I.4. Mis kell läheb?

I.4. 车站 jaam

I.4.1 复习

Õpi soravalt hääldama!

一亿九千九百四十四万三千三百七十七

I.4.2 拼音

susisevad häälikud

z [ts] , zh [ʈʂ], c [tsʰ], ch [ʈʂʰ], j [tɕ], q [tɕʰ], s [s], sh [ʂ], r [ɻ] ja x [ɕ] vastanduvad mitmesuguste paaridena.
     Kindlasti tuleb kuulata salvestustelt, kuidas hiinlased ise hääldavad, aga c [tsʰ] ning s [s] hääldamine sellisel moel, nagu nad häälduvad eesti tähestikus, ei tohiks hiinlaste seas erilist segadust tekitada.
     zh [ʈʂ], ch [ʈʂʰ], sh [ʂ] ja r [ɻ] hääldamisel tuleks keeletipp pöörata tagurpidi - kurgu poole.

c [tsʰ] ja s [s] - mõlema järel hääldatakse ka "i" häälikut kumedamalt ja kurgu pool nagu "tsõj" / "sõj".
     词 cí = sõna,
     四 sì,

sh [ʂ] ja x [ɕ] - meenutavad mõlemad eesti võõrsõnade "š" tähe hääldamist, kuid sh [ʂ] on kumedalt sisse - kurgu poole hääldatud ja x [ɕ] peenendatult välja - hammaste poole hääldatud.
     x hääldamisel lükatakse keele ots alumiste esihambajuurte lähedale ning keele servad vastu külgmisi ülahambaid ja surutakse õhk kergelt üle keeleselja välja.
sh hääldamisel lükatakse keele ots suulae lähedale ja surutakse õhk kergelt üle tagasipööratud keeleotsa välja.
     水 shuǐ,
     谢 xiè,
x [ɕ] järel on alati "i" või "u". Seejuures "xu" hääldub umbes nagu "šjü". x [ɕ] on arenenud peenenenud ühendist "hi" ja sel otstarbel tarvitatakse teda tänini võõrnimedes: 喜马拉雅 Xǐmǎlāyǎ (Himaalaja).
     Pane tähele, et silbi alguse häälik mõjutab talle järgneva täishääliku kõla ja see aitab neid häälikuid eristada.
x [ɕ] järel hääldatakse ka "i" häälikut peenemalt ja hammaste pool nagu "šji".
     喜 xǐ = midagi armastama,
sh [ʂ] järel hääldatakse ka "i" häälikut kumedamalt ja kurgu pool nagu "šõj".
     实 shí,

ch [ʈʂʰ] ja q [tɕʰ] meenutavad mõlemad eesti võõrsõnade "tš" täheühendi hääldamist, kuid ch [ʈʂʰ] on kumedalt sisse - kurgu poole hääldatud ja q [tɕʰ] peenendatult välja - hammaste poole hääldatud.
     q hääldamisel lükatakse keele ots alumiste esihambajuurte lähedale ning keele selg jõuga vastu suulage ja surutakse õhk tugeva suhinaga üle keeleselja välja.
ch hääldamisel lükatakse keele ots jõuga suulakke ja surutakse õhk tugeva suhinaga üle tagasipööratud keeleotsa välja.
     差 chā = puudu,
     钱 qián,
q [tɕʰ] - järel on alati "i" või "u". Seejuures "qu" hääldub umbes nagu "tšjü". q [tɕʰ] on arenenud peenenenud ühendist "ki" ja sel otstarbel tarvitatakse teda tänini võõrnimedes: 丘比特 Qiūbǐtè (Cupido - roomlaste armujumal).
     Pane tähele, et silbi alguse häälik mõjutab talle järgneva täishääliku kõla ja see aitab neid häälikuid eristada.
q [tɕʰ] järel hääldatakse ka "i" häälikut peenemalt ja hammaste pool nagu "tšji".
     汽 qì,
ch [ʈʂʰ] - järel hääldatakse ka "i" häälikut kumedamalt ja kurgu pool nagu "tšõj".
     吃 chī,

zh [ʈʂ] ja j [tɕ] meenutavad mõlemad eesti võõrsõnade "dž" täheühendi hääldamist, kuid zh [ʈʂ] on kumedalt sisse - kurgu poole hääldatud ja j [tɕ] peenendatult välja - hammaste poole hääldatud.
     j hääldamisel lükatakse keele ots alumiste esihambajuurte lähedale ning keele selg kergelt vastu suulage ja surutakse õhk kergelt üle keeleselja välja.
zh hääldamisel lükatakse keele ots kergelt suulakke ja surutakse õhk kergelt üle tagasipööratud keeleotsa välja.
     站 zhàn = jaam,
     见 jiàn,
j [tɕ] järel on alati "i" või "u". Seejuures "ju" hääldub umbes nagu "džjü". j [tɕ] on arenenud peenenenud ühendist "gi" ja sel otstarbel tarvitatakse teda tänini võõrnimedes: 吉萨 Jísà (Giza).
     Pane tähele, et silbi alguse häälik mõjutab talle järgneva täishääliku kõla ja see aitab neid häälikuid eristada.
j [tɕ] järel hääldatakse ka "i" häälikut peenemalt ja hammaste pool nagu "džji".
     就 jiù = just, juba,
zh [ʈʂ] järel hääldatakse ka "i" häälikut kumedamalt ja kurgu pool nagu "džõj".
     汁 zhī,

z [ts] - hääldub umbes nagu "dz".
     c [tsʰ] on z [ts] hääliku suhisev (aspireeritud) vaste.
Ka nende mõlema järel hääldatakse "i" häälikut kumedamalt ja kurgu pool nagu "tsõj" / "dzõj".
     词 cí = sõna
     字 zì = kirjamärk

r [ɻ] - hääldub eesti võõrsõnade ž ja inglise keele r [ɹ] hääliku vahepealselt. (~ "run" [ɹʌn], "ring" [ɹɪŋ])
     r [ɻ] on sh [ʂ] hääliku heliline vaste.
sh hääldamisel lükatakse keele ots suulae lähedale ja surutakse õhk kergelt üle tagasipööratud keeleotsa välja, kuid häälepaelad ei tee häält.
     r hääldamisel lükatakse keele ots suulae lähedale ja surutakse õhk kergelt üle tagasipööratud keeleotsa välja, aga häälepaelad helisevad.
Ka nende mõlema järel hääldatakse "i" häälikut kumedamalt ja keeletipp kurgu poole pööratult umbes nagu "šõj" / "žõj".
     十 shí,
     日 rì = päev,

Susisevad häälikud tuleks jagada veel tagapoolseteks ja eespoolseteks. Sellest sõltub järgneva "i" ja "u" tähe hääldus.

j [tɕ], q [tɕʰ] ja x [ɕ] järel hääldatakse u tähte "ü" [y] moodi:
     去 qù = mine, 具 jù = tööriist, 需 xū = vaja, 雨 yǔ = vihm,
i täht hääldub nagu tavaliselt.
     七 qī, 其 qí, 起 qǐ, 几 jǐ, 鸡 jī, 喜 xǐ = midagi armastama, 下 xià, 现 xiàn, 谢 xiè,
Nende häälikute hääldamisel tuleks hoida keeletippu all - esihambajuurte lähedal.

s [s], z [ts], c [tsʰ], sh [ʂ], ch [ʈʂʰ], zh [ʈʂ] ja r [ɻ] järel hääldatakse i tähte kumedamalt - kurgu poole umbes nagu "õj" [ɨ]:
     四 sì, 十 shí, 实 shí, 吃 chī, 只 zhǐ, 日 rì = päev, päike, 词 cí = sõna, 字 zì = kirjamärk,
u täht hääldub nagu tavaliselt.
     宿 sù = öömaja, 书 shū = raamat, 租 zū = üür, 主 zhǔ = peremees, 醋 cù = äädikas, 出 chū = väljumine, 入 rù = sisenemine,

I.4.2.1 练习发音！

四词, 四词, 四词
十字, 十字, 十字
七尺, 七尺, 七尺
只几十尺, 只几十尺, 只几十尺
只四字, 只四词, 只四尺, 只四字, 只四词, 只四尺
只几十字, 只几十词, 只几十尺, 只几十字, 只几十词, 只几十尺

I.4.3.1 外来词

Loe võõrsõna hääldust ja arva tähendus.
mootorratas 摩托车 mótuōchē motorbike
tank 坦克车 tǎnkèchē tank
maastur 吉普车 jípǔchē jeep
veoauto 卡车 kǎchē car
buss 巴士 bāshì bus
Volvo 沃尔沃 Wò'ěrwò Volvo
Audi 奥迪 Àodí Audi
Renault 雷诺 Léinuò Renault
Citroën 雪铁龙 Xuětiělóng Citroën
Ford 福特 Fútè Ford
Cadillac 凱迪拉克 Kǎidílākè Cadillac
Porsche 保时捷 Bǎoshíjié Porsche
Hyundai 现代 Xiàndài Hyundai
Nissan 日产 Rìchǎn Nissan
Honda 本田 Běntián Honda
Peugeot 标致汽车 Biāozhì qìchē Peugeot
FIAT 菲亚特汽车 Fēiyàtè qìchē FIAT
Mercedes-Benz 奔驰 Bēnchí Mercedes-Benz
Lamborghini 蓝宝坚尼 Lánbǎojiānní Lamborghini

Millised märgid kordusid neis võõrsõnades kõige rohkem?
Milliseid märke oled juba varem näinud?
Mida võiks tähendada sageli kordunud järelliide 车?

I.4.4 语法

Hiina keeles puuduvad lauseliikmeid eristavad käänded ja tegija isikule viitavad pöördelõpud. Sõnade vahelisi suhteid väljendab sõnade järjekord.
     Näiteks: 你几点去火车站? = Mis kell sa lähed raudtejaama?

1) Tegijale viitav alus paikneb tavaliselt öeldise ees.
     你...去... (sa ... lähed ...)
2) Tegevuse siht ja tulemus on pärast öeldist.
     ...去 > 火车站 (... lähed > rongijaama)
3) Toimumise aeg, tegevuse vahendid ja kõik muu on enne öeldist või harvem enne alust.
     ... 几点 ... 去 (... mis kell ... läheb)
4) Erinevalt Eesti keelest, kus küsilauses sõnajärjekord muutub (küsisõna liigub lause algusse jms), paikneb küsiv sõna lauses selle sõna asemel, mille kohta küsitakse.
     你几点去？ = Mis kell sa lähed?
     我七点去。 = Ma lähen kell seitse.

Sellele lisaks on Hiina keelele iseloomulik kuhjata ühte lausesse väga palju tegusõnu, mis täidavad nõnda Euroopa keelte eessõnade ülesandeid.
     Näiteks: 从旅馆+坐七路车+去火车站。
1) 从+旅馆 - (alustades) hotellist
2) 坐+七路车 - istudes 7. liini bussi peale
3) 去+火车站 - lähed raudteejaama

Hiina keeles on tavaks panna need alamtegevused toimumise järjekorda nagu eelmises näites:
     hotellist lahkumine > bussi peale istumine > minek > raudteejaam

Mõnikord siiski alustatakse lauset hoopis sissejuhatusega sellest, millest edaspidi täpsemalt rääkida tahetakse ja kokkukuuluvad sõnad võivad lõpuks sattuda lause eri otstesse nagu järgmises näites:
     mõte raudteejaamast > küsimus bussi peale istumisest > minek

     Näiteks: 火车站要坐几路车去？
1) 坐几路车？ - Mis liini bussile istuda?
2) 要+坐几路车？ - Mis liini bussile tuleb istuda?
3) 火车站+要坐几路车+去？ - Mis liini bussile tuleb raudteejaama minemiseks istuda?

või lihtsalt: 去火车站坐几路车？

I.4.4.1 准备

minek 去 ja tulek 来

去 qù tähendab peamiselt "kuhugi minemist"; 走 zǒu tähendab peamiselt "kuskilt ära minemist" ja 来 lái tähendab (erinevalt eesti keelest) peamiselt "tulemist kõneluskoha suunas".

来 ja 去 järel võib olla mineku-tuleku siht: kas koht või tegevus.
     我来上海一年了。 = Minu tulekust Shanghaisse on üks aasta.
     请问您，明先生，能和我一起去吃个饭吗? = Vabandust, hr Ming, kas te võiksite ehk koos minuga sööma tulla?

走 järel mineku sihti välja ei öelda.
     他爸爸马上就要走了。 = Ta isa peab kohe ära minema.

I.4.5 词语

第 dì= järgarvu eesliide (第二 = II, 2.; 第五 = V, 5.; 第八 = VIII, 8.; 第三 = III, 3.);
来 lái = kuhugi tulema (kõneleja suunas);
去 qù = kuhugi minema (kõnelejast eemale);
走 zǒu = ära minema, hakkama astuma, eemalduma;
开 kāi = lahti tegema; sisselülitama; käivitama; välja sõitma;
Kui 我已经要走了。 tähendab Ma pean juba minema hakkama. , siis kuidas öelda hiina keeles: Esimene inimene juba tuli.?
火车 huǒchē = rong (lühendatult 车);
     车 chē = vanker; käru; (ratastega) sõiduk või veok (~ 车辆 chēliàng); (loendamisühik: 辆 liàng)
公共汽车 gōnggòng qìchē = buss (lühendatult 公车, 汽车, 车);
     汽车 qìchē = auto (lühendatult 车);
火车站 huǒchēzhàn = raudteejaam (lühendatult 车站);
公共汽车站 gōnggòng qìchēzhàn = bussijaam; bussipeatus (lühendatult 汽车站, 车站; ka 巴士站 bāshìzhàn;);
吧 ba = tunnus käskiva lause, soovituse, arvamuse ja ettepaneku lõpus: vast, ehk, küll, noh;
他 tā = ta, tema (Naissoo puhul kirjutatakse 她, sootu jumala puhul 祂, mitteinimeste puhul 它, looma puhul 牠, aga hääldus on sama.); muu, teine;
Kui 他也要来汽车站吗？ tähendab Kas tema ka kavatseb tulla bussijaama?, siis kuidas öelda hiina keeles: Mine (parem) raudteejaama!?
知道 zhīdào = teadma;
时刻表 shíkè biǎo = sõiduplaan;
     时刻 shíkè = (iga) hetk, moment;
          时 shí = aeg;
          刻 kè = veerand tundi (harvem 刻钟 kèzhōng); hetk; lõikama, graveerima; piirama;
          表 biǎo = kuvama, näitama; välispind; näit, teabe tabel, andmete loend, ankeet, deklaratsioon; näidik, mõõdik;
Kui 你知不知道，汽车几点要来？ tähendab Kas sa tead, mis kell auto tuleb?, siis kuidas öelda hiina keeles: Ma ei tea, kas ta läheb või ei.?
(...点)差一刻 chā yīkè = veerand tundi puudub (mingist täistunnist);
     差 chā = puuduma; puudulik; viga; erinema;
差不多 chàbùduō = enam vähem; pole palju vahet; peaaegu;
Kui 上午九点差一刻来吧。 tähendab Tule kell 8.45 enne lõunat!, siis kuidas öelda hiina keeles: Anna talle raha! ?
半 bàn = pool, poolik;
马上 mǎshàng = "hobuse seljas"; kohe;
     马 mǎ = hobune;
就 jiù = raskesti tõlgitav sidesõna (just, siis, juba, kohe), mis asetseb pealause öeldise ees.
Kui 他六点半马上就来。 tähendab Ta tuleb kohe kell 6.30., siis kuidas öelda hiina keeles: Mine kohe kell 3.00!?

I.4.5.1 会不会回答？

这个是什么？

I.4.6.1 选择合适的单词。

  1. Nǐ （qù） nǎ zhàn?
    -----
  2. （Tā） yào shuǐ háishì qìshuǐ?
    -----
  3. Wǒ bùhē jiǔ, gěiwǒ lái bēi qìshuǐ （ba）.
    -----
  4. Nǐ mǎi píng qìshuǐ gěiwǒ, wǒmen （jiù） chěpíng.
    -----
  1. ba
  2. jiù
  3. tā
  4. qù

I.4.6.2 练习元音和咝音。

七, 吃, 车, 差, 七, 吃, 车, 差
秒钟, 分钟, 刻钟, 秒钟, 分钟, 刻钟
车, 火车, 汽车, 公共汽车, 车, 火车, 汽车, 公共汽车
车站, 火车站, 汽车站, 公共汽车站, 车站, 火车站, 汽车站, 公共汽车站

I.4.6.3 选择合适的翻译。

  1. auto
  2. buss
  3. enam-vähem
  4. jaam
  5. kohe
  6. rong
  7. sõiduplaan
  8. teadma
  1. 差不多
  2. 车站
  3. 公共汽车
  4. 火车
  5. 汽车
  6. 马上
  7. 时刻表
  8. 知道

I.4.6.4 选择合适的单词。

  1. 这一（站）是什么？
    -----
  2. 火车和（公共）汽车是（公共）交通工具。
    -----
  3. 我要（去）买瓶汽水。你要什么吗？
    -----
  4. 来（吧），我们吃饭吧，火鸡弄好了。
    -----
  5. 还有，俗话说“有烟（就）有火”。
    -----
  1. 吧
  2. 就
  3. 公共
  4. 去
  5. 站

I.4.6.5 选择正确的发音。

第八
dībà, díbā, dìbā

马上
mǎshāng, mǎshàng

70 000
qīwǎn, qīwàn

火车
huǒchē, huòchē

I.4.6.6 选择合适的汉字。

ba , bā , chā , chē , lái , le , liǎng , liàng , ma , mǎ , qì , qù ,
  1. 了
  2. 去
  3. 八
  4. 差
  5. 汽
  6. 马
  7. 吗
  8. 车
  9. 辆
  10. 两
  11. 吧
  12. 来

I.4.6.7 练习声调。

酒店茶艺课，九点差一刻
jiǔdiàn cháyì kè, jiǔdiǎn chā yīkè

我汽车来了， 我骑车来了
wǒ qìchē láile, wǒ qí chē láile

I.4.7 说话

外国人: 你好！请问，火车几点来？
-----
 第一位中国人: 其实我也不知道。你问他吧！他有时刻表。我没有。
-----
 外国人: 你好！请问，火车几点来？
-----
 第二位中国人: 上午八点半。
-----
 外国人: 对不起，几点？
-----
 第二位中国人: 上午八点三十。
-----
 外国人: 请问，现在几点了？
-----
 第二位中国人: 马上就七点钟了。
-----
 外国人: 谢谢！
-----
一名外国人: 对不起。我有一个问题。请问，公共汽车几点去火车站？
-----
 一名中国人: 下午五点三刻就开。
-----
 一名外国人: 对不起，几点？
-----
 一名中国人: 下午六点差一刻。
-----
一名外国人: 什么刻？
-----
 一名中国人: 下午五点四十五分钟。
-----
 一名外国人: 对不起，现在几点了？
-----
 一名中国人: 已经差不多五点半了。汽车马上就要开走了。
-----
一名外国人: 谢谢，再见！
-----

I.4.7.1 寻找句子。

Otsi eelmisest vestlusest laused, milles leidub järgmisi sõnu!

知道，时刻表，半，问题，公共汽车，差一刻， 差不多，开走

I.4.7.2 问和答。

Vasta eelmise vestluse põhjal järgmistele küsimustele!
  1. 说话的人是谁？
  2. 有几个人？
  3. 都是中国人吗？
  4. 外国人有什么问题？
  5. 中国人回答什么？
Küsige ja vastake nüüd ise!

I.4.7.3 修正错误。

gōnggòng qìchēzhàn
共公气车占

有人要去车站吗？
yǒurén yào qù chēzhǎn ma?

I.4.8.1 会不会回答？

Milline osa on neil märkidel ühine?

车 , 辆

他 , 位


Kuidas ta on seotud nende märkide tähendusega?

I.4.8.2 会不会回答？

Milline koostisosa on järgmistes märgirühmades ühine (hääldusele viitav) foneetiline lugeja?

ma 吗 , mā 妈 , mǎ 马
ba 吧 , bà 爸 , bā 巴 ,
dì 第 , dì 递 , dì 弟 ,
liàng 辆 , liǎ 俩 , liǎng 两 ,

Kas ta paikneb pigem paremal või vasakul, kas pigem üleval või all?

I.4.9 文字

外来词

Kuna enamusel hiina silpmärkidest on oma ajalooline tähendus, siis võib võõrkeelsete nimede ja võõrsõnade häälduspärane kirjutamine tekitada segadust. Võõrsõnu ongi hiina keeles väga vähe.

Suurem osa neist on seotud ameerikapärase eluviisiga.
kaputšiino 卡布其诺 kǎbùqínuò cappuccino
kasiino 卡西诺 kǎxīnuò casino
karaoke 卡拉OK kǎlā'ōukēi karaoke
veebipäevik 博客 bókè blog

Enamasti eelistatakse võõrsõnadele tähenduse põhjal tuletatud uudissõnu.
     Nii näiteks tarvitatakse laensõna [ 巴士 bāshì = buss] asemel 公共汽车, [ 的士 díshì = takso] asemel [ 出租车 chūzū chē ~ "üüriauto"], [ 白脱 báituō = või] asemel [ 牛油 niúyóu ~ "lehmaõli"], [淡巴菰 dànbāgū = tubakas] asemel [ 烟草 yāncǎo ~ "suitsurohi"], [士多啤梨 shìduōpílí = maasikas] asemel tõlkelaenu [ 草莓 cǎoméi ~ "õlemari"] jne.

Mitmed võõrsõnad tähistavad kemikaale.
kokaiin 可卡因 kěkǎyīn
aspiriin 阿司匹林 āsīpǐlín
vaseliin 凡士林 fánshìlín
želatiin 吉利丁 jílìdīng
kiniin 奎宁 kuíníng
vitamiin 维他命 wéitāmìng

Võõrsõnad võivad tähistada ka muid teaduslikke mõisteid.
loogika 逻辑 luóji
tautoloogia 套套逻辑 tàotao luóji
volt 伏特 fútè
karst 喀斯特 kāsītè
geen 基因 jīyīn
kvark 夸克 kuākè
kloon 克隆 kèlóng
karaat 克拉 kèlā
ampull 安瓿 ānbù
tootem 图腾 túténg
eeter 以太 yǐtài
Peab ka arvestama, et hiina keeles asendatakse võõrhäälikud keelele sobivate silpidega.
     g/k > j/q
kitarr 吉他 jítā guitar
küpsis 曲奇 qūqí cookie
koka (taim) 可加 kějiā coca

     r > l
margariin 麦淇淋 màiqílín
karisma 卡里斯玛 kǎlǐsīmǎ
Kamerun 喀麦隆 Kāmàilóng
Lisaks kõigele on osa võõrsõnu jõudnud hiina riigikeelde ka kantoni keele jt lõunapoolsete keelte kaudu, mille endi häälduses ei eristata isegi kõiki hiina keele häälikuid. Näiteks:
     l > n
latte kohv 拿铁 nátiě latte
sidrun 柠檬 níngméng lemon

     s > sh
sohva 沙发 shāfā
salat 沙拉 shālà
Heli jäljendavaid märke võib mõnikord ära tunda nende mõistelise osa järgi, mis on sageli "suu" 口.
morfiin 吗啡 mǎfēi
kohv 咖啡 kāfēi
kofeiin 咖啡因 kāfēiyīn
karri(vürts) 咖喱 gālí

On ka muid märke, mida valdavalt tarvitatakse häälduse märkimiseks.
     阿 ā
oopium 阿片 āpiàn
amööb 阿米巴 āmǐbā

     巴 bā
rumba 伦巴 lúnbā
barokk 巴罗克 bāluókè
(rõhuühik) baar 巴 bā

     克 kè
jakk, pintsak 夹克 jiákè
akrüül 亚克力 yàkèlì
šokolaad 巧克力 qiǎokèlì
     Paljudele võõrsõnadele lisatakse selgituseks, mis liiki nähtusega on tegemist.
:
olümpiamängud 奥林匹克 运动会 Àolínpǐkè Yùndònghuì
paradiis 伊甸园 Yīdiàn yuán
hiphop 嘻哈音乐 xīhā yīnyuè
marimba 马林巴琴 mǎlínbā qín
viltpliiats 马克笔 mǎkè bǐ
lauatennis 乒乓球 pīngpāng qiú
keegel 保龄球 bǎolíng qiú
khakiriie 卡其布 kǎqí bù
kaart 卡片 kǎ piàn
daalia 大理花 dàlǐ huā
vintpüss 来复枪 láifù qiāng
kahur 加农炮 jiānóng pào
hamburger 汉堡包 hànbǎo bāo
karri (vürts) 咖哩粉 gālī fěn
kreool(keel) 克里奥尔语 kèlǐ'ào'ěr yǔ

I.4.9.1 音符

   Õpi selgeks tuttavate märkide (车站, 公共) häälduslikud osad.

I.4.9.2 意符

       Uuri, mis laadi nähtustele viitab nende sõnade ( 道 , 进 , 远 , 这 , 退 , 还 , 通 , 过 , 返 , 选 , 迟 , 达 ) ühine osa!

I.4.9.3 写字！

Katsu joonistada järgmisi märke nii, et Google aru saaks!
Õpetuse avad märgi peale klõpsates.

我 , 你 , 他 , 也 , 吧 , 已 , 马 , 吗 , 汁 , 汽 , 来 , 半 , 车 , 午 , 火 , 水 , 就 , 九 , 站 , 点 , 去 , 么 , 公 , 共 , 只 , 吃 , 知 , 和 , 道 , 还 , 经 , 差 , 卖 , 刻

I.4.10 翻译。

其实我七点去汽车站。
下午五点差十七分钟再来吧！
四张汽车票多少钱？ - 八块零四。

I.4.11 用给定的单词造句。

  • kohad: 火车站 , 汽车站 , 爱沙尼亚 , 瑞典 , 丹麦 , 俄罗斯 , 法国 , 英国 , 美国 , 中国 , 泰国
  • isikud: 你 , 他 , 我 , 外国人 , 美国人 , 中国人
  • sõidukid: 火车 , 公共汽车
  • asjad: 汽水 , 水果 , 果汁 , 钱 , 时刻表 , 时钟
  • tegusõnad: 来 , 去 , 买 , 卖 , 给 , 要 , 吃
Näiteks: 他不要去丹麦买水果给你吃。

I.4.12 合成词

Arva näidete põhjal ( 汽, 火, 站, 公共, 知道) liitsõnade tähendus!

I.4.13 数数吧！

Ütle mis nädalapäev millisel kuupäeval on!
     星期日是十月二十日。
     星期一是十月二十一日。
     星期二是十月二十二日。


I.3. 买卖 hind   <   <     目录 sisukord     >   >   I.5. 没明白您的意思。 Ma ei saanud Teist aru.


Comments

  1. Timo4 March 2020 at 06:08

    汽车几点去火车站 Mis kell buss läheb rongijaama?

    ReplyDelete
  2. Timo10 November 2020 at 04:38

    4.13 Vali sõiduk!

    ReplyDelete
  3. Timo10 November 2020 at 04:41

    我骑车来了。 Wǒ qíchē láile.
    (骑 = kaksiratsa millegi otsas sõitma)
    => Tulin rattaga.
    我坐车来了。 Wǒ zuòchē láile.
    (坐 = millegis istudes sõitma)
    => Tulin bussiga (või autos kõrvalsõitjana).
    我开车来了。 Wǒ kāichē láile.
    (开 = mingit sõidukit juhtima)
    => Tulin autoga (ise juhtisin).

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

I.1. arvud

Image
I.1. 其实只有两个。 Tegelikult on ainult kaks tükki. Alustame kõige lihtsamast ja tähtsamast - arvudest. 一 1 二 2 三 3 四 4 五 5 六 6 七 7 八 8 九 9 十 10 百 100 千 1000 万 10 000 亿 100 000 000 零 0 两 2 (loendatava ühiku ees: "mõlemad kassid", "kumbki käsi", "kaks tassi teed", "kaks paari kingi" jne) 两 esineb sageli eriti kõnekeeles ka liitarvudes 百, 千, 万 ning 亿 ees ( 两 百, 两 千, 两 万, 两 千万, 两 亿), kuid mite kunagi järgarvudes (teine 第二, kahesajas 第 二百, kahetuhandes 第二千 jne). Pane tähele, et " ühe saja", " ühe tuhande", " ühe kümnetuhande" ja " ühe sajamiljoni" eest ei tohi "ühte" ära jätta, kuid "ühe kümne" eest tuleb "üks" ära jätta arvu alguses. 1 0 = 十 12 = 十二 20 = 二十 1 00 = 一百 200 = 二百 1 000 = 一千 210 = 二百一十 1 000 = 一千 2000 = 二千 1 0 000 = 一万 20 000 = 二万 1 00 000 = 十万 200 000 = 二十万 1 000 000 = 一百万 2000 000 = 二百
Read more

III.4. töö

Image
III.4. 你儿子怎么不愿意听公司的工作安排？ Miks su poeg ei ole nõus kuuletuma ettevõtte töökorralduse eeskirjadele? 一名应聘者正在面试。 III.4.1 复习 Kirjuta pīnyīn transkriptsioonis ja õpi soravalt hääldama! 我们领导找过地产经纪很多次。 III.4.2 发音 口音 aktsent ( näited ) Pekingi murrakutel rajanev keelekorraldus sai Hiinas ametlikuks alles 1932. a. Sellest uuest riigikeelest said 1950. a hiina keelerühma põhjapoolsete nn "mandariini" ( 官话 ) murrete kõnelejate seast aru ainult pooled. 1980-ndate keskel mõistis seda juba u 90% Hiina RV elanikkonnast. Sellest hoolimata võib veel praegugi hiina keele hääldus kõnelejati väga erineda, sest nende esivanemad rääkisid veel päris hiljuti täiesti teistmoodi.     Peamised segadust tekitavad häälikuasendused on: 知 jī, 树 sù, 猪 zū, 成 céng, 酒 ziǔ, 信 sìn, 遮 jiē, 缠 qián, 扇 xiàn, 老师 = 老私    zh/ch/sh ~ j/q/x ~ z/c/s 病 pìng, 动 tòng, 概 kài b~p, d~t, g~k 啥 há, 负 hù sh~f~h 犯 huàn, 黄 = 王 , 发展
Read more

I.2. Mis kell on?

Image
I.2. 时钟 kell I.2.1 复习 Tuleta meelde, et aja- jt ühikute või 千, 万 ning 亿 ees ei tarvitata "kahe" tähenduses sõna 二 èr vaid hoopis 两 liǎng! 两点 = kell kaks;      两 = kaks (loendatava ühiku ees); Vali õige kirjapilt ja õpi soravalt hääldama! 吃几只鸡？ : chī jǐ zhī jī, chī qī zhī jī I.2.2 拼音 silbi lõpu kaashäälikud Peale meile juba tuttava silbi "er" [aɚ̯] on ainult kaks kaashäälikut, mis võivad olla hiina keele silbi lõpus: n ja ŋ - 请问 qǐ ng wè n (Lubage küsida ...).      Kurgupoolset kumedat ŋ häälikut kirjutatakse "ng" täheühendiga: 上 shàng      Hammastepoolset inisevat n häälikut kirjutatakse ühe tähega: 问 wèn Silbi algust kalduvad hiinlases hääldama tugevalt ja silbi lõppu nõrgalt nii, et vaevu kuulda on nii n kui ŋ (ng). Pane tähele, et silbi lõpu häälik mõjutab talle eelnenud täishääliku kõla ja see aitab neid vaikseid ninahäälikuid teineteisest eristada.      n ees hääldataks
Read more