I.6. kordamine

I.6. 复习

I.6.1 复习数词

80
bāshì, bāshí, bāshì, bǎshǐ, bǎshì, bàshì

其实, 七十
qíshí, qíshì, qìshì, qǐshí, qǐshì, qīshí, qīshì

100 miljonit
yíyì, yìyì, yìyǐ, yīyì, yīyī

第十
dīshí, dīshì, díshì, dìshì, dìshí, dìshǐ

几十
jīshí, jíshí, jíshǐ, jǐshí, jíshì, jìshī, jìshì

I.6.2 拼音

I.6.2.1 练习咝音。

谢谢 : xièxiè jiéjié qièqiè
再见 : cáijiǎn zàijiàn zhǎijiān chāijiàn
现在 : shànzāi xiànzài xiáncài shàncái
汽车 : jīchē qìchē jíchè qíchē
车站 : chēzhǎn chējiān chēzhàn chēqián
汽水 : qìshuì jīshuǐ qìshuǐ qìchuí

I.6.2.2 三声变调规则

汽水 qìshuǐ
水果 shuǐguǒ
果汁 guǒzhī
问好 wènhǎo
只好 zhǐhǎo
只有 zhǐyǒu
有的 yǒude
有名 yǒumíng
有意思 yǒu yìsi
吗哪 mǎnǎ
哪个 nǎge
哪里 nǎlǐ

I.6.2.3 练习发音！

Kirjuta hiina keeles, tõlgi ja harjuta hääldust!

bù mǎi, bú mài
duìbùqǐ, búyàole

I.6.3.1 外来词

Loe võõrsõnade hääldust ja arva, mida tähendab 饼 .

pitsa	比萨饼	bǐsàbǐng	pizza
vahvel	华夫饼	huáfūbǐng	waffle
vahvel	威化饼	wēihuàbǐng	wafer
sarvesai	可颂饼	kěsòngbǐng	croissant
krepp	可丽饼	kělìbǐng	crêpe
kroket	可乐饼	kělèbǐng	croquette
soodaküpsis	苏打饼干	sūdǎ bǐnggān	soda cracker

Millised märgid kordusid neis võõrsõnades kõige rohkem?
Millised märgid olid varasemast tuttavad?

1. 你吃过什么饼？
2. 你做过什么饼？

I.6.3.2 会不会回答？

比萨饼，可乐饼，可丽饼，华夫饼，威化饼在哪张照片上？

I.6.4 语法

NB! Sõnade järjekord on hiina keeles ülitähtis. 在-l on öeldise ees (你在干什么？) hoopis teine tähendus kui kohamääruste ees (在哪里，在火车站 。。。), sest 在 võib üksindagi esindada järgmist keerulist (kestva tegevuse) lausemudelit.

正在(+tegusõna+)着(+sihitis või sihtkoht+)呢。 [zhèngzài。。。zhe。。。ne] = (lause lõpus:) olema midagi tegemas, olema mingi tegevusega hõivatud, parajasti midagi tegema, viibima mingi tegevuse protsessis;

     (1) 正 zhèng = täpne, korrektne, korrapärane, õige, päris, aus, sirge; korda tegema; sirutama;
( 现在是三时正。 = 现在三点钟。 Kell on täpselt 3. 火车站正对着汽车站。 Raudteejaam on otse bussijaama vastas. )

          正(+tegusõna) - Rõhutab tegevuse aega. ( 我正走（呢， 着，着呢）。 Ma olen (parajasti) jalutamas.)
1) Tegusõna järel võib olla sihitis või sihtkoha määrus. (他正买票。 Ta ostab (parajasti) piletit. );
2) Tegusõna ees võib olla lähtekohta märkiv eessõna (从). (我们正从车站来（呢）。 Me olime (sellal) just jaamast tulemas (tee peal).);
3) Tegusõna ees ei tohi olla eitussõnu (不, 没).

     (2) 在 zài = asub või viibib kusagil; on kohal; on midagi tegemas; kestel;

          在(+tegusõna) - Rõhutab tegevuse kestvust või korduvust. ( 你在说什么呢？ Millest sa (praegu) räägid? 你在说这是个错误。 On viga kogu aeg seda öelda (ja korrutada).)
1) Tegusõna järel võib olla sihitis. Minemist või tulemist tähendava tegusõna järel peab olema sihtkoha määrus (的路上 = (kuhugi) teel). ( 我不在那里，就在去那里的路上（呢）。 Ma pole (veel) seal, vaid olen alles teel.);
2) Tegusõna ees võib olla kordumisele viitav määrsõna (还， 又， 一直， 总（是）). (他总在中文课上说话。 Ta räägib hiina keele tunnis kogu aeg juttu. );
3) Tegusõna ees võib olla eitussõna (没有). (我没在上课（呢）。 Ma pole praegu kooli(tunni)s. );

     (3) 正在 zhèngzài = just parajasti (sellel ajal);

          正在(+tegusõna või omadussõna) - Rõhutab nii tegevuse aega kui kestvust. ( 你现正在好吗？ Kas sul on praegu kõik hästi?)
1) Tegusõna järel võib olla sihitis. Minemist või tulemist tähendava tegusõna järel peab olema sihtkoha määrus (的路上 = (kuhugi) teel). (不要水果。 我正在吃鸡(呢)，谢谢。 Ei taha puuvilju. Ma söön praegu kana. Aitäh!);
2) Tegusõna ees võib olla eitussõna (不是). (他是不是正在有点不好意思？ Kas tal on praegu veidi piinlik?
他不是正在不好意思。他一直不好意思。 Tal pole mitte praegu piinlik, vaid tal on kogu aeg piinlik. );

     (4) 着 zháo [~ (tegusõna+)好 。。。hǎo] = tegusõna järel: (mingit seisundit) saavutama; (Kasutatakse rohkem põhjamurretes.)
          ( 我的钱找着了吗? Kas mu raha leiti üles? )

          (tegusõna või omadussõna+)着 zhe - Rõhutab tegevuse (või mõne omaduse) kestvust. ( 你们坐着，他马上就要来。 Istuge! Ta tuleb kohe. )
1) Tegusõna järel võib olla sihitis või sihtkoha määrus. (一起去吃饭吧！我带着你，你带着钱。 Lähme koos sööma! Mina võtan sinu kaasa. Sina võtad raha kaasa. );
2) Kordusena (tegusõna+着tegusõna+着，+[alus]+就...) väljendab seda, et üht ja sama tegevust muud kui korratakse ja korratakse. (吃着吃着，我就胖了。 Ma sõin ja sõin, kuni läksin paksuks. );
3) Tegusõna ees võib olla eitussõna (没有). ( 你来这里的时候没有带着钱来，走的时候也不要带着钱走。 Kui sa siia tulles ei võtnud raha kaasa, siis ära võta ka ära minnes. );

     (5) 呢 ne = 1) (lause lõpus põrgatab küsimuse vestluskaaslasele) Aga ... ?;
          (我没带着钱，你呢？ Mul pole raha kaasas. Aga sul? 是谁的错呢？ Aga kelle viga see on!? 那我呢？ Aga mis minust saab!? )
2) (lause lõpus lühendina: 哪儿 asemel) Kus ... ?;
          ( 钱呢？ Aga kus raha on? )
3) (Küsisõnaga lause lõpus jätab mulje, et nagu rääkija mõtiskleks valjult ega ootaks otseselt vastust. See kõlab naiselikult.) ... ometi võiks ... ?;
          ( 他去哪儿了呢？ Kuhu ta ometi läks? 这是谁的车呢? Kelle auto see küll võib olla? )
4) (Vastandatud valikute lõpus (1. valik +呢+还是+ 2. valik +呢？) jätab mulje, et nagu mõtiskletaks omaette ega oodata vastust. Teise lause öeldise võib ära jätta, kui see ei erine esimese omast.) ;
          ( 我去西班牙呢，还是智利呢？还不知道。 Kas minna Hispaaniasse või Tšiilisse? Veel ei tea. )
5) (Jutustava lause lõpus jätab enesekindlama mulje, et vestluskaaslast veenda.) ;
          ( 我不要走。还早呢! Ma ei taha ära minna. Veel on vara. 他还没有来呢。 Ta pole ju veel tulnud. 你们怎么还在吃呢? Kuidas te ikka veel sööte? )

          (tegusõna või omadussõna+)呢。 - Lause lõpus rõhutab, et lausega kirjeldatud tegevus või olek kestab. (他正（在）忙（着）买汽车呢。 Ta on (juba mõnda aega ajal) auto ostuga hõivatud. )
1) Tegusõna ees võib olla eitussõna (没有(+在)). (他没有(在)吃饭呢。 Ta ei ole praegu söömas. )

     (6) 着呢 zhene = (lause lõpus:) küllalt;
          (不要走，时间还多着呢。 Ära mine! Aega on veel küll. )

---

Kui 他知道我没有带着车票了。 tähendab Ta teab, et mul pole piletit kaasas., siis kuidas öelda hiina keeles: Kes teist kahest raha kaasa võttis??

---

I.6.4.1 准备

küsivad, eitavad ja umbmäärased asesõnad:
     什么 shénme mis; miski, mingi; ei miski, ei mingi;
     哪里 nǎlǐ kus; kusagil; ei kusagil;
     ...

Eesti keeles saab -gi/-ki liite abil teha küsivatest sõnadest umbmäärased ja eitavad:

• mis, miski, ei miski
• kuhu, kuhugi, ei kuhugi
• kuidas, kuidagi, ei kuidagi

Hiina keeles lisatakse selleks tavaliselt küsisõna järele öeldise ees 也 yě (või 都 dōu).

• 什么也 shénme yě - (ei) miski, (ei) midagi
• 哪里也 nǎlǐ yě - (ei) kuhugi, (ei) kuskil
• 一个也 yīgè yě - (ei) ükski, (ei) ühtki
• 一点也 yīdiǎn yě - (ei) üldse
• 谁也 shéi yě - (ei) keegi, (ei) kedagi
• 怎么也 zěnme yě - (ei) kuidagi
• 什么时候也 shénme shíhòu yě - (ei) kunagi, (ei) millalgi

Mida sa tahad?: 你要什么？
Ma ei taha midagi.: 我什么也不要。（我什么都不要。）
-----
Mis on?: 有什么？
Pole midagi.: 什么也没有。（什么都没有。）
-----
Mitu sa ostad?: 你买几个？
Ei osta ühtegi.: 一个也不买。（一个都不买。）
-----
Kui palju sul raha on?: 你有多少钱？
Pole üldse.: 我一点也没有。（我一点都没有。）
-----
Kus nad on?: 他们在哪里？
Pole kusagil.: 哪里也没有。（哪里都没有。）
-----
Kuhu lähed?: 你去哪里？
Ei lähe kuhugi.: 哪里也不去。（哪里都不去。）
-----
Kas ta juba tuli?: 他已经来了没有？
Keegi pole tulnud.: 谁也没来。（谁都没来。）
-----
Kas sa andsid talle raha?: 你给了他钱吗？
Ma ei andnud raha kellelegi.: 我谁也没给钱。（我谁都没给钱。）
-----
Kuidas seda öelda?: 这个怎么说？
Mitte kuidagi ei ütle.: 怎么也不说。（怎么都不说。）
-----
Millal sa selle osta kavatsed?: 这个你什么时候要买？
Mitte kunagi ei osta.: 什么时候也不买。（什么时候都不买。）


Öeldise järel ei lisata küsisõnale mingit liidet.

Mida sa tahad?: 你要什么？
Ma ei taha midagi.: 我不要什么。
-----
Mis on?: 有什么？
Pole midagi.: 没有什么。
-----
Kuhu lähed?: 你去哪里？
Ei lähe kuhugi. Niisama jalutan. : 我不去哪里，只是走一走。
-----
Kas sa andsid talle raha?: 你给了他钱吗？
Keegi ei andnud raha kellelegi.: 谁也没给谁钱。


Pange tähele, et neil küsivail väljendeil võib olla ka umbmäärane tähendus.

Läheme kuhugi limpsi ostma!: 我们去哪里买汽水吧！
-----
Kui sa tahad mingit puuvilja süüa, siis osta (mida tahes)!: 你要吃什么水果，就买什么水果吧！
-----
No ma siis lähen küsin kelleltki.: 那我去问问谁吧。

---

Kui 你怎么什么也不知道？ tähendab Kuidas sa üldse midagi ei tea?, siis kuidas öelda hiina keeles: Meist keegi ei müü neile autot.?

---

---

Kui 他知道我没有带着车票了。 tähendab Ta teab, et mul pole piletit kaasas., siis kuidas öelda hiina keeles: Kes teist kahest raha kaasa võttis??

---

I.6.5 词语

1) 了 liǎo

=
   1) (täiesti) valmis olema; valmis saama;
   2) (täiesti) selge olema; selgeks saama;
     了了 liǎoliǎo =
   1) selgelt teadma, selgelt aru saama; ( 我们也要了了分明。 Ka meie peame selgelt aru saama. )

     不了 bùliǎo (tegusõna järel) =
   1) lõpetamatu; ( 这水果太多了，一个人吃不了。 Puuvilju on liiga palju. Üksinda ei jaksaks ära süüa. )
   2) võimatu; ( 十二点到不了。 Kella 12-ks on võimatu kohale jõuda. )
     少不了 shǎobuliǎo =
   vältimatu, tingimata vajalik; pole pääsu (millestki); sellest järeldub, et ...; ( 已经十点了他还没来，少不了是在上课。 Kell on juba kümme, aga ta pole ikka veel tulnud. Pole muud võimalust kui, et ta on alles koolis. )
     了不起 liǎo bù qǐ =
   imeline, suurepärane, hämmastav, erakordne, lemmik; ( 他很了不起！ Ta on päris äge. )

2) 了 le

=
   1) (了 öeldise järel (ja sihitise ees) märgib toimunu või toimuva lõpetatust, selleks mineviku, oleviku või tuleviku hetkeks, millest me räägime.): ära tegema, valmis olema, valmis saama; ( 明天我吃了早饭以后就和她一起去买车。 Homme nii pea kui olen hommikust söönud, lähen koos temaga autot ostma. 十一点了，车站要关门了。 Kell on juba 11 läbi. Jaam pannakse kohe kinni. )

   了 on vältimatult vajalik, kui öeldisele järgnevad aja vm ühikud ( 我吃了两个苹果。 Ma sõin 2 õuna. 我只睡了三刻钟觉。 Ma sain ainult kolmveerand tundi magada. (Magasin ainult 3/4 tunnise une.) )

   (Tegusõna+)了(+ajaühiku) ja sihitise vahel võib olla 的. ( 她们坐了七个小时的火车 。 Nad juba sõitsid rongiga 7 tundi (ja sõidavad edasi). )

   2) (了 lause lõpus näitab, et olukord on lõplikult muutunud.): (jaatavas lauses:) nüüdseks; (eitavas lauses:) mitte kunagi enam ( 上课了！ Alustame tundi. 水冷了。 Vesi läks külmaks. 我饿了。 Mul läks kõht tühjaks. (Ma olen näljane.) 她是医生了。 Ta on nüüd arst. 到你了 。 Sinu kord! (Järjekord jõudis sinuni.) 我去睡觉了 。 Ma lähen magama. A: 老板呢？ B: 他走了 。 A: Kus ülemus on? B: Läks (juba) minema. 我不吃巧克力了。 Ma ei söö enam šokolaadi. )

   不要(+tegusõna+)了 väljendab käsku mingi juba toimuva tegevuse lõpetamiseks või kavatsuse nurjamiseks ( 不要问了！我不说了！ Lõpeta see pärimine! Ma ei räägi enam midagi. 不要买了，太贵了！ Ära parem osta! See on liiga kallis. )

   3) (了 korraga nii lause lõpus kui öeldise järel (ja sihitise ees) näitab, et pikemalt kestva tegevuse tagajärjel on kirjeldatav seisund saavutatud selleks hetkeks, millest räägitakse ja on arvata, et see tegevus jätkub.): juba praeguseks ( 你已经吃了太多了！ Sa oledki juba (praeguseks) liiga palju söönud. 你已经睡了十二个小时觉了。 Sa oled juba maganud 12 tundi. )

   (Sellise kahe 了-ga lause sihitist ei saa panna 了 järele, vaid ta paigutatakse koos korratud öeldisega sama öeldise ette. ( 我学中文学了两个月了。 Õpin hiina keelt alles 2 kuud (ja kavatsen jätkata). )

   (Kunagi ei ole kahekordset 了了 lele-d lause lõpus ja öeldise järel. ( St 我看了。 võib tähendada: Ma nägin. või Nüüdseks ma olen näinud. )

---

Kui 汽车票买不了了！ tähendab Bussipiletid on läbimüüdud., siis kuidas öelda hiina keeles: Ma ei saa tulla.?

---

1) 好(+tegusõna) hǎo。。。

= mõnus, kerge, lihtne, sobiv, soodus, mõttekas (teha);
     好卖 hǎomài = mõnus, kerge, lihtne, sobiv, soodus, mõttekas (müüa);
     好买 hǎomǎi = lihtne osta (kergesti kaubandusest kättesaadav);
     好吃 hǎochī = maitsev; mõnus süüa, kõlbab süüa;
     好闻 hǎowén = hea lõhnaga;
     好说 hǎoshuō = 1) kergesti nõusse räägitav (isik); 2) See on hea mõte!; Ära meelita!; Olen hea meelega nõus!
          不好说 bùhǎo shuō = 1) raskesti nõusse räägitav (isik); 2) Raske öelda!; Seda pole meeldiv öelda!; Pole kindel!
   (在这个问题上，我不好说。Selles küsimuses mul pole midagi kaasa rääkida.
   对不起，现在我还没什么好说的。Andke andeks, aga praegu ma ei saa veel midagi öelda.
   那么，你有什么好说的？Niisiis, mis sul öelda on?
   这好说，我给你两个月的时间。Seda on lihtne lahendada. Ma annan sulle 2 kuud aega.
   我也没有什么好说的了。Mul pole ka midagi head öelda. )

---

Kui 这水果好不好吃？ tähendab Kas see puuvili on maitsev?, siis kuidas öelda hiina keeles: Praegu on rongipiletit raske osta.?

---

2) (tegusõna+)好 。。。hǎo

= eesmärgi kohaselt ehk nagu kavatsetud - ära, lõpuni (tegema);
     卖好 màihǎo = ära, lõpuni müüma;
     买好 mǎihǎo = ära ostma (kätte saama);
     说好 shuōhǎo = nõustuma, leppima; kokku leppima; kokkuleppele jõudma;
     问好 wènhǎo = 1) järele pärima, üle küsima; 2) kedagi tervitama; kellelegi tervitusi saatma;
NB!
要好 yàohǎo =
   1) teineteisega hästi läbi saama (现在他们十分要好。 Nad saavad praegu ülimalt hästi läbi.);
   2) tubli; püüdlik; (你怎么一点也不要好！ Kuidas sa nii lohakas oled!)
   3) hea; parem; (他现在要好多了。 Tal on praegu palju parem.)

---

Kui 我和他已经说好了。 tähendab Ma juba leppisin temaga kokku., siis kuidas öelda hiina keeles: Pean praegu minema ja pileti ära ostma.?

---

1) küsiv 哪 nǎ

哪 nǎ =
   1) milline (neist)?; ( 你去哪站？ Millise jaamani sa sõidad? 哪辆车是你的? Milline auto on sinu oma? 你是哪国人？ Mis riigist sa pärit oled? )
   2) mingi; ( 我哪一天还要来这里 。 Ma tahan (mingil) ühel päeval veel siia tagasi tulla. )
   3) kus? kuhu? (那里，哪儿 lühend); ( 你去哪？ Kuhu lähed? )
   4) kuskohast (sa seda võtad, et)? kuidas (nii, et)?; ( 我哪知道？ Kust mina tean? )

     哪位 nǎwèi = kes; ( 有哪位中国人知道智利在哪里？ Kes hiinlastest teab, kus Tšiili on? )
     哪里 nǎlǐ =
     1) kus? kuhu? (那里，哪儿 lühend); ( 你哪里痛？ Kust sul valutab? 他要去哪里？ Kuhu ta minna tahab? 请问哪里有洗手间？ Vabandust, kus on tualettruum? )
     2) Kus sa sellega! Mis sa nüüd (räägid)!; ( 他哪里像个有钱的人啊。 Kust otsast tema rahaka inimese moodi välja näeb?! 甲：你英语说得不错。乙：哪里，哪里！ A: Su inglise keele oskusel pole vigagi. B: Mis sa nüüd! )
     哪门子 nǎ ménzi = mis jumala/kuradi (asi)?; (你们说的是哪门子语言！ Mis kuradima keelt te räägite?)

---

Kui 你们哪位要茶，哪位要柠檬水？ tähendab Kes teist tahab teed, kes tahab limonaadi?, siis kuidas öelda hiina keeles: Lubage küsida, kes tahtis meie autot osta??

---

2) osutav 那 nà

那 nà =
   1) too (seal eemal), nood; ( 那是什么？ Mis see seal on? 汉堡啊，那多好吃。 Oo hamburger, see on nii maitsev! )
   2) noh, sel juhul; ( 你什么也不要买吗？那你怎么还在这里？ Kas sa ei taha midagi osta? No miks sa siis veel siin oled? 那我呢？ No mis siis minust saab? )
     那里 nàli = seal, sinna; ( 那里有三个人。 Seal on 3 inimest. )
     那么 nàme = 1) sedavõrd; ( 我说，不用那么多钱！ Ma ütlesin, et nii palju raha pole tarvis. ) 2) noh, sel juhul; ( 那么我来送你。 Sel juhul ma tulen sind saatma. )
     那么着 nàmezhe = sedasi, sel moel; ( 你再那么着，我就火了。 Kui sa veel kord sedasi teed, siis ma saan vihaseks. 不要你装扮，就是那么着出来吧！ Ära panegi riidesse! Tule välja sedasi nagu sa oled! )
     那时 nàshí = tollal, sel ajal; ( 我那时在加拿大。 Tollal ma olin Kanadas. )
     那是 nà shì = muidugi; ( 那是他啦，不要说我。 Muidugi tema! Ära aja minu kaela! 那是他靠关系进来的，要不然总经理才不用他。 Muidugi sokutati ta siia tutvuse kaudu, vastasel korral poleks ülemus teda iial tööle võtnud. )

---

Kui 那人是谁？ tähendab Kes too seal on?, siis kuidas öelda hiina keeles: Anna mulle see sealt!?

---

I.6.5.1 会不会回答？

哪一张是火车票?
哪一张是发票?

I.6.6.1 选择合适的单词。

Wǒ shì àishāníyǎ rén, nǐ （ne）? ----- Nǐ bù qù chēzhàn（le）ma? ----- Nǐ hái （zài）shuō zhè jù huà shì shénme yìsi? ----- Wǒ bú mǎi（le）. ----- Nǐ yàode shíkèbiǎo wǒ（méi）mǎi（zhe）. ----- Wàimiàn（méi）zhàn（zhe）nàme duō rén. ----- Tā duì wǒ shuō, nǐ shì yīgè（liǎobù）qǐ de mǎimài rén. ----- Tā chīfàn（ne）, xiànzài bùyào qù hé tā shuōhuà. ----- Wǒ zhīdào nǐ shuō zhōngwén. Tāmen （ne）? ----- Zhège yòng zhōngwén zěnme shuō? Nàgè（ne）? ----- Zhīdào（le）. ----- Wǒ qiānwàn bùyào zhàn（zhe）chī. ----- Xià yǔ（le）. ----- Xiànzài wǒ jiàn（zháo）nǐle. ----- Chīfàn（le）! ----- Wǒ（méi）yǒu（zài）shuō tā(ne). ----- A: Nǐ shuō tā ba! B: Tā zhīdào（le）. ----- Tāmen（zài）shàng（zhe）kè（ne）. ----- Wǒmen yǐjīng méiyǒu qìchē（le）. ----- Wǒ（zhèng）shuō tā, tā jiù láile. -----

bù le liǎo méi ne zài zháo zhe zhèng

I.6.6.2 练习元音。

去 : chū qù jiǔ jù
来了 : lèile láile léile
火车 : huóchá huǒchē huǒchì huǒqì
其实 : qíshí chīshí qìxī chǐxì
中国 : zhǔnguò zhōngwǒ zhōngguó zhōngkuò
分钟 : fángzhōng fánzhòng fēnzhōng

（Fánzhòng）de ma? Kas see raske asi? （Fángzhōng）de ma? Kas see, mis on keset tuba? （Fēnzhōng）de ma? Kas minutine?

Fángzhōng Fánzhòng Fēnzhōng

I.6.6.3 增加必要的词。

1. 第一个: 不好。。。吗？
   -----
   第二个: 不是这个。我只是不要吃。。。 ，我要。。。水果。
   -----
   
2. 第一个: 汽车票好不好。。。？
   -----
   第二个: 好不好买，这个不好说。我九点。。。去车站了，下午两点钟已经。。。好了。
   -----
   
3. 第一个: 你问他也要来吗？
   -----
   第二个: 已经。。。好了。他说他要来。
   -----
   
4. 第一个: 请问我。。。在哪里？
   -----
   第二个: 其实没有什么。。。 。
   -----
   
5. 第一个: 你。。。有一秒钟。。。我说话吗？
   -----
   第二个: 不好意思。没有。
   -----
   

( 半 , 吃 , 错 , 还 , 和 , 鸡 , 买 , 问 )

I.6.6.4 选择合适的单词。

你有钱（了）吗？ ----- 多吃（一点）。 ----- 我走了！你（呢）？ ----- （差点）就对了。 ----- 是不是没有钱就买（不了）汽车啊。 ----- 我（一点也）不累。 ----- 给她（点）时间。 ----- 门口站（着）一个人。 ----- 这是个好的（起点）。 ----- 十（点钟）锁门。 ----- 明天到这里来，我给你上两个（钟点）课。 ----- 你在（点名）时不见了。 ----- 说起来（有点）不好意思。 ----- 我有一个好（点子）。 ----- 他（差一点）没死了。 ----- 在这（点）上我不太好说。 ----- 晚（一点）再来吧！ ----- 我（一点也）不要香蕉。 ----- 爱沙尼亚只是地球上的一个小（点）。 -----

不 差 点 了 名 呢 起 也 一 有 着 钟 子

I.6.6.5 选择正确的发音。

1. 买卖
2. 不用
3. 你好
4. 给你
5. 对面
6. 明白
7. 马上 

( búyòng , duìmiàn , gěinǐ , mǎimài , mǎshàng , míngbái , nǐhǎo )

I.6.6.6 选择合适的汉字。

ba , bā , ma , nǐ , nín , tā , wǒ

1. 八
2. 他
3. 你
4. 您
5. 吗
6. 吧
7. 我

---

---

I.6.6.7 练习声调。

1. 没有: méiyǒu méiyóu
   
2. 问题: wéntǐ wèntí
   
3. 下午: xiàwǔ xiàwù
   
4. 上午: shàngwǔ shàngwú shǎngwǔ shāngwù
   
5. 几点: jīdiàn jīdiǎn jǐdiǎn jídiǎn jìdiǎn jìdiàn
   
6. 一点: yīdiàn yìdiǎn yīdiǎn yídiǎn
   
7. 已经: yījìng yìjìng yìjīng yìjǐng yǐjīng
   
8. 意思: yǐsì yísì yìsi
   

I.6.7 说话

I.6.7.1 寻找句子。

2. 请问， 其实，要问，点钟，分钟，秒钟，什么
3. 要不要， 和，几个，几杯，多少钱，什么？，什么也，给
4. 知道，时刻表，半，问题，公共汽车，差一刻， 差不多，开走
5. 张，遍，坐，明白，意思，我们这里，错，一点，问题，哪里，对面，不用

I.6.7.2 问和答。

Moodusta küsimusi, millele saab õpitud 1. , 2. , 3. , 4. ja 5. vestluse põhjal vastata!

1. Kes räägivad?
2. Mitmekesi?
3. Kus nad räägivad?
4. Mida esimene kõneleja tahab?
5. Kuidas teine vastab?
6. Kes sõi kana?
7. Kas kana oli maitsev?
8. Kas mõni kana on maitsev?
9. Kes küsis, mis kell praegu on?
10. Kes vastas küsimusele?
11. Kas nad said teineteisest aru?
12. Millest välismaalane aru ei saa?

Küsige ja vastake nüüd ise!

I.6.7.3 修正错误。

1. 我只要 一杯子 。
2. 这个水果几个钱？
3. 三人票就是四十多钱。
4. 一汽车票就是一十五钱。
5. 二个汽车票一共三十钱。
6. 百五块钱买几张？

I.6.9 文字

I.6.9.1 音符

   Arva tuttavate märkide (不用, 意思) hääldusliku osa põhjal: milline sõna - millise pildiga sobib!

I.6.9.2 意符

   Uuri, mis laadi nähtustele viitab nende sõnade (饼, 饭馆, 饰巾, 饥饿, 饱和, 饲草, 餐饮) ühine osa!

   Märkide tähendusliku tunnusena on kasutatud muidki toiduga seotud nähtusi: 火 , 酉  , 辛  , 甘  , 香 !

I.6.9.3 写字！

Koosta iga väljendiga mõni lause:
不好意思 , 差一刻 , 差不多 , 公共汽车站 , 火车站 , 中国人 , 外国人 , 再...一遍 , 在哪里

I.6.10 翻译。

是: 这是发票吗？  
-----
是: 这是什么？   （知道不知道？会不会说？）
-----
在: 你现在已经在火车站吗？  
-----
在: 你现在在哪里？   （知道不知道？会不会说？）
-----
有: 在这里有没有。。。？   （几只鸡，八杯汽水，一点水果，一亿个人，四辆汽车）
-----

---

Tere!
-----
Nägemiseni!
-----
Palun andke mulle minu raha!
-----
Palun võtke!
-----
Tänan Teid!
-----
Palun öelge, mis kell on?
-----
Ma ei tea.
-----
Kui palju see maksab?
-----
(Maksab) 40,06.
-----
Mida Te soovite osta?
-----
Mida Teil on?
-----
Toda ma ei taha.
-----
Mitu Te tahate?
-----
Kui palju te tahate?
-----
Kas tahate veel (natuke) midagi?
-----
Mul on ainult 14 tükki.
-----
Kas Teie müüte bussipileteid?
-----
Mina ei müü midagi.
-----
Kus piletimüüja on?
-----
Bussijaam on seal.
-----
Mul on piinlik. Meil pole kah raha.
-----
Pole viga. Temal veel on.
-----

I.6.11 用给定的单词造句。

Koosta vestlus või jutukene kasutades eelpool selgitatud küsivaid, eitavaid ja umbmääraseid väljendeid ning järgmisi sõnu:
什么 , 哪里 , 那里 , 这里 , 多少 , 几个 , 他们 , 知道 , 发票 , 杯子

I.6.12 合成词

Arva näidete põhjal (明白, 意思, 知道) liitsõnade tähendus!

I.6.13 数数吧！

Loe kuupäevi koos aastaarvu ja nädalapäevaga tänasest edasi! Näiteks:

星期日是2021年10月10日。
星期一是2021年10月11日。

I.5. 没明白您的意思。 Ma ei saanud Teist aru.

<   <     目录 sisukord     >   >

II.1. 旅馆饭馆 hotelli restoran