T.II.3. harrastused

T.II.3. 内外相合，外重手眼身法步，内修心神意氣力。
Sisemine ja väline olgu kooskõlas: väline tähelepanu olgu kätel, silmadel, kehaasendil ja sammudel, seesmiselt paranda tahte, vaimu, mõtte ja hingejõudu.

( 基本功 )

黃志華 《數字人生》

填滿一生　全是數字
誰會真正知是何用意
煩惱一生　全為數字
圓滿的掌握問誰可以
明明刨正２、３
為何彈出４、１
誰人能夠預知
４點３４價位暴升
變左１００４
憑號碼來認識
你的ＩＱ　你的身家
你的體魄　你的一切
人與數字有許多怪事
看看計數機裡幽禁幾多人質
-----

T.II.3.1 發音

Hiina luulet esitati algselt lauldes, tuntud viisidel (kellade, trummide ja kõlakivide ning tantsu saatel). Selle viisi ja värsimõõdu reeglid määrasid nii 平仄 silbitoonide kui pauside paiknemise. Sageli nimetati värsimõõtu ja meloodiaskeemi juba luuletuse pealkirjas.
    Tänapäevaks on silbitoonide seos meloodiaga säilinud eelkõige Hongkongi kantonikeelsetes lauludes.

Kantoni keeles eristub 9 silbitooni.
    1. kõrge püsiv toon (n 師 si⁵⁵ – ‘õpetaja’),
    2. kõrge tõusev toon (n 史 si³⁵ – ‘ajalugu’),
    3. keskmine püsiv toon (n 嗜 si³³ – ‘üritama’),
    4. madal laskuv toon (n 時 si²¹ – ‘aeg’),
    5. madal tõusev toon (n 市 si²³ – ‘turg’),
    6. madal püsiv toon (n 豉 si²² – ‘hapendatud oad’).
        Eelpool loetletud 6 tooni eristavad helilise häälikuga lõppevaid silpe. Helitute häälikutega (-p, -t, -k) lõppevaid silpe eristavad lühikesed toonid (7. ^[5], 8. ^[3], 9. ^[2]).
   Yuen Ren Chao fonoloogiliste toonide kirjaviisis tähistab silbile järgnev esimene number üht 5-st ebamäärasest helisagedusalast, millelt silbitoon algab. Teine number tähistab helisagedusala, millel silbitoon lõppeb.
    Näitesõnade põhjal paistab, et kantoni keele silbitoon võib alata ainult 2., 3. või 5. helisagedusalalt (madalalt, keskmiselt või kõrgelt tasemelt) ning tooni kontuur („intervall”) võib suunduda kas madalamale (4. toon), kõrgemale (2. ja 5. toon) või püsida samal kõrgusel (1., 3. ja 6. toon).
    Kantoni keele silbitoonid on seotud ka vältega. Kõige pikem on 2. (kõrge tõusev, ³⁵) ning kõige lühemad on 1. (kõrge püsiv, ⁵⁵) ja 4. (madal laskuv, ²¹) toon. Kolmest püsivast toonist pikim on 3. (keskmine püsiv, ³³).

樂府 《胡笳十八拍》

廣東大戲 📖

    Kantoni ooperi aariate meloodia pole lauljale ette kirjutatud. Tolle improviseerib iga esitaja ise aariamudeli reeglite kohaselt loodud värsside põhjal. Näitekirjanik loob teksti ja valib esituseks sobiva viisi olemasolevast pärimusest, mille heliloojad on teadmata. Pärimuslikud viisid jagunevad žanriteks: muutlikud lühikesed aariamudelid (梆簧 bong⁵⁵wong²¹), pikad „püsiviisid“ (小曲siu³⁵kuk⁵⁵) jt.
    Aariamudeli lühike meloodia ei püsi esituse jooksul samana, kuid püsib rütmiskeem. „Püsiviiside“ puhul meloodiakontuur küll püsib sarnasena, kuid muutuda võib viisi struktuur. Näitekirjanik järgib värsse kirjutades nii aariamudeli kui „püsiviisi“ rütmiskeemi tsesuure (pausikohti). „Püsiviisi“ puhul võib siiski muuta ühel noodil lauldavate silpide arvu ja ühel silbil lauldavate nootide arvu. Kirjanik valib sobilike silbitoonidega sõnad vastavalt järgnevate nootide kõrgussuhtele. Mõne üksiku sobimatule noodile sattuva silbi:
    1) laulja kas nihutab lähimale sobivale intervallile muutes eelnevate sõnade paigutust rütmiskeemis (näiteks jätab mõne taktilöögi läbimineva noodi kohale pausid, et silp satuks sobivale noodile)
    2) või muudab läbiminevate nootide kõrgust silbitooniga sobivaks.
Laulja võib läbiminevaid noote muuta ka lihtsalt toreduse pärast.
        Enamasti saadetakse aariat pillidega. Aariamudeli lühikese kaherealise viisiga lauldakse värsipaari. Draamastseenis võib neid kaht viisirida esitada kas ainult ühe korra või piiramata arv kordi järjest, erinevate värssidega. Sama aariamudelit võidakse tarvitada sarnases dramaatilises olukorras mõnes muuski stseenis ja muidugi teistes lavastustes. Noodikirja ei tarvitata. Näidendis on kirjalõigu juurde märgitud aariamudeli nimi. Kasutusel on u 30 aariamudelit, mida nii esitajad kui teadlikud kuulajad teavad nimepidi. Iga aariamudelit tarvitatakse kohases olukorras. Värsiga sobitamisel ja meloodia kaunistamisel peab laulja säilitama iga aariamudeli 5 püsitunnust:
    1) värsiehituse (silbiarv, pausikohad, riim, silbitoonide2 järgnevus),
    2) rütmiskeemi,
    3) kadentsi (põhiheli ja juhtheli n: DO ja RE),
    4) pentatoonilise helilaadi (線 sin³³): heptatoonilisest (7-astmelisest) helireast valitud 5 tunnusheli,
    5) pillisaate reeglid (n „loku” löömine teatud rütmipositsioonidel).
        Lauljast sõltumatud aariamudeli tunnused on niisiis (esimene) näitekirjaniku loodud värsid ja (viies) orkestrisaade.
Bell Yung võrdles ühe aariamudeli silbitoonide suhet lauldud meloodiaga 9-s esituses ja pani tähele, et:
    1) Tõusva tooniga silpi lauldi ühe või mitme järjestikuse tõusva intervalliga või ühel tõusva melismiga noodil, kui see polnud liiga lühikene.
    2) Laskuva tooniga silpi lauldi ühe laskuva intervalliga või ühel püsival noodil.
    3) Püsiva tooniga silpi lauldi püsival noodil või pika noodi puhul ka lühida järellibistusega järgmise silbi noodile.
    4) Helitute häälikutega (-p, -t, -k) lõppevate silpide lühikesi toone lauldi stakaato või järsu katkestusega.
    5) Madalatele, keskmistele ja kõrgetele toonidele vastasid ka madalad, keskmised ja kõrged noodid.
    6) Mõned toonid kipuvad suisa seostuma kindlate nootidega (enim ²¹, siis ²², ³³ ja ²³).
    7) Viisirea lõpunooti kaunistati toonist sõltumatu melismiga.
    8) Kadentsiks määratud õige lõpunoot lauldakse sõltumata silbitoonist.
    9) Mõnel juhul lauljad näisid vältivat sama noodi järjestikust kordamist, kuigi silbitoon seda nõudis.
        Kui värsi sõnastus on eelnimetatud põhimõtetega rangelt ettemääratud, siis meloodia arengut piirab vaid nõue selgesti arusaadavalt laulda silbitoone. See võimaldab eri lauljatel luua samadele värssidele erinevaid isikupäraseid meloodiaid. Hinnatud on laulumaneer, mis edastab piisava selgusega nii värsside tähendusliku kui tundelise sisu. Tähtis on sõnadega sobivate meloodiavariantide valik, õigete tämbrite tarvitamine ja isikupärane improvisatsiooniline vilumus.
    Kantoni ooperi laulja saab teksti vaid mõni päev enne etendust ja peab kogu etenduse ruttu pähe õppima – sageli 2 näidendit ühe päevaga. Proove ei tehta. Laulja loob meloodiad alateadlikult otse laval esinemise käigus. Noodipartii asemel aitavad teda silbitoonid. Laulmine on nagu rääkimine ooperi murrakus.
    Niisiis kompenseeritakse nappi traditsioonilist viisivalikut vaheldusrikka tekstipõhise improvisatsiooniga ning tekstipõhine improvisatsiooniline heliloome võimaldab läbi ajada napi viisivalikuga. (See meetod meenutab põhjaeesti "murtud" regivärsi laulmise käigus viiside improvisatsioonilist kohandamist sõnaalguste paiknemisega.)
    Alles 20. saj algul sõnastas kantoni ooperitäht Sit Kok-Sin (Xuē Juéxiān 薛覺先 Sit³³ Gok³³sin⁵⁵ 1904-56), „sõnadele vastava meloodia liikumise” (依字行腔 ji⁵⁵zi²²hang²¹hong⁵⁵) põhimõtted. Tollases Hongkongis peeti seda revolutsiooniliseks. Varem polnud kantoni ooperis ühtset teooriat ega praktikat hong-põhimõtte rakendamisel. Eelnimetatud hong esitab lauljale 2 nõuet.
    Esiteks noodikõrgused peavad olema kooskõlas silbitoonidega ja silpide vaheliste intervallidega.
    Teiseks „melismaatilise” silbi laulmisel peab täishäälik melismi säilitama hääldusselguse rõhutamiseks.
        Ka laulja muud muusikalised väljendusvahendid (artikulatsioon, dünaamika, register) peavad olema kooskõlas laulu sõnade semantilise tähendusega. Näiteks Sit Kok-sin tavatses esitada kurbust madalas registris. Pak Suet-sin (白雪仙 Baak²² Syut³³sin⁵⁵ 1928-) on kujutanud üksildast astumist vaiksel teel pika crescendo noodiga sõnal „tee”. Ho Fei-fan (何非凡 Ho²¹ Fei⁵⁵faan²¹ 1919−80) on väljendanud erutust stakaatoga. Erakordse kõrge häälega Sun Ma Si-tsang (新馬師曾 San⁵⁵ Maa²³ Si⁵⁵cang²¹ 1916−97) väljendas erutust ja viha alati kõrges registris. Iga nimetatu laulja on rajanud omaenda isikupärase koolkonna. Just hong, mis annab kantoni laulule võlu ja on tihedalt seotud iga artisti individuaalsete esteetiliste eesmärkidega, on publiku poolt kõrgesti hinnatud ning peamine tegur esituse õnnestumisel.

冼劍麗《一縷柔情》

Tantsusaalide tarvis seatud kantoni ooperi aaria, mis on kokku liidetud mitmest (梆簧 bong⁵⁵wong²¹ tüüpi) meloodiast.
    Ooperilaval puuduks seda tüüpi aariatel pillisaade (peale puuploki taktilöökide). Laulu sõnade kõrvale on kirjutatud hiina 工尺譜 noodimärgid, kuid laulmisel on tähtsam sõnade arusaadavus, kui täpne noodilugemine.
    1. meloodia (ploomioks 一枝梅 jat⁵⁵zi⁵⁵mui²¹) ei koosne korduvatest ridadest ega salmidest vaid selle ära tundmiseks mõnes muus esituses peaks meeles olema kogu (u 170) noodi järjend.
    Komad jm märgid nootide kõrval märgivad meetrumi lööke. Laulja otsustab, kuidas ta noodid meetrumit rikkumata jaotab. Selles esituses on pillisaade ajuti lauluga kerges stiilile omases nihkes.

粵調 📖

Mandžude Qingi dünastia ametnikud keelustasid kohalikud näitetrupid rahutuste kartuses ja neil tuli esineda „pealinna näidendi“ (京戲 ging⁵⁵hei³³) nime varjus. Oluline osa kantonikeelse tonaalse laulu tungimisel sellesse kunagisse põhjahiinakeelsesse ooperisse oli kohalike rahvalike lugulaulude kinnistumisel kantoni ooperi aariamudelite hulka 20. s algul.
   Näiteks „lokulaulud“ (⽊⿂歌 muk²²jyu²¹go⁵⁵) olid valdavalt kantonikeelsed lugulaulud, mida võidi laulda kas üldse ilma pillisaateta või siis bambuspulkade, „puukala“ vms löökide saatel. „Puukalaks“ (⽊⿂ muk²²jyu²¹) nimetati budistlike pühakirjade rütmilise lugemise saateks löödud koljukujulist puutükki.
   Teist liiki lugulaulu „lõunahäält“ (南音 naam²¹jam⁵⁵) lauldakse ja räägitakse vaheldumisi kantoni keeles keelpillide saatel. Laulja mängib ühe käega laua peal (筝 zaang⁵⁵) kannelt, teisega klõbistab kastanjette. Lisaks võidi mängida ka kookospähklist kintsuviiulit (椰胡 je²¹wu²¹) ja haamerdada dultsimeri (洋琴 joeng²¹kam²¹). Enamasti saatis laulja ennast üksi.
        Tuntud luuletajate peeni kirjakeelseid reeglipärases värsimõõdus tundekirjeldusi sai laulda paarikümne minutiga, kuid „lokulaulud“ võisid kesta kümneid või sadugi tunde. Nood olid üldtuntud ajaloolise, muinasjutulise ja usundilise sisuga või loodud päevakajalistel teemadel.
    Laulja võis jutustuse osade valikut, järjekorda ja sõnastust muuta [nagu regivärsilises lüroeepikas]. Värsimõõt ei olnud nii reeglipärane kui kirjanike loomingul. Laul võis vahelduda kõnekeelse jutustusega [nagu regivärsiliste osadega rahvajuttudes]. Samu tüüpmotiive (pulma, tüli, armuhetke kirjeldusi) taaskasutab laulja paljudes lugudes, mida ei õpitagi pähe vaid koostatakse iga kord uuesti esituse ajal [nagu pikemaid regivärsilisi laule].
    „Lokulaulu“ salmis on 4 värssi. Igasse 7-silbilisse värssi võib lisada määramata arvul täitesõnu. Värsi lõpusilp riimub ülejärgmise värsi lõpusilbiga. Sama riim kordub enamasti salmist salmi. Lõpusilpide fonoloogilised toonid vastavad Tangi ajastu luulele sarnastele reeglitele.
    Nii „lõunahääle“ kui „lokulaulu“ 4 värsi pikkune viis kordub sarnasena salmist-salmi. 7-silbilist värssi lauldakse 8-löögilise rütmiskeemiga:
    TAA TAA / TITI [taa] / TAA TAA / TAA [taa].
Täitesõnade mahutamiseks värssi võidakse lisada viies takt või lauldakse mõned noodid kiiremini nii, et taktide arv ei muutu. Rütmilise toreduse pärast võidakse mõnd silpi korrata ka täitesõnadeta värsis. Iga värsi lõpusilpi tuleb laulda kindlal kadentsinoodil. Kindlasti riimuvate 2. ja 4. värsi määratud lõpukadentsides on rohkem noote ette määratud. Värsside alguspoole meloodia improviseeritakse vastavalt silpide fonoloogilistele toonidele nagu kantoni ooperiski. Kõrgeid toone lauldakse pigem kõrgel noodil. Tõusva tooniga silpe lauldakse pigem tõusva meloodiakäiguga.
    Nagu kantoni ooperi näitleja tugineb ka rahvalaulik viisi improviseerides noodistuse asemel sõnade fonoloogilistele toonidele.
    Kui muusikateadlane Yu Siu Wah (余少華 Jyu²¹ Siu³⁵ Waa²¹) õppis traditsioonilist „lõunahääle“ laulu pilliga saatma, mõistis ta, et noodistused ei sobigi kaasa mängimiseks vaid ainult esituse analüüsiks, sest tavaline euroopalik noodikiri ei võimalda pärimuslaulu olulisi tunnuseid jäädvustada. Taolise tonaalse laulu meloodia ei järgi ettemääratud noote vaid kujuneb laulmise käigus sõnade fonoloogiliste toonide põhjal. Laulja võib igal laulmiskorral muuta ka sõnu või laulda samu sõnu uue meloodiaga. Seega on ka pillisaatjale oluline lauldavaid värsse ette aimata.
    Kuna „lõunahääle“ laulus pidevalt kordub sama lühikene muusikaline motiiv, siis iga tempo, melismaatika, helilaadi ja meloodia muutus ilmestab esitust märgatavalt ja eristab loo struktuurseid osi teineteisest. Laulu saatvad pillimängijad kohandavad mängu vastavalt laulja isikupärastele muudatustele. „Lõunahääle“ laulmisel vahelduvad viisid kahes pentatoonilises helilaadis (線 sin³³):
    • „õiges laadis“ (正線 zing³³sin³³) [SOL, LA, DO, RE, MI, SOL]
    • „SI-FA laadis“ (乙凡線 jyut²²faan²¹sin³³) [SOL, SI, DO, RE, FA, SOL] (Korduvad sageli SI ja FA.)

        (Võrrelduna võrdtempereeritud klaveriga on kantoni ooperi helisüsteemi FA pisut kõrgem ja SI on pisut madalam ehk sarnasem looduslike ülemhelide reale. Seetõttu kõik võimalikud intervallid on suuremad kui klaveri pooltoonid. Elavas esituses võib taolistel intervallidel põhinevate pentatooniliste laadide vaheldumine ühes fonoloogiliste toonidega jätta mulje mitte ainult heptatoonilisest vaid lausa mikrotonaalsest muusikast.)
    Helilaadi muutumisele laulmisel võib järgneda uut helilaadi kinnitav instrumentaalne vahemäng. Kogenumate lauljate esitus jätab mulje eelnevalt läbimõeldud keerulisest kuid korrapärasest kompositsioonist.

T.II.3.1.1 選擇合適的簡體字。

曹雪芹 《 紅樓夢 · 晴雯歌 》

• 名詞: 形體 kuju, vorm 📖 , 邦 riik 📖 , 錦 tikand 📖
• 成語: 詩禮簪纓 haritlaspere 📖
• 形容詞 📖 : 妙 imeline, salapärane 📖 , 昌明 edukas, õitsev 📖 , 隆盛 suurepärane 📖 , 繁華 jõukas 📖 , 溫柔 armastusväärne 📖 , 富貴 armastusväärne 📖
• 動詞 📖 : 托 hoidma (käes) 📖 , 鐫 graveerima 📖 , 攜 viima (käes) 📖 , 安身 elama asuma 📖 , 樂業 rahule jääma 📖

白話譯文

那僧托於掌上 笑道 ----- 形體倒也是個寶物了 還只沒有實在的好處 須得再鐫上數字 使人一見便知 是奇物方妙 ----- 然後攜你到那 昌明隆盛之邦 詩禮簪纓之族 花錦繁華之地 溫柔富貴之鄉 去安身樂業 ----- 石頭聽了 喜不能禁 -----

贵缨后诗还乐头业见处数个实华于镌宝携听体没乡礼须锦

粵語流行曲 📖

Kantopopi1 sõnade seotuse meloodiaga tõestas 1987. a katseliselt Marjorie Chan. Juba eelnevalt oli teada (kuigi katseliselt tõestamata), et moodsas hiinakeelses levilaulus silbitoone eiratakse, aga kantonikeelses laulus püütakse säilitada nii silpide toonikontuuri kui kõrgussuhteid (kõrgel, keskmisel ja madalal tasemel).
   Laulus on oluline silbitooni lõppkõrgus ja seetõttu võib ³⁵ tooni laulda samal noodil kui ⁵⁵ ning ²³ laulda samal noodil kui ³³ tooni. Tõusva tooniga (³⁵ või ²³) silbi puhul võib sellele noodile tõusta madalamalt eellöögilt melismiga, kuid kiirel laulmisel asendub seegi tihti püsiva tooniga.
        Järjestikuste silpide toonikontuuride lõppkõrgused on lauludes seotud enamasti sarnaste intervallidega :
    2-3 – väike sekund või väike terts;
    1-2 ja 3-5 – suur sekund või suur terts;
    1-3 ja 2-5 – väike terts, kvart või väike sekst;
    1-5 – kvint, suur sekst, väike septim või oktav.
        Sama intervalli (n: väikese tertsi) kuulmine erinevate silbitoonijärjenditena (2-3, 1-3 või 2-5) näib sõltuvat intervalli paiknemisest helireas. Kuna ²² ja ³³ vaheline erinevus on tonaalsete tasemete seas kõige väiksem, siis sarnaneb nende roll silbitoonide mõistmisel väikse sekundi rollile helirea astmete äratundmisel. St kahel noodil väikese tertsina lauldud silbipaari tajutakse
    1-3 järjendina, kui vahepealne aste on kõrgemast noodist väike sekund madalamal (n: RE-(mi)-FA, LA-(si)-DO) ja
    2-5 järjendina, kui vahepealne aste on madalamast noodist väike sekund kõrgemal (n: MI-(fa)-SOL, SI-(do)-RE).
        Üllatav on see, et kuigi kvint (n: MI ♭ - LA ♭) tundub 1-3 ja 2-5 toonipaaride (n: 的霧 dik⁵⁵mou²²) äratundmiseks juba niigi häirivalt suur, siis selle vea parandamiseks piisab, kui intervalli veelgi suurendada väikese sekstini (MI ♭ - SOL), mis erinevalt kvindist (1-5) otseselt ei seostu muude silbitoonijärjenditega.
    Kui silpi lauldakse mitmenoodilisel melismil, võib naabersilbiga sobiva intervalli moodustada nii melismi esimene kui viimane noot.
    Mitme kõrgeima silbitooni järjendeid 5-5 lauldakse sageli (kuni 6-esilbilisel) laskuval meloodiakäigul ja mitme madalaima silbitooni järjendeid 1-1 lauldakse sageli tõusval meloodiakäigul. Vastupidisel juhul peaks kuulaja kuuldut järgnevate sõnade mõjul pidevalt ümber tõlgendama. Nimelt on tajukatsed näidanud, et silbitooni äratundmiseks on eelnenud silpidega võrdlemisest olulisem kinnituse saamine järgnevatelt silpidelt.
    Näib ka, et madalaima tasemena ²¹ tuntakse ära ükskõik kui madal noot ja järgnevaist silpidest aru saamist selline suurem intervall ei häiri.
   Ebasobiv intervall ei häiri kuulajat, kui sama silbitooni on samas taktis juba eelnevalt lauldud samal noodil. Ebasobiv intervall ei häiri kuulajat ka siis, kui selle tekitab muidu sobival intervallil lauldud silbipaari sisse lisatud grammatiline liide. Toonisuhted on olulised ainult sama keelelise ja muusikalise fraasi piires ning järgneva fraasi mõistmist nad ei mõjuta.
    Poeet ei pea küll ka olemasolevale viisile värsse kirjutades ühtki taolist reeglit teadma, kuid ta peab värsse parandama, kui lauldud sõnad pole arusaadavad ning kui luuletajal ongi vahel võimalus luua värsid enne viisi, on ta siiski piiratud mitmetest muusikalistest juhistest.
    Näiteks peab värssides vältima monotoonsusele lisaks ka suuri intervalle, kui tegemist ei ole just aateliselt vaimustava ega kirgliku teemaga. Suurtele intervallidele järgneb tavaliselt vastassuunaline astmeline liikumine [et jõuda tagasi põhiheli lähedusse].
   Silbitoonid korduvad lainetena nagu muusikalised motiivid. Teksti muusikaline rütmilisus saavutatakse mitmesuguste korduste, ümberjärjestuste, parallelismi ja sekventside abil. Luuletaja arvestab ka tulevase laulu muusikalist vormi, kadentse jm.
    Näiteks AABA vormi puhul peaks kõigi A struktuuriga värsside silbitoonid olema sarnaselt järjestatud.

T.II.3.2. 中國歷史

說文解字

中國書法

    Kirjakunst kuulub hiljemalt 9. sajandist koos maali, male ja kandlemänguga 4 Hiina haritlasele kohustusliku harrastuse hulka, kuid oli härrashariduse 6 õppeaine seas (koos muusika, matemaatika, kommete, vibulaskmise ja hobuste juhtimisega) juba 周 ajastul. Kirjakunsti aineks on sageli luule ja taustaks võib olla ka mõni joonistus. Kirja- ning maalikunst tarvitavad enamasti ka sarnaseid vahendeid ja tehnikaid: siid või paber, pintsel ja tint. Nii kirja- kui maalikunstis hinnatakse rütmilises pintslitõmbes väljenduvat looja elutunnetust.
    Muistsete kirjastiilide näiteid lahendada püüdes, mõistad ruttu, kuivõrd kaheldavad on tsitaadid, millega humanitaarteadlased on harjunud argumenteerima ning kuivõrd tähtis on uurijal endal kontrollida iga algallikat.
    On ilmne, et niinimetatud "vanahiina keele" asemel on tegu paljude (eri aegadest ja paikadest pärit) keeltega, mida ühendab sarnane süntaks ning aimatava tähendusega kirjamärgid, kuid mis foneetilises kirjas erineksid teineteisest sama palju kui inglise ja islandi keel.
    Lootusetu on neis keelis kirjutatu algset hääldust taastada.

琴棋書畫

甲骨文 📖

130 000 商 ja 周 ajastu arbumiskirja on kraabitud peamiselt (lihvitud) härja labaluudele ja kilpkonna kõhukilpidele, mida määriti verega ja kõrvetati eelnevalt puuritud aukudesse pistetud metalloraga, kuni tekkisid 卜 kujulised mõrad, mis omakorda nummerdati. Esivanematele esitatud päringu juurde kirjutas ennustaja pragude põhjal tõlgenduse, nii tellija kui oma nime ja 六十干支 kuupäeva. Harva on lisatud, kas ennustus täitus. Enamiku ennustustest on tellinud 9 viimast 商 valitsejat. On ka päevasündmuste ülestähendusi: jahiretk, tähtpäev, sõda, ohverdamine, põllundus, sünd, surm, haigus, loodusnähtus jm valitsejaile huvi pakkuv. Sageli küsiti vaimolendilt, millist ohverdamist too soovib või kaubeldi, kui suur osa ohvrist anda enne või pärast soovi täitumist. Kõhukilpidele on märgitud ka, kui palju vassallriigid on neid andamiks toonud (näitex "雀 saatis 250").
    Ilma koolitamata ei teaks, et kujutab ["siga" 豕 shǐ], aga kujutab ["koera" 犬 quǎn]. Niisiis kuigi vanimad kirjutised pärinevad 13. saj e.m.a, olid joonised juba siis tugevasti lihtsustunud. Järgnenud 200 a jooksul lihtsustusid nad veelgi. 商 ajastu lõpul tarvitatati piltkirja juba ka foneetilise silpkirjana - sarnase kõlaga sõnade märkimiseks. (~ "Saa 1x 5A2 !")
Paiguti oli märkidel üpris erinev kuju. Nüüdseks eristatud 30 000 arbumiskirja märki võivad olla u 4000 märgi teisendid, millest alla 2000 on dešifreeritud (ja kuuluvad tänapäeva hiina keele põhisõnavarasse).
    Sama vanad kirjamärgid pronksesemetel on kujutatavatele loomadele või esemetele äratuntavamalt sarnased, kuna pehmesse savivormi on märke lõigata lihtsam kui luusse. Mõnigi kondile maalitud lause on ainult osaliselt sisse uuristatud.
    商 ajastu kirjatundjad on kirjutanud ka pintsli ja (kinaveri)tindiga savinõudele, kontidele, kilpidele, kivile ja ilmselt kõige enam ka puu- või pambuspulkadele, sest kujutised on pööratud püsti, et nad mahuks kitsastesse püstribadesse. Kuigi pronksile kirjutati juba paremalt vasakule loetavate tulpadena, loetakse arbumiskirjade tulpi tihti keskelt ääre suunas.
    Kuigi kuumutatud kontide abil ennustati juuba tuhandeid aastaid varem, pole arbumismärkide otseseid eellasi veel varasemate säilinud sirgelduste seast siiski leitud. Hiljemalt 商 ajastu lõpul, kui olid välja kujunenud tänapäevased mõistelised ja häälduslikud märgiosad, on arbumismärkidega kindlasti kirjutatud hiina keele sugulaskeeltes. (Mitmest varasemast kultuurikeskusest Hiinas on leitud hoopis tai, altai, austroneesia, austroaasia jt keelerühmadele tunnuslikke geene ning Mesopotaamia ja Induse kultuuridele sarnaselt võidi samu märke tarvitada erinevate keelte kirjutamiseks.) Ühtsed õigekirja ja õige häälduse normid kehtestas alles 秦 riigi esimene keiser, kes kogu muu kirjanduse koos häirivate õpetlastega hävitas.
    Hilisematel aegadel on väljakaevatud ennustuskonte tarvitatud koguni apteegis, kust need 1899.a sattusid Pekingi akadeemikute kätte ja dešifreeriti. Viimaseid kondiennustajaid nähti 1972.a Taivanil.

T.II.3.2.1 選擇合適的簡體字。

• 動詞 📖 :
  貞 loitsima, ennustama 📖 ,
  其 (kas) võiks, peaks 📖

占卜：。。，。。。嗎？ -----

今贞其雨日

T.II.3.2.2 找到匹配的單詞。

商代宰豐骨匕（中國國家博物館藏）

• 植物: 麥 📷
• 禽獸: 兕 📷
• 時間: 壬午 19. (60-st) 📖 , 祀 (aasta) ohverdamine 📖 📖 📖
• 地方: 麓 mets jalamil 📖
• 人: 宰豐、寢小、矢旨 jahikaaslaste nimed 📖
• 助詞: 唯 = 惟 aga (tähenduseta sidesõna) 📖
• 形容詞 📖 : 戠 = 埴 savine 📖
• 動詞 📖 : 田 välja jahile minema 📖 , 賜 autasustama 📖 , 肜 2 päeva ohverdama 📖

白話譯文

壬午王田於麥麓獲商戠兕 ----- 王賜宰豐寢小兄 在五月唯王六祀肜日 -----

壬午日那天，商王在麦的山脚下 猎获了一头罕见的犀牛， ----- 商王赏赐了随员，当时正逢肜祀之期 便用这只犀牛举行了肜祭之礼。 ----- 随后，史官便取用犀牛的一段肋骨进行了刻辞和镂画，以纪念这个伟大而喜庆的时刻。 -----

金文 📖

大篆 📖

12 000 hilise 商 (1250-1046 e.m.a) ja varase 周 (1046-771 e.m.a) ajastu pronkskirja on kraabitud peamiselt kellade ja ohvrianumate valuvormidesse. 商 ajastu piltmärgid lihtsustusid ruttu ja kujunesid igas piirkonnas erinevaks kirjaviisiks.
    Ilma koolitamata ei teaks, et nii , , kui ka kujutavad sama ["vibulaskmise" 寅 yín] märki.
    Hilise 周 ajastu pronkskirjutistes võis olla kuni 500 kirjamärki - kirjutatud paremalt vasakule loetavate püsttulpadena nagu pambuspulkadel. 戰國 ajastul (475-221 e.m.a) hakati uuristama juba valmis valatud pronksile, kuid need kirjad on lühemad. Kirjaoskus on jõudnud ka lihtrahva hulka, kes lihtsustavad seda veelgi nurgelisemaks. 周 rahva algkodule lähemal läänes asunud, teistest eraldunud 秦 riigis üritati 周 kirja pigem ühtlustada kui arendada ja tänu sõjalisele edule asendas see vanapärasem kirjaviis lõpuks kõik teised.

利簋銘文

T.II.3.2.3 找到匹配的單詞。

• 物品: 彝 ohvrianum 📷
• 時間: 甲子 1. (60-st) 📖 , 辛未 8. (60-st) 📖 , 鼎 just sel ajal 📖 , 聞 wén = 昏 videvik 📖 , 夙 minevik 📖
• 地方: 商 eelnenud dünastia riik 📖 , 管 kohanimi 📖
• 人: 珷 = 武王 kuninga nimi 📖 , 又吏 = 右吏 ametinimetus 📖 , 利 ametniku nimi 📖 , 旜公 kuninga esivanema nimi 📖
• 助詞: 隹 = 唯 = 惟 kui (tähenduseta sidesõna) 📖
• 動詞 📖 : 征 ründama 📖 , 克 alistama 📖 , 師 väge juhatama 📖 , 易 = 賜 andma (alamale) 📖 , 乍 = 作 tegema 📖 , 尊 austama 📖

白話譯文

珷征商 隹甲子朝 歲鼎克 聞夙又商 ----- 辛未王才管師易又吏利金 ----- 用乍旜公 寶尊彝 -----

周武王伐商， 在甲子日这一天的早晨， 歲星(指木星)在天空正中间的位置时告捷， 黎明时分(昏夙)夺取了商(的城池)。 ----- 辛未日（甲子日的七天以后）， 武王在管（某地）地的军队中， 赐给了右吏（官名）“利”（人名）一些金（指铜）。 ----- “利”就用这些铜铸造了這件寳器， 用以作祭祀祖先旜公的寶器。 -----

說文解字

鳥蟲篆 📖

Pärast 周 lagunemist kujunes Kagu-Hiina riikides mitmeid väänlevaid kirjastiile. Mõnikord on märk lisanduste abil kujundatud linnuks:
(["vibulaskmine" 寅 yín] ).
Pronks- ja raudrelvadele uuristati tavaliselt omaniku nimi. Üksikuid kirju on anumail ja kalliskividel.
    Kuigi 秦 keiser kõik taolised kirjaviisid keelustas, on neid jäljendatud hiljem - 漢 ajastu pitsatitel, tellistel ja räästakividel.

越王勾踐劍

T.II.3.2.4 選擇合適的簡體字。

• 物品: 鐱 📷
• 地方: 戉 = 越 Yue riik Shanghai ümbruses 📖
• 人: 鳩淺 = 勾踐 kuninga nimi   📖

白話譯文

越王鳩淺 ----- 自乍用鐱 -----

浅剑鸠

倉頡

秦篆 📖

Kui naaberriigid vallutanud 秦 keiser kõik muud 六國文字 kirjaviisid keelustas ja hävitas, kehtestati üleriigiliselt legalistliku kantsler 李斯 toimetatud aabitsa 倉頡篇 mõisteliselt järjestatud 3 300 kirjamärki, mida kirjatargad pidid oskama 4-silbiliste riimis värssidena peast lausuda.
    漢 ajastul tuli aabitsat korduvalt täiendada, selgitada ja parandada, sest palju 秦-keele sõnu jäi neile arusaamatuks.

秦始皇二十六年（前221年）詔書

T.II.3.2.5 找到匹配的單詞。

• 人: 侯 vürst 📖 , 黔首 lihtrahvas 📖 , 丞相 kantsler 📖 , 狀、綾 kantslerite nimed 📖
• 形容詞: 不壹 = 不一 mitmekesine 📖 , 歉疑 = 嫌疑 kahtlane 📖
• 助詞: 盡 lõplikult 📖 , 諸 kõik 📖 , 立 kohe 📖
• 動詞 📖 : 兼 ühendama 📖 , 號為 nimetama 📖 , 詔 keiserlik käsk 📖 , 灋 = 法 korrastama, korraldama 📖 , 則 reguleerima 📖

白話譯文

廿六年 皇帝盡並兼天下 諸侯黔首大安 ----- 立號為皇帝乃詔丞相狀綰 灋度量則不壹歉疑者皆明壹之 -----

（始皇帝）26年， 秦統一天下， 各國臣民 終於獲得安定。 ----- 採用“皇帝”尊號。 於是詔令丞相（隗）狀、（王）綰， 規範法令和度量衡， 凡是不統一或不明確的， 都予以統一明確。 -----

簡牘 📖

簡帛 📖

Juba 周 ajastu kirjatundjad on kirjutanud ka pintsli ja (kinaveri)tindiga savinõudele, kontidele, kilpidele, kivile ja ilmselt kõige enam - kirjarulliks kokkuõmmeldud 6 mm laiustele puu- ja pambuspulkadele, kuni lõpul paber sai peamiseks kirjutusmaterjaliks. (周 keskvõimu lagunemise järel kirjutati kallimad teosed ka siidile .) 1870-1940-dail jagasid Ida-Hiina pangad ja ärid koguni pambusveksleid, kuna ei usaldatud enam 清 keisri ega vabariigi paberraha.
    Kunagised piltkirja kujutised on pööratud püsti, et nad mahuks kitsastesse püstribadesse ning kirjutatud paremalt vasakule loetavate tulpadena. Märkide sisselõikamiseks tarvitatud nuga sobis ka vigade mahakaapimiseks. Juba 279. a-st pärineb teade 汲冢 kuningakääpa röövlilt saadud ürgsetest sirvilaudadest, mille põhjal 晉 ajastu peaarhivaar avaldas mahuka muistsete tekstide kogumiku. Vanimad tänini säilinud sirvilauad pärinevad 戰國 ajastu 5.saj-st e.m.a.

《孔子詩論》

T.II.3.2.6 找到匹配的單詞。

• 物品: 結 📷
• 詩名: 宛丘 Väänmäel (luuletuse nimi 《陳風·宛丘》 📖 , 於差 = 于嗟 Ohkamine (tegelik luuletuse nimi on 《陳風·猗嗟》) 📖 , 𡰥鳩 = 鳲鳩 kägu (luuletuse nimi 《陳風·鳲鳩》) 📖 , 文王 Zhou kuningas Wen (1099–1050 eKr) dünastia rajaja (luuletuse nimi on 《大雅·文王》) 📖
• 名詞: 義 ~ 儀 kuninga nimi   õige käitumine 📖
• 形容詞: 又情 = 有情 armunud 📖 , 亡望 = 無望 lootuse kaotanud 📖 , 一 ühtne, kõikumatu 📖 , 卲 = 昭 särav 📖
• 助詞: 㠯 = 以 selleks et, selle abil 📖 , 丌 = selle 📖 , 氏 = 兮 tähenduseta täitesilp 📖
• 動詞 📖 : 憙 = 善 meeldima 📖 , 詢 küsima 📖 , 弁 = 反 = 變 tabama keskpunkti 📖 , 御乱 = 禦乱 mässu tõrjuma 📖 , 才 = 在 asuma 📖 , 𡵂 = 美 imetlema 📖

白話譯文

宛丘曰 詢又情 而亡望 吾善之 ----- 於差曰 四矢弁 㠯御亂 吾憙之 ----- 𡰥鳩曰 丌義一氏 心女結也 吾信之 ----- 文王曰 文王才上 於卲于天 吾𡵂之 -----

你舞姿回旋荡漾， 舞动在宛丘之上。 我倾心恋慕你啊， 却不敢存有奢望。 ----- 噢，啊，多么体面哟！ 额角发亮，舞技出群，射技高强哟！ 箭箭中的，是抗敌的英雄哟！ ----- 贤明高尚的君子， 仪容始终最美好。 仪容始终最美好， 内心坚定有节操。 ----- 文王神灵在上方， 在那天上放光。 -----

蝦夷共和國印

隷書 📖

周 keisrivõimu lagunemise ajal juba enne 3. saj e.m.a 秦 riigi ametnike kuhjuva kirjatöö kiirenemisel kujunenud kandiline kantseleikiri kõlbas alul vaid labasteks visanditeks, kuid oli ametlikuks standardiks 漢 ajastust 南北朝 ajastuni.
    Kantseleikirja märgid on kujunenud tõlgendamise ja lihtsustumise käigus.
    Märgid lahutati üsna meelevaldselt standardseteks osadeks. (Näiteks vibu laskmist kujutava 射 < märgi vasak - vibu kujutav pool asendati inimkeret kujutava 身 osisega.)
    Märgiosi lihtsustati. (Näiteks pühakut tähistava 仙 < 僊 < märgi häälduslik 䙴 osa asendati lihtsama 山 osisega.)
    Märgiosi muudeti tundmatuseni. (Näiteks kevadet tähistava 春 < 萅 < märgi häälduslik 芚 osa asendati täiesti seosetu 𡗗 osisega.)
    Märgiosi eemaldati. (Näiteks raamatut tähistava 書 < 𦘠 < märgi häälduslik 者 osa jäeti ära.)
    Kujunesid standardsed mõisteliselt seostatud märgiosad. (Näiteks südant kujutav 心 < kujunes vasakpoolseks 忄 osiseks ~ 情, 恨.)
    Nüüd on see jämedate lainjate joontega 八分 stiil tarvitusel kirjakunstis. Kantseleikirja märgi laius ületab kõrguse. Langev joon lõppeb jämedama üles kaarduva otsaga. Ka rõhtjoone otsad on jämedamad.

曹魏《三体石経》：古文、秦篆、隷書

古文 📖

漢 ajastu lõpul olevat Konfutsiuse kodu lammutamisel leitud 秦 keisri hävitustööst puutumata säilinud Shandongi 山東六國 6 kunagise vassallriigi （斉・楚・燕・韓・趙・魏）sõõrjate märkidega käsikirjad. Neid läänepoolsest 秦-traditsioonist selgelt erinevaid ümara keha ja vonkleva sabaga kulleseid meenutavaid idamaiseid märke kirjeldab ka 說文解字 leksikon (100 m.a.j). Hiljem on taolisi kirjamärke leitud kunagise 楚 riigi pambuspulkadelt ja ka palju hilisemailt 曹魏 riigi pronksanumailt.

金農《相鶴經橫幅》

漆書 📖

清 ajastu kirjakunstnik 金農 arendas 漢 riigi 隸書 kantseleikirja ja 曹魏 riigi 楷書 trükikirja alusel krobelise läikekirja, mida kirjutatakse erilise paksu õlise tindi ja lameda pintsliga, mida ei tohi keerutada.
    Ebavajalikud detailid jäetakse ära. Rõhtjooned on paksud ja sirged, teised - peenenevad ja kergelt lookas. Püstjoone konks kirjutatakse horisontaalselt (丁) või jäetakse üldse ära (木). Tõusev joon kirjutatakse pigem vertikaalselt või horisontaalselt või üldse täpina. Paremale langev joon on vasakule langevast joonest jämedam, kuid rõhtjoonest peenem. Punktid keeratakse rõhtsaks nagu   氵 või püstjaks nagu 宀 ja eriti suuremate punktide puhul. Märkide kõrgus võib vahelduda.

T.II.3.2.7 選擇合適的簡體字。

金農《七言聯》

• 熟語: 金管記德 kuldvile ülistab voorust 📖 , 碧紗籠 paremaid aegu ootav maine 📖

白話譯文

德行人間金管記 姓名天上碧紗籠 -----

记笼纱间

王瞳《淳化閣帖》

行書 📖

漢 ajastul ilmus reeglistatud lihtsustustega, kergesti loetav kiirkiri, mille tuntumad meistritööd on kirjutatud alkoholi jm ainete või tugevate tunnete mõju all. Täitesulepeade levikuga sai see lihtsa kuid isikupärase kiirkirja stiil kõige tavalisemaks käekirja tüübiks (ka Jaapanis), kuigi seda ametlikult koolis ei õpetata.
    Trükikirja nurgad ümardatakse. Joonte järjekord ja suund mugandatakse. Võimalikult palju jooni tõmmatakse ühe pintslitõmbega, kuid iga joone algus, lõpp, suund ja järjekord on selgesti leitav. Isegi katkestuste järel püütakse jätkata sujuvalt sama kaarega. Märkide suurus võib rütmiliselt vahelduda.

T.II.3.2.8 找到匹配的單詞。

王獻之《鴨頭丸帖》

• 物品: 鴨頭 📷 , 丸 tablett 📷
• 人: 君 sina (härra) 📖
• 動詞 📖 : 不佳 paha hakkama 📖 , 當 peab 📖 , 集 koguma 📖

白話譯文

鴨頭丸 故不佳 ----- 明當必集 當與君相見 -----

服用了「鸭头丸」后 写给朋友的信 ----- 欲与朋友晤谈 -----

油潑扯麵

楷書 📖

漢 riigi lagunemise ajal arenes reeglipärastatud 行書 kiirkirjast kergesti loetav trükikiri, mille esimesed meistritööd on kirjutatud 曹魏 riigis. Valdavaks sai see 曹魏 riigis alles 南北朝 ajastul.
楷書九十二法 "Trükikirja 92 reegli" illustreeritud õpiku avaldas alles 清 keisririigi lõpu kirjakunstnik 黃自元, kuigi 永字八法 "永 märgi 8 reeglit" pärinevad juba 晉 riigi lõpu kubernerinaise 衛鑠 õpilastelt.
   

石梁《草字彙》

草書 📖

漢 ajastul hakkas 簡帛 bambuskirja eeskujul 隸書 ametlikust kirjast arenema äärmuseni lihtsustatud, raskesti loetav 章草 visandkiri, millest arenes 今草 moodne visandkiri mitmes järgus 楷書 trükikirja ja 行書 kiirkirja mõju all kuni 晉 ajastuni. 唐 ajastu purjutavad õpetlased arendasid sellest veelgi "metsikuma" 狂草 . Eraldatavate märkidega visandkirja nimetatakse 獨草 ja kokku seotud märkidega 連綿 stiiliks.
    Trükikirja nurgad ümardatakse. Üleliigsed osad jäetakse ära. Joonte järjekord ja suund mugandatakse. Võimalikult palju jooni tõmmatakse ühe pintslitõmbega. Eraldatud punktid asendatakse seotud joonega. Isegi katkestuste järel püütakse jätkata sujuvalt sama kaarega. Märkide suurus võib rütmiliselt vahelduda. Visandkirja vormidest tuletati Jaapani ja Hiina RV 草書楷化 kirjauuenduste ajal paljud lihtsustatud kirjaviisi märgid (n: 糹→纟, 魚→鱼, 車→车, 問→问). 万葉仮名 silbitabeli 草仮名 visandkirja vormidest pärineb Jaapani õuedaamide 平仮名 silpkiri.

T.II.3.2.9 選擇合適的簡體字。

米芾《臨沂使君帖》

• 物品: 帖 kiri 📷
• 地名: 臨沂 linn Shandongis 📖
• 人: 芾 autori nimi 📖 , 戎、薛 kirjasõprade nimed, 使君 asevalitseja 📖 , 麾下 Teie Kõrgus 📖
• 形容詞: 陰鬱 masendav 📖
• 動詞 📖 : 頓首 põlvili kummardama 📖 , 納 vastu võtma 📖

白話譯文

芾頓首 戎帖一 薛 ----- 帖五上納 陰鬱 為況 ----- 如何 芾頓首 ----- 臨沂使君 麾下 -----

郁顿况临阴纳为

琉球國 王之印

九疊篆 📖

Kohakuti seatud ümarnurkade ja võrdsete vahedega rõht- ning püstjoontest "volditud" labürintkiri sai riiklikel pitsereil valdavaks 宋 ajastust alates (ka naaberrahvaste 遼 kitani, 元 mongoli (dörvölžin), 清 mandžu ning 西夏 tanguudi keelsetel pitsatitel).
    Tavaliselt on ühes märgis 9 "volti", mis täidavad ühtlaselt kogu ruudu.

合贊印

T.II.3.2.10 選擇合適的簡體字。

• 物品: 寶 = 璽 keisri pitsat 📷 📖
• 地方: 王府 kuningakoda 📖 📷
• 動詞 📖 : 定國 riiki ohjama 📖 , 理 korraldama 📖

白話譯文

王府定國 理民之寶 -----

国宝

女書 📖

湖南 provintsi 江永 piirkonna naised lõid foneetilise "nüshu" silpkirja, milles värsivormis talletasid rituaalseid ning lugulaule, elulugusid, palveid jm. Nüshu märkidele sarnaseid vorme leiab juba 宋 ajastu rahvalikus kirjas, kuid selle kirjaviisi tegelik kujunemine on jäänud legendide varju. Tõenäoliselt kujunes see konfutsianistlike sooliste piirangutega rahulolematute varakate haritud neidude hulgas, kes põllutöö asemel pidid piirduma ärklitoas ühise laulmise, tikkimise ja magamisega. Nüshu kirjaoskus pärandus emadelt tütardele. Ka joonte iseloomulik kuju võib pärineda naiste tikandite jäljendamisest, sest värsse tikitigi vöökirja, rõivastele ja rättidele.
    Nüshu luules ülistatud (老同) "sõbranna" valiti sobivas varanduslikus seisus eakaaslaste hulgast. Teda kirjeldati vastassoost abikaasale viitavate kujunditega. Ühistel koosistumistel ütles sõnuline teistele ette lauseid, mida ülejäänud 2 või 3 kaaslast kahe värsi kaupa järele kordasid. Värsslaused koosnevad meloodiasse sobituvast 5 või 7 silbist. (See mõrsjaitku värsivorm, mis kordab lõputult sama sõnumit pisut erinevas sõnastuses, sarnaneb regivärsi mõtteriimi parallelismile.)
    Sõbranna ja paari-kolme 結拜姊妹 "kaasikuga", kelle seisus ega iga polnud nii olulised, osaleti jumalanna Gupo teenistustel, naistepühadel, jutuvestmistel, pulmas itkemisel ja elu lõpuni kestnud kirjavahetuses. 3. päeval pärast pulmi kinkisid ema, sõbranna ja kaasikud mehekülla kolinud mõrsjale ise tehtud kangasköites igatsuste ja õnnesoovidega 三朝書 lauluraamatud.
    Taolised meheleminekueas neidude õeskonnad, naistemajad ja ühislaulmised on tuntud mujalgi Hiinas ja eelkõige Pärlijõe suudme ümbruses. Sarnane naisluulegi on han-hiinlastel üldiselt tuntud. Siiski on seegi pärimus veel üsna hiljutise ajani hästi varjul püsinud. Veel hiljuti osalesid kõik külanaised selles suulises pärimuses. Paljud oskasid küll kirju ette laulda, kuid ainult vähesed suutsid esitusi üles tähendada, kirju kirjutada või õpetada ning veel vähesemad klassikalisi tekste ümber tõlkida.

    492 tuntumat silbimärki esindab ainult neljandikku hiinastunud 炳多尤 rahva 湘南土話 murde 1316-st silbist, sest silbitooni erinevusi sageli eiratakse. Selline kiri sobibki peamiselt traditsioonilistest vormelitest koosnevate värsside kirjutamiseks. Teistel andmetel on märke olnud siiski 600–700 või koguni 1 080. Umbes 100 märki on peaaegu muutmatuna võetud 楷書 trükikirjast, kuid rombi keeratud ja vahel peegelpildis. Ülejäänud on kas tugevasti lihtsustatud või moonutatud märgiosad. Paljud märgid tähistavad mitut (<10) sarnase kõlaga silpi ja mõnd silpi võib kirjutada ka erinevate märkidega.
    Hiina ametlikke semantilisi hieroglüüfe nimetati sealgi „meeste kirjaks“ nagu Koreas ja Jaapanis. Kuigi enamik mehi ei tundnud nüshu pärimuse vastu huvi, ei saa seda pidada meeste vastaseks pärimuseks. Nii on 1985. a-st teada vana mees 陽煥宜, kes oli õppinud lugema nüshu kirja oma naiselt ja koostanud 1 800 märgist leksikoni. Üks külanaine jutustas, kuidas ta oli põletanud oma nüshu käsikirjad mehe surma puhul, et need saadaksid tema hinge teispoolsuses. Enamasti põletati küll naise nüshu kirjavara naise enda matustel, et see teda ennast teispoolsuses saadaks ja seetõttu on vähe lootust leida vanemaid käsikirju. On teada ka ühe Jaapani sõjaväkke värvatud mehe surma puhul kirjutatud leinatekst. Ometi pole teada mingit armastusluulet, sest tolle pärandi sisuks oli õeste itk ja kaeblemine. Tegelikult nähtub nüshu kirjutistest, et hoolimata vabade õdede kaeblemisest sõbrannade kaotuse üle abielu ikkesse, leppisid nad abielu kui paratamatusega. Mehed ja üldse külaelanikud väärtustasid väga nüshu kunsti valdavaid ja seda edasiõpetavaid naisi. Mehed ise omakorda püüdsid enda annet väljendada üldhiina „meeste kirja“-tarkuses.
    Peeti ka erilisi naistepühi, mille tähistamisele mehi ei lubatud. Tolle püha puhul valmistasid vallalised naised musta riisi kooke, millega söötsid härgi, ning lugesid nüshu kirjas lugusid. (Esivanemate mälestuspäev oli aga nagu mujalgi meestepüha, kuhu ei lubatud naisi. Seevastu vallaliste neidude seitsmeõepäeva jms pühitses kogu küla ühiselt.)
    2022.a pälvis tähelepanu tänapäeva nüshu teemaline dokumentaalfilm "Varjatud kirjad".

---

海内皆臣歲登成熟道毋飢人

印章 📖

Pitsateid on leitud juba 商 riigi asulakohtadest, kuid tavaliseks said need alles 周 ajastu lõpul.

崇禎皇帝的花押  

Kaugida maades tarvitatakse allkirja kinnitamiseks tänini pitsatit, kuna viimast on raskem võltsida. Keisritel oli tavaks kinnitada erilise isikliku pitsatiga kõik oluline, mille nad olid kirjutanud oma käega. 秦 keisri 傳國璽 riigipitsati valdajat peeti tegelikuks seadusjärgseks ainuvalitsejaks kuni see 明 ajastu algul kaduma läks, kuid riigipitsatid antakse pidulikult üle ka tänapäeval - Taivani riigivõimu esindajate ametisse nimetamisel.

傳國璽
受命於天既壽永昌

宋 ajastust alates eelistati riiklikel pitsereil raskesti loetavat 九疊文 kirjastiili. Ametist sõltuvalt pidi kasutama kindlat templivärvi.
    Kumertemplit nimetati 朱文 ja õõnestemplit 白文 . Mõnel pitsatil võib olla nii kumeraid kui nõgusaid märke. Märgid on pitseril tavaliselt paremalt vasakule järgnevate tulpadena. Vastupäeva loetav tempel võib olla eraldi eessõna autori eristamiseks. Lisaks ametlikule, au-, varju-, asutuse ning kodukoha nimele võib templil olla sagedasemaid viisakusväljendeid või kõnekujundeid, mida ei viitsita iga kord uuesti kirjutada (motoks vms), või koguni loitse ja luulet.

迴文印
徐永裕印

Kunstnikel ja kirjanikel on kombeks tembeldada oma tööd mitme pitseriga (ülalt alla): 名印 autori (varju)nimi, 閑印 moto, 書齋 stuudio nimi. Stuudiotempel võib märkida mingi teose kuulumist kellegi kogusse või omaniku hinnangut sellele. Läbi aegade hinnatud teosed võivad olla kaetud paljude kuulsate kogujate templitega, mis kasvatab nende turuväärtust.
    Kuna pitseerides võib rikkuda nii templijäljendi kui paberi, tuleb sedagi harjutada. (Pitseeritava lehe alla võib panna vilti.) Kastoorõlist, kinaverist ja siidipurust tehtud punast pitsativärvi peab korra kuus segama, et ta ei kuivaks. (Kinaveris sisalduv elavhõbe on mürgine, aga sellega värvimise jälgi on leitud juba noorema kiviaja 仰韶文化 leiukohtadest (5000-3000 e.m.a).)

T.II.3.2.11 選擇合適的繁體字。

草書印章 甲骨文印章 金文印章 隸書印章 甲骨文迴文印章 楷書印章 傳抄古文印章 陽文篆字印章 鳥蟲篆印章 較呈方角的細篆文印章 篆文印章 較圓潤的細篆文印章 九疊篆印章 較圓潤的粗篆文印章 較呈方角的粗篆文印章 肖形印

我思古人實獲我心 茶𡒒香溫且自看 大明皇帝之寶 中華民國之璽 千巖秋氣高 倉頡輸入法 大千世界 白𥐖道人 不行其野 車馬出行 問𣐥消息 鷹坊之印 知時無止 鈴木 佐藤 密

---

T.II.3.3 語法

lauseliikmed

sõnaliikide puudumine

Vanahiina keele sõnavara ei jagunenud kindlalt eristunud sõnaliikideks: nimisõna, tegusõna, omadussõna, määrsõna jne.
    Hiina (ja inglise) keeles tarvitatakse sama sõna (kuigi mõningase tähenduserinevusega) erinevate lauseliikmetena. Eesti keeles täpsustab seda mõni järelliide (puna+kalt, puna+b, puna+ne, puna), kuid hiina ja inglise sõnade (n: down ) täpsem tähendus selgub tänu eelnenud ja järgnevatele sõnadele. (王 = kuninglikult, valitseb, kuninglik, valitseja vm.)
Tegijate arvu ning isikut, tegevuste aega ning järgnevust jm täpsustavad sõnad tuleb sageli juurde mõelda nagu interneti-inglisekeeles.
näiteks:
    ⁱⁿ winter ^the king head^{ed     his} army ^and march^{ed     into a} battle.
Kui march ei ole tõlgendatav "märtsi" kuuna, sest asub lauses ajamäärusele sobimatus kohas, siis ülejäänu jääbki oletuseks:
    pigem on jutt möödunud kui tulevast talvest;
    pigem on jutt ühest meile tuntud kuningast kui mõnedest teistest;
    pigem on jutt (kuninga enese) ühest kui mitmest sõjaväest;
    pigem ei tasu arvata, et Battle on siin kohanimena;

sõnajärg

Hiina sõnajärjekord sarnaneb eesti keele nimisõnafraasile:
    alus+öeldis+sihitis (tegija tehtud tegu)
Põhisõna ees võib olla kirjeldav laiend:
    täiend+nimisõna (tehtud tegu):
    määrus+tegusõna (tegelikult tehtud)

lauset liigendavad sõnad

Vanahiina kirjutistesse on kirjavahemärgid lisanud tänapäevased toimetajad. Algselt neid ei tarvitatud. Lauseosi piiritlesid tuntud abisõnad.
   此藝不甚預於兵能有餘力則亦武門所當習但眾之不能強者亦聽其所便耳 -----
(戚繼光《紀效新書·卷十四·拳經捷要篇》 📖 )

    耳 märgib lause lõppu.
    則 ja 但 märgivad osalause algust.
    此 , 於 , 有 ja 其 eelnevad nimisõnafraasile.
    於 ja 者 järgnevad tegusõnafraasile.
    甚 , 能 ja 所 eelnevad tegusõnafraasile.

värsirütm

韻律 prosoodia on oluline nii tänapäeva kui vanahiina lause liigendamisel. Lisaks (enamasti 4-silbilistele) 熟語 kõnekujunditele, tavatsetakse rütmistada ka muud teksti (eriti 賦 riim- ja 駢文 salmproosas). Fraasilõppe märkivate riimuvate sõnade märkamiseks peab tundma riimitabeleid, sest 平水韻 riimiskeemid erinesid vägagi nii tänapäevasest kui tollasest kõnekeelest. Värsipikkus võib vahelduda (3-7 silpi), kuid tavalised on 4 või 6 silbilised värsipaarid, milles sarnased silbitoonid ja lauseliikmed paiknevad kohakuti.
   Sobiva rütmi hoidmiseks võidi vähem olulisi sõnu välja jätta või lisada tähenduseta silpe (只, 兮 vms). Kõlakujunditena kasutati algriimi ja loodushäälendeid. Lauset liigendavate tuntud abisõnade nappuse korral tulebki leida lauses "värsirütm", sest iga "värss" hõlmab terviklikku lauseosa.
   Mõnikord võib tabada ka taoliste värsside rühmitumist korduva struktuuriga salmideks. Sageli võib värsipaari ühe osa ära tunda tsitaadi või kõnekäänu järgi. Naabervärsid võivad olla selgitavad, vastanduvad, võrreldavad või täiendavad. Osa järgnevaid värsse kordub samal kujul või väikeste asendustega. Korduva rütmimustri leidmisel võib abi olla ka sarnase välimusega (vahel riimuvate) kirjamärkide (või numbrite) paiknemisest. Sagedased on pikad loendid mingit tüüpi nähtustest (kalliskivid, kiskjad, nimed vms).
   拳法似無預
   於大戰之技
   然活動手足
   慣勤肢體
   此為初學
   入藝之門也
   故存於後
   以備二家
   -----
(戚繼光《紀效新書·卷十四·拳經捷要篇》 📖 )

ühildumine

Paljudel märkidel on sõnaraamatutes mitu tähendust. Tähenduserinevused on sageli seotud märgi asukoha ning ümbritsevate lauseliikmetega.
1) 困 võib tähendada "(kedagi) sisse piirama" aga mitte "(midagi) sisse piirama" (mis oleks hoopis 圍 ) ning seetõttu ei saa sellele tegusõnale järgnev elutut nähtust märkiv sõna olla lause sihitiseks.
   漢高祖北上抗匈奴兵困平城
   -----
(忻州的歷史沿革 📖 )

   一蘇困軍一省運解事在可行
   -----
(藝文三《汀州府志·卷之四十一》 📖 )

2) 事 võib tähendada "(ülemat) teenima" aga mitte "(ülemus) teenib" ning seetõttu ei saa sellele tegusõnale eelnev auväärset isikut märkiv sõna olla lause aluseks.
   王者父事天兄事日
   -----
(浩虛舟《王者父事天兄事日賦》 📖 )

3) 從 võib tähendada "(ülemale) järgnema" aga mitte "(ülemus) järgneb" ning seetõttu ei saa sellele tegusõnale eelnev auväärset isikut märkiv sõna olla lause aluseks.
   帝出從數騎
   -----
(歸潛志《卷十一》 📖 )

T.II.3.4 準備

武術 📖

Hiina võitluskunstid said avalikult tuntuks alles pärast 清 keisri kukutamist XX saj. Kuigi mandžu soost vallutajad olid alistatud lihtrahvale keelanud võitlustehnikate harrastamise, õpiti seda salaja ja esitati avalikult ooperi lavavõitluse kujul. Näitlejad, nagu ka 天地會 jt salaseltsid, osalesid nii mandžude kui eurooplaste vastastes mässudes.
   Vabariiklased seevastu hakkasid kohe levitama võitluskunstide õpikuid, avasid spordikoole, asutasid eksamikomisjonid ning saatsid näiterühmi välismaale. Hiina kodusõja ja maailmasõja tõttu pagesid paljud õpetajad välishiinlaste kogukondadesse. Kuna nii Taivani kui Mandri-Hiina valitsused üritasid taas võitluskunstide õpetajaid kontrolli alla saada, saidki tuntuks hoopis brittidele renditud Hongkongi kantonikeelsed kungfu filmid.

手搏術

角力 📖

剛柔 tõrjuvate ja suunavate võtete kirjeldus on juba 春秋 kroonikas (5. saj e.m.a). 角力 kähmluse lööke, heiteid, valuvõtteid ja valupunktide ründamist mainib 周 ajastu kommete kogumik 禮記 ja 史記 kroonika (100 e.m.a). 漢書 kroonika (111 m.a.j) eristab 角力 maadlusvõistlusi 手搏 võitluskunsti õpikutest. 宋 ajastu (論上元令婦人相撲狀) ja mongolite kroonikud (9 saj m.a.j) on kirjeldanud 相撲 trügimisvõistlusi.
   Kui 清 õukonna kutselised maadlejad kaotasid keisri kukutamise järel oma töö ihukaitsjatena, hakkasid nad õpetama maadlust 武相聲 tänavakomödiantidele. 中央国术馆 spordiinstituudis reeglistati too mandžude 摔跤 hõlmamaadlus 1917.a. Sest peale õpetatakse seda Hiina politseinikele ja sõjaväelastele.

T.II.3.4.1 選擇合適的簡體字。

調露子《角力記》

• 人: 劉展 vastase nimi 📖 , 臂 📷
• 熟語 : 酒酣耳熱，方食干蔗，便以為杖，下殿數交，三中其臂，左右大笑。 Olime kõrvuni purjus, võtsime suhkruroogu relvadeks, läksime alla saali ja pidasime mitu võitlust, 3 korda tabasin ta kätt, nii et kõik ümberringi naersid. 📖
• 名詞 : 角觝戲 maadlusmängud 📖 , 白刃 📷 , 甘蔗 📷 , 仗 📷 , 殿 📷
• 動詞 📖 : 盛行 moes olema 📖 , 奮威 jõuline, jõudu näitama 📖 , 擘 kiskuma 📖 , 持 hoidma 📖 , 交 kokku saama 📖 , 爭交 kokku saama 📖 , 競 kokku saama 📖

白話譯文

西漢作角觝戲 皆其始也 以西漢則盛行矣 ----- 魏文帝言 奮威劉展有手擘 能空手入白刃 ----- 帝持甘蔗爲仗 下殿數交， 三中其臂 ----- 此是單角其手技 非爭交競力也 -----

戏单竞汉奋为争数刘则

老架一路歌訣

内家拳 📖

武當 Wǔdāng mäe dao mungad harrastasid 內功 "sisemiste võimete" arendamiseks mitmesuguseid "füsioloogilisi" harjutusi: 形意拳 , 太極拳 , 八卦掌 , 八極拳 jne. Mõned 氣功 ja 醉拳 liigutused püüavad jäljendada daoismi 八仙 pühakutüüpe.
   Vanim värviliste joonistega õpik sisemistest harjutustest 導引 pärineb 168.a e.m.a. "6 peatükki käsivõitlusest" on juba 漢書 kroonikas (111 m.a.j). 五禽戲 "5 looma jäljendavad liigutused" olevat süstematiseerinud 2. saj arst 華佗 .

T.II.3.4.2 找到匹配的單詞。

胡文煥《養生導引秘籍·太清導引養生經·閉氣治諸病法·二十一》
武林諺語（一）《武技篇》

• 人: 膝 📷 , 腰 📷 , 脛 📷 ,
• 形容詞: 耳聾 kurt 📖
• 動詞 📖 : 踞 kükitama 📖 , 伸 sirutama 📖 , 抱 embama 📖 , 納 sisse v vastu võtma 📖 , 息 peatama 📖 , 展 sirutama 📖 , 著 asetama 📖 , 除 eemaldama 📖 , 屈伸 painutama ja sirutama 📖 , 拜 kummardama 📖

白話譯文

踞 伸左足 兩手抱右膝 生腰 ----- 以鼻納氣 自極七息 展左足著外 ----- 除難屈伸拜起 去脛中痛 一本雲 除風目暗 耳聾 -----

正坐，伸直两腿， 屈曲左侧膝关节， 用两手抱住膝关节下方， 挺直腰，用力向胸部牵拉， 牵拉至极限，放松。 ----- 用鼻深吸气， 吸气到极限， 憋住， 憋到极限， 缓慢呼出。 ----- 有高血压、 心脏病的不建议应用， 以免发生意外， 自然呼吸即可。 ----- 在重复几次， 身体微热或汗出即可。 目的是为了 让身体快速 有温热感 或微微出汗。 这是导引术的 一个自我肌肉功能 检测的方法。 ----- 需要肩关节、 肘关节、 腕关节、 协同用力， 使膝关节屈曲， 髋关节屈曲。 如果导引右腿及肩关节、 肘关节、 腕关节把上述导引方法中 屈曲的左侧膝关节 换成右侧膝关节即可。 ----- 而这一个简单的动作假如肩关节疼痛、 屈伸困难，这个动作完成不了， 其他关节也一样。 在这一个动作完成的过程中， 肩关节、肘关节、腕关节、膝关节、 髋关节出现疼痛的部位， 也就是这个关节周围肌肉韧带的病变部位。 在痛处可以给予自我按摩、 艾灸、泥灸、热敷等方法， 帮助疼痛消失，在进行导引术运动时， 如果能顺利完成， 这就说明这几个关节的功能是良好的。 功能良好， 则疼痛及不能关节屈伸的症状自然消失。 -----

外家拳 📖

495 m.a.j asutati Indiast pärit 禪 mõtluse õpetaja 跋陀 tarvis 少林寺 klooster, kus tema sõjaväelise minevikuga õpilased lõid esimese 外功 "väliseid võimeid" arendava "füüsiliste" harjutuste süsteemi: 少林拳 . 7. saj on 少林 mungad sõdinud nii röövlite kui viimase 隋 keisri kukutanud mässulise kindrali 王世充 vägedega.
   明 ajastul kirjutatakse 少林 relvastatud sõdurmunkadest mälestuskividel, võitluskunstide õpikutes, ajalooraamatuis, sõjandusensüklopeediais, reisikirjades, romaanides ja luules. 少林 kaikavõitluse kirjeldus 明 kindrali 戚繼光 sõjandusõpikus 紀效新書 mõjutas tugevalt võitluskunste Okinawal ja Koreas. Ka 1624.a joonistega daoistlik võimlemisõpik 易筋經 on tähelepanu äratamiseks omistatud 少林 kloostriülemale. Kahjuks on just see võltsing kinnistanud väära uskumuse 達摩 kui võitluskunstide looja kohta. 1784.a poksiõpik 拳經拳法備要 nimetab 少林 kloostrit ekslikult lausa poksi algkoduks.
   Arvukaid välisel jõul põhinevaid 武術流派 koolkondi liigitatakse: põhjahiinlaste (梅花拳), lõunahiinlaste (南拳, 羅漢拳, 洪拳, 綿拳, 截拳道), moslemite jt vähemusrahvaste (女創拳, 查拳, 穆林拳) traditsioonide kaupa, mida on sageli kiivalt hoitud perekonnasaladustena.

T.II.3.4.3 選擇合適的簡體字。

武術《二十四要》
武林諺語（一）《武技篇》

• 人: 拳 📷 , 眼 📷 , 腰 📷 , 腿 📷 , 精 võhm, energia 📖 , 氣 hingus, elujõud 📖 , 功 võime, tulemus 📖
• 禽獸: 蛇 📷 , 猿 📷 , 鵲 📷 , 雞 📷 , 鷹 📷
• 助詞 : 似 nagu 📖 , 宜 peaks 📖
• 植物: 松 📷 , 葉 📷
• 名詞 : 流星 📷 , 電 📷 , 鑽 📷 , 濤 📷 , 岳 📷 , 輪 📷 , 弓 📷
• 形容詞: 充沛 piisav 📖 , 順 sujuv 📖 , 純 puhas 📖 , 緩 tasane, rahulik 📖 , 輕 kerge 📖
• 動詞 📖 : 沉 vajuma sügavale 📖 , 達 levima, ulatuma 📖 , 折 painduma 📖

白話譯文

拳如流星 眼似電 腰如蛇行 腿如鑽 精要充沛 氣宜沉 力要順達 功宜純 ----- 動如濤 靜如岳 起如猿 落如鵲 站如松 立如雞 轉如輪 折如弓 快如風 緩如鷹 輕如葉 重如鐵 -----

达纯转轮风轻叶铁拳电钻鹊鸡气顺缓鹰动涛

T.II.2 keiserlik kirjandus

<   <     目錄 sisukord     >   >

T.II.3 keiserlik teadus