzhù jìnchū
出去 : chūchù, chújù, chūqù, chūzhù, jújù, jūchù, jūzhù, zhùjū, zhūzhū, qūchú, qùqǔ

II.1.6.3 选择合适的翻译。

  1. bùyào
  2. chū
  3. dǎoyóu
  4. è
  5. fàncài
  6. fànguǎn
  7. jìn
  8. kěyǐ
  9. lǚguǎn
  10. lǚyóu
  11. měi yī
  12. míngzì
  13. wǔfàn
  14. yóukè
  15. yàoshì
  16. yīqǐ
  1. sisse
  2. välja
  3. koos
  4. giid
  5. lõbureis
  6. nimi
  7. juhul kui
  8. võõrastemaja
  9. toit
  10. ära (tee)
  11. iga (üks)
  12. turist
  13. võima
  14. restoran
  15. lõunasöök
  16. näljane
  17. jooma
  18. janune
  1. 一起
  2. 每一
  3. 可以
  4. 饿
  5. 午饭
  6. 饭菜
  7. 饭馆
  8. 旅馆
  9. 旅游
  10. 游客
  11. 导游
  12. 名字
  13. 要是
  14. 不要

II.1.6.4 选择合适的单词。

  1. 请()!
    -----
  2. 谁要()去?
    -----
  3. 导()和()客在一起有几位?
    -----
  4. 你今天向你的爸爸妈妈()好了没有?
    -----
  5. 游客们(可以)进来吗?
    -----
  6. 你喝的()一杯茶,()是钱的味道。
    -----
  7. )是你又不饿()不渴,你就不()去吃午饭了。
    -----

II.1.6.5 选择正确的发音。

其他
chìtǎ jítā qítā zhītǎ

名字
míngcí míngzì mínzhì mínzī

导游
dǎoyóu táoyǒu duōyóu tuōyòu

II.1.6.6 选择合适的汉字。

chá , chà , , , , , méi , měi , wén , wèn , yǒu , yòu


Kuula 澳门 reisikirjeldust ja kirjuta välja nii palju sõnu, kui aru saad! Kirjutamise ajaks võid jutu peatada.
Tõlgi 半价机票三折酒店!

II.1.6.7 练习声调。

饭菜: fāncài fàncài
饭馆: fǎnguān fànguǎn
要是: yāoshí yàoshī yàoshí yàoshì
不要: bùyáo bùyǎo bǔyào bùyào
可以: kěyí kěyǐ kěyì kèyì
一起: yīqí yīqǐ yíqì yíqì
小姐: xiāojiě xiǎojiē xiǎojié xiǎojiě
先生: xiānshēng xiānshēng xiǎnshèng xiànshéng
问好: wénháo wénhào wènhǎo wènhào
旅游: lǘyǒu lǚyóu lǚyǒu lǜyóu

II.1.7 谈话

旅馆
-----
导游: 喂!?文小姐, 在不在?
-----
游客: 我在。谁来了?你叫什么名字?
-----
导游: 文小姐!我导游。
-----
游客: 马先生好!我很不好意思进来!你吃饭了吗?
-----
导游: 没有什么菜。我们一起,好吧?
-----
游客: 我没有意思向您问好。
-----
导游: 我很饿又渴。来吧!要是要吃饭,那您就和我喝一杯茶吧。不要去饭馆儿,我们旅馆儿茶馆儿。每一客人都可以去喝茶。不
-----
游客: 好吧!其实我也还没吃午饭。一起去饭馆吧!还有人来吗?
-----
导游: 没有。其他人都已经出去了。他们都不了。只有我们两个人在这里
-----

未完待续

II.1.7.1 寻找句子。

Otsi eelmisest vestlusest laused, milles leidub järgmisi sõnu!

喝, 渴, 午饭, 茶馆, 可以, 进, 出, 叫, 一起, 向, 要是

II.1.7.2 问和答。

Vasta eelmise vestluse põhjal järgmistele küsimustele!
  1. 几个人说话?
  2. 说话的人是谁?
  3. 他们在哪里说呢?
  4. 导游吃饭了吗?
  5. 文小姐呢?
Küsige ja vastake nüüd ise!

II.1.7.3 修正错误。

  1. 导游走了。
    Dàoyòu zǒule.

  2. 你来饭馆吧。
    Nǐ lái fàngwán ba.

  3. 文小姐出去了吗?
    Wén xiǎojiě qùchūle ma?

  4. 请进!
    Qǐng qīn!

II.1.8.1 会不会回答?

Milline osa on neil märkidel ühine?
  1. 他们,你,您
  2. 饼,饿,饭馆
  3. 菜,茶,苹
  4. 汽,游,汁
  5. 喂,叫,问,向,名,吃
Kuidas ta on seotud nende märkide tähendusega?

II.1.8.2 会不会回答?

Milline koostisosa on järgmistes märgirühmades ühine (hääldusele viitav) foneetiline lugeja?
  1. 渴,喝
  2. 小,少,秒
  3. 先,选
  4. 生,星
  5. 先,选
Kas ta paikneb pigem paremal või vasakul, kas pigem üleval või all?

II.1.9 文字

elusolendid

       Kuna Hiina loomastik ja taimestik erineb meie omast vägagi, siis võib keeleõppe algjärgus piirdudagi märgi mõistelisest osast saadud esialgse teadmisega, et jutt käib mingist kohalikust puust, putukast, kalast, linnust vms.

II.1.9.1 意符

   Uuri, mis laadi nähtustele viitavad järgmised tähenduslikud märgiosad: , , , , , !

   Märkide tähendusliku tunnusena on kasutatud muidki bioloogilisi nähtusi: 竹   , 疒  , 禾  , 米   , 馬   , 歹    , 隹   , 羊   , 豕   , 虍   , 豸   , 鹿  , 龍 龙    , 瓜  , 豆   , 禸  , 韭   , 黍  , 麥   , 麻   , 鼠   , 龜    , 生    , 鹿    , 黽    !

II.1.9.2 意符

   Arva tähendusliku osa (鸟, 犭, 鱼, 虫, 木, 艹) põhjal, milline märk, millise pildiga sobib!

II.1.9.3 声符

   Arva tuttavate märkide (更, 很, 太) hääldusliku osa põhjal: milline sõna - millise pildiga sobib!

II.1.9.4 写字!

Katsu joonistada järgmisi märke nii, et Google aru saaks!
Õpetuse avad märgi peale klõpsates.

, , , , , , , 泿 , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

II.1.10 翻译。

Tõlgi II.1., I.6. ja I.3. õppetükis õpitu abil selline olukord hiina keelde!


Turist tervitab ja küsib viisakalt, kas tohib sisse astuda.
-----
Teenindaja 服务员 fúwùyuán palub sisse tulla ja küsib, kas külaline soovib midagi süüa.
-----
Turist vabandab, et ei saa aru ja palub korrata.
-----
Teenindaja küsib uuesti, mida soovitakse süüa.
-----
Turist ütleb, et tahab süüa (seda ja toda) ja küsib kui palju see kokku maksab.
-----
Teenindaja ütleb hinna.
-----
Turist vabandab, et tal pole nii palju sularaha ja küsib, kas tohib kasutada krediitkaarti 信用卡 xìnyòngkǎ ).
-----
Teenindaja vastab, et tohib küll, pole probleemi.
-----
Turist kiidab, et toit maitseb hästi, tänab ja jätab hüvasti.
-----
Teenindaja vastab, et pole tarvis tänada ja palub uuesti tulla.
-----

II.1.11 用给定的单词造句。

Näiteks: 我们坐汽车去饭馆吃午饭吧。

II.1.12 合成词

Arva näidete põhjal (进, 出) liitsõnade tähendus!

II.1.13 数数吧!

Loe nädala ja kuupäevi tänasest edasi nii palju, kui jaksad! Näiteks:

今天(星期三,2021年1月27号)。
明天(星期四,2021年1月28号)。
后天(星期五,2021年1月29号)。
大后天(星期六,2021年1月30号)。
四天后是(星期天,2021年1月31号)。
五天后是(星期一,2021年2月1号)。
六天后是(星期二,2021年2月2号)。

昨天是星期几,几年几月几号?



I.6. 复习 õpitu kordamine   <   <     目录 sisukord     >   >   II.2. 走路和坐车哪个好? Kas sõita või jalutada?


Comments

  1. 您什么时候走汽车? Mis ajal te bussi astusite?

    ReplyDelete
  2. 和我一起去吧 - Tule koos minuga

    ReplyDelete
  3. 者名单上我的名字你的前面 - Minu nimi on nimekirjas sinu nimest eespool

    ReplyDelete
  4. 我最好向东走 - Mul oleks parim minna itta

    ReplyDelete
  5. 他住在那家旅馆吗?Kas ta elab tolles võõrastemajas?

    ReplyDelete
  6. 这家茶馆开门了吗?Kas see teemaja on avatud?

    ReplyDelete
  7. 10 things I wish I knew before starting to learn Mandarin
    https://kaohongshu.blog/2021/02/10/10-things-i-wish-i-knew-before-starting-to-learn-mandarin

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

I.1. arvud

I.2. Mis kell on?

I.4. Mis kell läheb?