T.I.6 kordamine
T.I.6. 複習
T.I.6.1 發音
粵語口音 ( 例子 )
1.使用人數約1.2億，代表城市廣州2.發音特色:
zh/ch/sh -> z/c/s ~ j/q/x
zhī > jī 知
不發聲母 r
n=l 你好 > léihǎo
sī > sik 思
第四聲發音不明顯
T.I.6.2. 詞彙
同義詞
| 倘若, 不得不, 非……不可, 希望, 但願, 想, 欲, 快, 能夠, 應該, 可以, 必須, 將, 將要, 會, 需要, 必要, 得力, 可能, 必需, 得 děi, 得 dé, 要求, 願, 請求, 拜托, 應當, 得了, 該, 如果, 有能力, 要脅, 要約, 要擊, 邀, 乞丐, 哀告, 央求, 憑, 能幹, 祈祝, 祝禱, 懇請, 煩請, 可, 要挾, 願望 | 要, 能 |
選擇同義詞。
要, 能:
我們快到了！
用同義詞造句。
T.I.6.3 語法
韻律
NB!
Tuleta meelde lauserõhu, kõnemeloodia ja lauserütmi (prosoodia) reeglid!
paarissilbid
Hiina keeles eelistatakse paarissilbilisi lauseosi. Seetõttu lisatakse sageli ühesilbilistele nimisõnadele tähenduseta liiteid: 子, 兒, 頭 ...Ka tavatsetakse pikemaid sõnu lühendada kahesilbilisteks:
公共汽車站 > 車站，
飛機場 > 機場 ...
Neljasilbilise lausejupi moodustamiseks võidakse ära jätta ühiksõnad.
這一問題 -----
某一特點 -----
另一要求 -----
哪一方面 -----
Neljasilbilise lausejupi moodustamiseks võidakse sagelikasutatavast püsiühendist ära jätta nimisõnalise täiendi järelt ka 的.
童年（的）生活 -----
個人（的）體會 -----
的 jääb enamasti ära ka kahesilbiliste küsisõnade järelt.
什麼時候 -----
誰的東西 -----
的 jäetakse ära ka liitsõnadest ja (kõnekeeles) asesõnade järelt, kuigi see paarissilpe ei tekita.
我（的）爸爸 -----
美國（的）人 -----
Kahesilbiliste öeldiste (ja omadussõnaliste öeldistäidete) puhul kaob küsimuse moodustamisel 不 eest öeldise (või öeldistäite) teine silp.
這個你知不知道？ -----
那麼在颱風天，飛機飛行究竟危不危險呢？ -----
T.I.1.3. 形容詞
täiend
Mitmesilbilise omadussõna või kõnekäänu järel on nimisõna ees enamasti siduv liide 的.濕潤的風從南方吹來。 -----
把垃圾分類，既可減少垃圾量，又能資源回收，真是件一舉兩得的事。 -----
經理是個不愛繞彎子的人，有什麼問題都會直接提出來。 -----
Mitmesilbilist omadussõna nimisõnaga siduv 的 jääb tavaliselt ära (neljasilbilistes) liitsõnades.
人為對氣候的影響是根本問題。 -----
Ühesilbilisi omadussõnu tarvitatakse nimisõna ees koos määramäärusega ja see teeb ka neid mitmesilbiliseks täiendiks.
再稍涼點的天氣，可以換上長袖連襯衫。 -----
聽說那天是很冷的冬天。 -----
Nii määramäärus kui 的 jääb tavaliselt ära liitsõnadest.
上午7時開往東京的快車將於下個月停駛。 -----
的 jääb ära ka kahesilbiliste helijäljendavate sõnade järelt 一聲 eest.
碰的一聲 -----
哐啷一聲 -----
viisimäärus (omadussõna +的, +地 ja 得+)
NB!Tuleta meelde, mis juhul tuleb ühesilbilise viisimääruse järele, öeldise ees lisada 地!
NB!
Ühesilbilised omadussõnad tuleb öeldise ees määrusena kahekordistada!
慢慢(地)喝。 -----
Ühesilbiliseks võivad viisimäärused jääda lühivastustes ja käskudes.
快來！ -----
慢走！ -----
好說好說。 -----
paarissilbid
Omadussõnalise tulemusliite järele võidakse lisada 了 selleks, et lauseosad oleksid paarissilbilised.秘書抹乾淨了桌子。 -----
öeldistäide
Kui omadussõna tarvitatakse Euroopa keelte sarnaselt (öeldistäitena), siis ei tohi seda teha (köite) 是 abil, vaid omadussõna ees peab olema "määramäärus" (üpris, väga, liiga jne), kuid silbikordusega (kirjeldavate) omadussõnade puhul võib määramäärust asendada 的 öeldistäite järel:太陽火熱火熱的。 -----
Neljasilbiliste püsiväljendite puhul võib puududa nii määramäärus kui 的:
河水清澈見底。 -----
piiratud tarvitusega omadussõnad
Mõne omadussõna ( 大, 賊, 鬧 ... ) kasutamine täiendi ja öeldistäitena sõltub tema tähendusest selles lauses.Kui 大 tähendab mõõtmetelt suurt, siis saab teda kasutada nagu iga ühesilbilist omadussõna.
Ülekantud tähenduses aga tuleb tema ette lisada 很 nii täiendi kui öeldistäite puhul.
為什麼人與人之間有很大的差別? -----
Kui 大 tähendab tähtsat või ränka, siis tohib teda kasutada ainult liitnimisõna esimeses pooles (mitte öeldistäitena nimisõna järel).
想成為一位大人物嗎？ -----
有些大病發起來看上去很突然，但其實已有先兆。 -----
4 tegevussõna ette liituvat mõõdu-omadussõna
4 omadussõna ( 早, 晚, 多, 少 ) liitub (ilma mingi liiteta) otse tegevussõna ette ning mõõtühikuga määramäärus - tegevussõna järele.昨天領導比秘書晚走了兩個鐘頭。 -----
經理比老版少掙了五萬塊。 -----
silbikordusega omadussõnad
Vähem kui 20% omadussõnu saab tarvitada silbikordusega. Alla 10% nendest sobib ametlikku keelde, kuna kordus annab lausele familiaarse varjundi.靜一些吧。 -----
風靜靜吹著我的心。 -----
Suur osa sellistest ühesilbilistest sõnadest on seotud meeleelunditega ja ilma korduseta nad pigem eristavad kui kirjeldavad esemeid:
靜, 白, 高, 甜, 香, 軟
Teisi ühesilbilisi sõnu, mis väljendavad kas absoluutväärtusi, halvustamist või psüühikat ( 假, 丑, 惡, 懶, 樂, 傻, 羞, 臭 ), ei kõlba sel moel korrutada, vaid neile tuleb lisada sobivad kordusliited, millega neid tarvitatakse ka pigem määruste kui täienditena.
大雨惡狠狠地撲向大地。 -----
Kahesilbiliste sõnade puhul, mis kirjeldavad isiku välimust, harjumusi või iseloomu korratakse mõlemat silpi eraldi (AABB).
人生沒有隨隨便便隨便的成功。 -----
Enamasti tarvitatakse kahesilbiliste omadussõnade kordusi lauses määrusena. Harvem kirjeldavad kellegi välimust.
ainult täiendiks sobivad omadussõnad
On omadussõnu, mida ei kõlba tarvitada öeldistäitena muidu kui [是+...+的] raamistuses.一切都是自動的！ -----
Sellised omadussõnad pigem eristavad (vastandavad) kui kirjeldavad ning neil ei ole võrdlusastmeid (~ suur-em, suur-im).
Vaid vähesed nendest on ühesilbilised:
正, 反, 負; 单, 雙, 复; 公, 母; 雌, 雄; 總, 分; 橫, 豎;
Kahesilbilised sõnaühendid kuuluvad enamasti kantseliiti:
真+正, 正+式, 野+生, 良+性, 慢+性, 現+代, 短+期, 長+途, 人+工, 人+造, , 不+斷, 初+步, 頭+等, 高+級, 中+號, 萬+能, 忘+我, 無+私, 自+動, 有+益, 國+營
ainult öeldistäiteks sobivad omadussõnad
On omadussõnu, mida ei kõlba tarvitada täiendina muidu kui [määramäärus+...+的] raamistuses.過一個不累的人生！ -----
Sellised omadussõnad on pigem kõnekeelsed.
Enamus nendest on ühesilbilised:
累, 對, 棒, 差, 背, 吵, 沉, 煩, 夠, 滑, 活, 困, 懶, 牢, 緊, 悶, 膩, 腻, 穩, 響, 香, 行, 癢, 勻, 準
T.I.2.3. 動詞
了 tunnust kahesilbilise daatiivse öeldisega kasutada ei saa.公司發給了司機獎金以酬謝他工作努力。 -----
lauselõpu selgitav 了
Hiina keele öeldisi saab ütluse eesmärgi põhjal jagada J-utustavateks (tulemusega tegevussõna), K-irjeldavateks (kestev tegevussõna), S-elgitavateks (teadmine, kogemus) ja H-innangulisteks (abitegusõnaga, aga ilma lõpetatuse, kestvuse ega kogemuse liideteta). Selgitaval ning hinnangulisel lausel on teema+reema struktuur.-
- J 他在網站上掛了一則廣告。 -----
- K 網站上掛了一則廣告。 -----
-
- J 他把房間收拾 乾淨。 -----
- H 他把房間收拾得真乾淨。 -----
-
- S 他喝不了那麼多的酒。 -----
- H 他不能喝那麼多的酒。 -----
lauselõpu täitesilp 了
Lisaks rõhutamisele, et kirjeldatav tulemus oluliselt erineb eelnenud (nüüdseks lõppenud) olukorrast, tarvitatakse 了-tunnust lause lõpus ka täitesilbina, selleks et lauset ei jääks lõpetama ühesilbiline tegusõna (kahesilbilise määrsõna järel).Seetõttu ei tohi öelda:
早已走
已經辦
即將痊
Vaid tuleb öelda:
事情已經辦了。 -----
客人早已走了。 -----
客人早已離開。 -----
她的病即將痊癒。 -----
Eitavas lauses tuleb 了 asendada mõne tulemusliite vms-ga.
信已經寄了。 -----
信還沒寄走。 -----
信還沒寄呢。 -----
kohamäärusele järgnev lauselõpu 著
Lisaks rõhutamisele, et kirjeldatav olukord endiselt kestab, tarvitatakse 著-tunnust (kohamäärusele järgneva) lauset lõpetava ühesilbilise öeldise järel ka täitesilbina, selleks et 在-eessõnaga kohamäärusele ei järgneks ühesilbilist öeldist. (Ühesilbiline öeldis võib eelneda kohamäärusele.)Seetõttu ei tohi öelda:
魚在鍋裡煎
Vaid tuleb öelda:
魚在鍋裡煎著。 -----
小貓在火爐旁睡著。 -----
傷者在草地上躺著。 -----
傷者躺在草地上。 -----
NB!
Paarissilbiline rütm ei ole vajalik käskudes.
請在這兒等。 -----
Ühesilbilise kohamääruse järel peaks olema tagasõna (裡, 上, 下, 中, 旁, 面 ...).
請在前面坐。 -----
Kui 着 ära jätta, siis muutub lause tähendus tegevuse kirjeldamise asemel asukohast teavitavaks.
司機在農村住。 -----
有兩個衛兵在門口站著。 -----
korduv 著
Rõhutamaks, et kirjeldatav olukord muudkui kordub, korratakse 著-liitega ühesilbilist öeldist. See väljend sarnaneb eesti keele des-tegevusmäärusele ("korra-tes") ja võib liitlauses asuda nii aluse ees (lause alguses) kui aluse taga (öeldise ees).我們吵著吵著打起來。 -----
哭著哭著我走到了海岸。 -----
Rõhutamaks, et mitu tegevust toimub korraga, korratakse 著-liidet kummagi öeldise järel. (著-liidet võib asendada tulemusliide.)
護士踮著腳屏著呼吸走進病人床前。 -----
護士放輕腳步屏住氣走進病人床前。 -----
T.I.3.3. 語序
teema & reema (tuttav kõneaine või uudisväärtusega teave)
umbmäärane eessõna 有
Hiina keele lauset alustatakse millestki juba tuttavast ning selle järele lisatakse uudne info, millest tahetakse kuulajat teavitada. Seetõttu tähistab ka öeldisele eelnev alus kedagi, kellest kuulaja juba teab.Kui tahetakse rääkida kellestki, keda pole veel jutuks olnud. Siis võib jätta aluse lause lõppu, aga seda ainult juhul kui lauses pole sihitist.
Teine võimalus on lisada öeldisele eelneva aluse ette 有, 一 ja ühiksõna (~ "oli üks tüdruk, kes tegi midagi"). Paarisarvulise sõnarühma tekitamiseks jäetakse 一 (ja isegi ühiksõna) sageli vahele.
Seetõttu ei tohi öelda:
那時候一個客戶進來了。
Vaid tuleb öelda:
那時候客戶來了。 -----
那時候有人來了。 -----
那時候來了一個客戶。 -----
那時候有（一）個客戶進來了。 -----
ühesilbiline hinnanguline lausemäärus
Hinnanguline lausemäärus paikneb pealause öeldise ees ja suhestab seda eelpool öelduga.(就, 才, 都, 也, 卻, 還, 倒, 再, 又, 只, 竟)
買票後才可入場。 -----
這裡只有你一個人嗎？ -----
那瞬間我卻說不出來。 -----
有問題以後再問你們哈。 -----
這個問題教授也無法回答。 -----
我倒沒有受到什麼作家的批評。 -----
一到夏天，海灘上就擠滿了遊客。 -----
超市就在旅館附近，幾分鐘就走到了。 -----
『官話』還得採用現代社會的一種方言。 -----
人工智慧竟發展到如此地步機器人竟然可以寫稿。 -----
精通粵語、英語和普通話的三語人才都擔任重要職位。 -----
普通話與國語相比，在聽感（語調等）、詞彙上又有不同。 -----
sidesõna paiknemine
Paljudel lauseid siduvatel sidesõnadel on lauserütmi sobivad kahesilbilised vasted (（以）及, 而（且）, 並（且）, 但（是）, 雖（然）, 如（果）).Mõned sidesõnad moodustavad raamistusi koos teiste sidesõnade või ühesilbiliste lausemäärustega.
Vastandav sidesõna võib olla kummaski osalauses.
Mõned sidesõnad võivad olla nii osalause alguses kui (aluse järel) osalause tegusõna ees.
Sageli järjestatakse vastanduvaid, põhjuslikke või tingimuslikke osalauseid ilma ühegi sidesõnata. Võrreldavaid osalauseid võib siduda ka mõni korduv sõna.
不打不相識。 -----
誰弄壞，誰賠償。 -----
我到市場去買菜。 -----
這條路我常走，所以很熟。 -----
要是我忘了，請你提醒我。 -----
十幾年沒見了，你還是那麼年輕。 -----
我沒有空，你要是想去，那就請便吧。 -----
你要是見到老師，請你把這本書交給他。 -----
要把這篇文章寫好，就得多參考一些相關的資料。 -----
nimisõnade kõrvutamine
Loetelu liikmed eraldatakse erilise 、-komaga. Loetelu viimase liikme ees on stilistiliselt sobiv sidesõna (和, 跟, 同, 與, 及, 還有).你同我，都是南方人。 -----
城市跟農村，我都住過。 -----
健康與運動及節制密不可分。 -----
這裡字寫錯了，還有，標點也用得不對。 -----
tegevuste kõrvutamine
並 seob sama tegija tegevusi.大家都同意並擁護我的提議。 -----
警官使車停住並將司機扣留。 -----
子彈打中牆壁並穿了過去。 -----
omaduste ja olukordade kõrvutamine
而 alustab pisut ootamatut või vastandavat täiendust (... ning (ometi) ...) ja on kasutusel peamiselt kirjalikus tekstis.
Võrreldavatel omadustel peab olema võrdne arv silpe. Eituse puhul võrreldakse alati ühesilbilisi omadussõnu. Eitus pole kunagi 而 ees.
Üliametlikus jutus sobib 而 ka täitesilbiks (enamasti paarissilbilisele) määrusfraasile järgneva lauset lõpetava ühesilbilise põhitegusõna ette.
請依情況而定。 -----
西瓜大而不甜。 -----
教授堅定而勇敢。 -----
心有餘而力不足。 -----
她是個罪犯而不是受害者。 -----
今年八月雖然叫作夏天,有其名而無其實。 -----
70年來，本公司走過艱辛而光榮的歷程。 -----
T.I.4.3. 語義學
後置詞
Hiina keele 在-eessõnale järgneva põhisõna (ehk sihitiste) järel on 裡-tagasõna tavaliselt siis, kui põhisõna on väiksem kui linn, on kahesilbiline ning öeldis ei tähenda töötamist ega õppimist selles kohas.Seetõttu ei tohi öelda:
他在南京裡
他在電影院裡
他在銀行裡工作
他在大學裡讀書
Vaid tuleb öelda:
他女友在電影院等他。 -----
後來在電影院裡面，看了半天找不到我。 -----
其他人在法院裡打官司，我也能到法院來聽聽嗎？ -----
Tagasõna valik sõltub ka stiilist: (ametlik: 内, ühiskeele: 下, Lõuna-Hiina viisakas: 下面, Põhja-Hiina kõnekeelne: 下邊, släng: 下頭, ametlik: 下方, viisakas: （東北）部).
廚房下頭有個儲藏室。 -----
確保機器附近或下方沒有人。 -----
沒有背部下部疼痛或肌肉勞損。 -----
在-eessõnale järgneva põhisõna (ehk sihitiste) järelt võib tagasõna ära jätta, kui see ei põhjusta vääriti mõistmist.
有兩個衛兵在門口（旁）站著。 -----
pisut
Tegevuse pingevaba lühiajalisust märgib, sarnaselt kestvusmäärustele (一下 ehk 一會（兒）) ka öeldise kordamine.Tegevuse lühiajalisust rõhutav 一 või (lõpule jõudnud sündmuse puhul) 了 võidakse panna ühesilbilise öeldise korduste vahele. Kui öeldiseks on kahesilbiline tegusõnast ja sihitisest koosnev liitsõna, siis saab korrata ainult selle esimest silpi.
Öeldise kordamisega kaasneb ka teatav õhin või õhutav varjund. Öeldise kordusele võib lisada ka 看, mis annab proovimise või katsetamise varjundi.
等一等。 -----
你先試試看。 -----
咱們先休息休息。 -----
有空可以來走走哦。 -----
女孩在胳膊上輕輕地碰了碰他。 -----
我們將稍後更詳細的說一說異常。 -----
每天可以散（一）散步是一件幸福感十足的事。 -----
Selline öeldise kordus ei sobi eitavas lauses ega tahtele allumatute tegusõnade puhul.
不要哭哭。 Ära tihu nutta!
你害怕害怕吧！ Tunne pisutki hirmu!
Kaks korda korratud ühesilbiline tegusõna lause lõpus viitab tegevuse eesmärgile.
Enamasti on selle tegusõna sihitis sama, mis pealause öeldisel. (Tegusõna kordamine lause lõpus pole kohustuslik.)
回家看看。 -----
咱們組輛自行車騎騎。 -----
我去圖書館借一本書看。 -----
T.I.5.3. 文體學
ametlik vanapärane kantseliit
Ametlikus suhtluses asendatakse paljud tavakeele ühesilbilised sõnad kahesilbilistega (必（須），（必）得，（應）該，（應）當，（自）從，屬於，不準，不許。。。).醫院裏不許抽煙。 -----
這個幼兒園是屬於北京大學的。 -----
自從中國開放以後，人民的生活水平提高了。 -----
介詞
Hiina keele eessõnad on oma olemuselt sihitisega tegusõnad. Tavalised eessõnad on ühesilbilised ja sobivad kokku nii ühe kui mitmesilbiliste põhisõnadega (ehk sihitistega). Seevastu nende kantseliitlikud kahesilbilised vasted ühilduvad ainult kahesilbiliste põhisõnadega.Seetõttu ei tohi öelda:
按照理
Vaid tuleb öelda:
聽道理簡單，按照道理執行卻很難。 -----
按理說， 今天的客戶可以使或打破任何業務。 -----
按道理來說禮物盒是沒有拆的，他應該沒有看到才對啊！ -----
sihitisrütm
Sihilisi ühesilbilisi tegusõnu ei kõlba tavaliselt tarvitada ilma sihitiseta.Kui täpsem sihitis jääb ütlemata, siis tuleb lisada sellele tegusõnale vastav ühesilbiline sihitislik liide (唱歌， 跳舞， 游泳， 看書， 談話， 走路， 跑步， 睡覺， 開車， 煮飯， 下雨 。。。) .
你們誰還沒吃飯？ -----
警察還說話呢。 -----
這個時代普通人不會寫字。 -----
Sihitist ei pea kordama vastuses.
你吃早餐了嗎？ -----
吃了。 -----
Ühesilbiliste sihiliste tegusõnade puhul pannakse täpsustavad sõnad kohustusliku sihitisliite ette.
你走了幾個公里的路？ -----
我睡了幾個鐘頭的覺？ -----
下了兩天雪。 -----
翻譯跟秘書見了面。 -----
Sihilisi kahesilbilisi (ehk kantseliitlikke) tegusõnu tohib tarvitada ainult mitmesilbilise sihitisega.
|
|
- 1 sb öeldis + 1 sb sihitis => viisakas
- 1 sb öeldis + 2 sb sihitis => kõnekeelne
- 2 sb öeldis + 2 sb sihitis => ametlik
委員會通常每季開會一次。 -----
2月27日晚，安全理事會召開會議。 -----
到。。。的-liidetega pööratud sõnajärjekord
Eriti kantseliitlikus jutus moodustatakse tehtavik sellise raamistusega:[tegevuse sihtmärk+(ühesilbiline saamisverb)到+tegija (vm öeldise laiend)+的+(kahesilbiline) tegevusnimi].
Tegevusnimi ei tohi kirjeldada füüsilisi tegevusi ning tema järele ei saa lisada määrusi ega muid laiendeid, vaid need tuleb panna 的 ette.
Kuna selle konstruktsiooni fookuses on tegevusnime ja 的 ees asuv tegijat täpsustav täiend, siis ei saa sellist lauset moodustada umbisikuliselt ilma ühegi täiendita.
Saamisverb 得 esineb peamiselt meeldivate tulemustega seoses. 遭 esineb peamiselt ebameeldivate tagajärgedega seoses. 受 võib esineda kõigega seoses.
Seetõttu ei tohi öelda:
來賓遭到熱烈的歡迎。
總理得到支持。
我受到大家的罰。
我受到大家的罰一次。
我受到大家的罰兩塊錢。
Vaid tuleb öelda:
我受到大家的懲罰。 -----
我受到大家的重罰。 -----
我受到嚴厲的重罰。 -----
我受到大家嚴厲的重罰。 -----
來賓遭到主人的冷落。 -----
總理得到政府的支持。 -----
tunnuseta pööratud sõnajärjekord
Kõnekeelses jutus on eriti tavaline tehtavik ilma ühegi tunnusliiteta:[tegevuse sihitis(+tegija)+tegevus+了/的].
Jutu teemaks võetakse lause algusse nihutatud sihitis. Tegija jääb enamasti umbisikuliseks.
Olukorra muutust selgitavaks öeldiseks sobib ainult sihiline tegevussõna.
Liiteta tehtavikulausega püütakse kas selgitada olukorra muutumise tulemust või siis küsida selle kohta. Seetõttu peab (eriti ühesilbilisele) öeldisele kas järgnema küsiv liide 沒有, 嗎, sagedus-, kestvus-, sihtkoha või tulemusmäärus; omadus- või tegusõnaline tulemusliide või suunav järelliide (來, 去) või siis peab eelnema kahesilbiline abitegusõna või määrsõna; või siis peab see struktuur korduma.
Liiteta tehtavikulause eitus moodustatakse 沒-abisõnaga. Jaatava lause lõpetatust rõhutab enamasti 了-liide (harvem 的). Eitavas lauses peab neid asendama mõni teine liide või sõna.
Liiteta tehtavikulause eitus moodustatakse 不-abisõnaga, kui räägitakse tulevikust või sagedasti korduvast olukorrast. 了-liidet sellises lauses pole.
Kui esimest lauseliiget võib tõlgendada nii sihitise kui alusena, siis saab selguse tarvis lisada 被.
Seetõttu ei tohi öelda:
信我已經走了。
信已經走了。
信已经寄了。
Vaid tuleb öelda:
護士（被）救活了。 -----
信寄走了。 -----
信我已經寄走了。 -----
信可以寄了。 -----
信已經寄了。 -----
信寄了沒有？ -----
信還沒寄出去。 -----
信寄了，飯煮了。 -----
房間收拾好了。 -----
櫃子放不進去了。 -----
箱子放在架上了。 -----
這部電影已經放映過兩次了。 -----
這菜放了兩天了。 -----
書放得整整齊齊的。 -----
那瓶酒喝了一半。 -----
汽車加了油了。 -----
他的電話通常不接。 -----
工作不完成，我不休息。 -----
hüüdsõna paiknemine
Kõneleja suhtumist väljendavad rõhulised tooniga hüüdsõnad on lause ees ja rõhutud (ilma toonita) ühesilbilised liited lause lõpus. Mõnes hüüdsõnas pole täishäälikuid.嗯，我來啦。 -----
嗨喲，加油哇！ -----
嗐，你怎麼進來的？ -----
哈哈！還是我對吧！ -----
Kahesilbilisi hüüdsõnu on vähe ja nad häälduvad "kõrge" ehk "esimese" tooniga ("Hāhā!"). Sama märgiga kirjutatud ühesilbilise hüüdsõna toon võib sõltuda emotsioonist, mida ta väljendab. Mõnd hüüdsõna saab kirjutada mitme erineva märgiga. (喔, 噢, 哦)
唉/噯，早知如此，我就不去了。 -----
啊，下雪啦！ -----
啊？你說什麼？ -----
啊！真有這事兒？ -----
啊，好吧。 -----
Ilma toonita 啊-hüüdsõna tarvitatakse ka lauselõpuliitena, samas kui lauseintonatsiooniga väljendatakse üllatust, elevust, ärevust, kiirustamist, kordumist, loetelu, rahustavat veenmist jms. Ta sulandub kokku eelneva silbi lõpuhäälikuga.
- -le + [a] → 啦
- -n + [a] → 哪
- -u, -ao + [a] → 哇
- -ng, ci, zi, si, chi, zhi, shi + [a] → 啊
- -a, -o, -e, -i, -ü + [a] → 呀
來人哪！ -----
爺爺病啦。 -----
他是誰呀？ -----
你不來啊？ -----
多好的天兒啊！ -----
老王啊，這可不行啊！ -----
錢啊，書啊，表啊，我都丟了。 -----
T.I.6.4 準備
T.I.6.4.1 姓名
Umbes 100 perekonnanime 3500-st on sagedamini kasutusel. (老百姓 tähendab "lihtrahvast".)老百姓反對這種想法。 -----
在舊社會老百姓的生活是貧苦的。 -----
Tavalisimad perekonnanimed on:
李, 王, 張, 劉, 陳, 楊, 趙, 黄, 周, 吳, 徐, 孫, 胡, 朱, 高, 林, 何, 郭, 馬
Tavalisimad kahesilbilised perekonnanimed on:
司馬, 司徒, 歐陽, 皇甫
"Eesnimi" öeldakse tavaliselt perekonnanime järel (nagu ka Eesti vanemas kõnepruugis - Läbikäigu Kusti või Oru Pearu). Eesnime esimene silp võib olla sama pere kõigil (samast soost) lastel ühine ja moodustab koos järgneva silbiga mingi ilusa mõtte, mida oma lapsele soovitakse.
Näiteks võivad sama pere vendade nimed olla :
亦豪, 亦強
ja sama pere õdedel :
穎怡, 穎美
Eesnime pidi kõnetatakse ainult pereliikmeid, lähedasi sõpru, klassikaaslasi.
Ammuse tuttava kõnetamisel lisatakse perekonnanime ette lugupidav 老 (või sõbralik 小, kui kõnetaja on kõnetatavast vanem) :
老李, 小張
Tavaliselt kasutatakse kõnetamiseks hoopis sugulus-, töö- jm suhteid kirjeldavaid mõisteid ja tiitleid.
Tiitel pannakse Mandri-Hiinas täisnime järele, aga Taivanil perenime järele ja "eesnime" ette. :
李颖美博士
Tavalisimad tiitlid on:
醫生, 大夫, 護士, 師傅, 老師, 教授, 律師, 法官, 主席, 校長, 警察, 公關, 祕書, 祕書長, 主任, 司機, 大使, 總統, 經理, 總經理, 博士, 總
Lähedasema suhte loomiseks kõnetatakse ka võõraid nagu nad oleksid pereliikmed:
大哥, 大姐, 叔叔, 阿姨, 爺爺, 奶奶
Liigse läheduse vältimisel kõnetatakse võõraid üldmõistetega:
小伙子, 小朋友, 朋友, 帥哥, 美女, 先生, 太太, 小姐, 師傅, 姑娘, 夫人, 女士
Tundmatu isiku ametlikuks kindlaks tegemiseks on viisakas küsida:
你是哪位？
Kui tõesti on vajadus teada saada kellegi nime, keda teile pole tutvustatud, siis viisakas on küsida:
你貴姓？
Lastelt on sobivam küsida sõbralikult:
你叫甚麼名字？
Kõige täpsem oleks vastata:
我姓(王)，叫(亦強)。
Võib küsida ka otse kõnetatavalt eneselt, kuidas teda tuleks kõnetada:
我應該怎麼稱呼你？
Nimekaart tuleb ulatada kahe käega seda pidi, et vestluskaaslane saaks kohe lugeda. Pakutud nimekaardid tuleks paigutada enese ette lauale hierarhiliselt, et oleks mugav söömakaaslaste poole pöörduda.
T.I.6.7 媒體文章
-
請研究我們所學過的每個主題的新聞。
-----
-
將您收集的資訊與其他學生的陳述進行比較。
-----
T.I.6.8 文字
T.I.6.8.1 意符
相似的意符對：
這些字有幾個筆畫?阝 ⻏ ; 爿 片 ; 犭 豸 豕 ; 艹 𥫗 ; 亠 宀 ; 礻 衤 ; 矛 牙 ; 寸 扌 ; 手 毛 ; 亻 彳 ; 彡 巛 ; 巾 屮 ; 川 山 ; 爪 瓜 ; 弋 戈 ; 辰 長 ; 艮 食 ; 邑 色 ; 魚 黑 ; 馬 鳥 烏 ; 鹿 鬼 ; 心 火 ; 隶 聿 ; 二 工 ; 十 干 ; 土 士 ; 赤 靑 ; 王 玉 ; 口 囗 ; 西 酉 ; 臼 白 ; 日 曰 ; 目 耳 ; 見 貝 ; 皿 血 ; 田 毋 ; 用 角 ; ⺼ 月 ; 青 骨 ; 高 鬲 ; 舟 肉 ; 門 鬥 ; 氵 冫 ; 辶 廴 ; 足 走 ; 疋 止 ; 比 匕 ; 非 韭 ; 辛 羊 ; 牛 生 ; 木 禾 ; 米 釆 ; 大 犬 ; 矢 欠 ; 尢 无 ; 瓦 龙 ; 龍 鼠 ; 黽 龜 ; 水 小 ; 示 糸 ; 幺 厶 ; 歹 夕 ; 夂 又 ; 皮 支 ; 攴 文 ; 女 攵 ; 父 殳 ; 言 舌 ; 玄 衣 ; 卜 亻 ; 人 入 ; 八 癶 ; 几 儿 ; 廾 斤 ; 戶 尸 ; 厂 广 ; 飞 疒 ; 風 虫 ; 黍 麥 ; 虍 老 ; 方 力 ; 刀 勹 ; 网 羽 ; 卩 刂 ; 冂 凵 ; 匸 匚 ; 韋 革 ; 而 雨 ; 鹵 齒 ; 己 弓
使用意符提示猜測適合圖片： 豸, 豕; ⻏, 阝; 爿, 片; 艮, 食; 疒, 飞; 尢, 无; 幺, 玄; 比, 匕;
T.I.6.9 觀看和收聽視頻。
內容是什麼？問和答。
T.I.6.12 修正錯誤。
追 = taga ajama-
甲（
追趕公車的老人）:
我心須追上𠤎！
Gǒ bìtsūi zuīsàng tā. -
乙（乘客）:
㐗兄！算啦，你追𣎴上旳！
Lǒuhīng! Suànla, něi zuībùtsàng dìk! -
甲:
心須！我昰這輛更旳可機！
Bìtsūi! Gǒ sì zèlèngcē dìk sīgeī!
| T.I.5. tööturu uudised | < < 目錄 sisukord > > |
Comments
Post a Comment