T.I.5 tööturu uudised
T.I.5. 請注意,新聞中列出的消息來源可能因時間久遠而無法使用。 Pange tähele, et uudistes loetletud infoallikad ei pruugi oma vanuse tõttu saadaval olla!
勞動部鼓勵45歲或退休3個月人士通過職業機構介紹工作90日,可申頋3萬台幣(約7500港元)的獎勵金(每人限2次)。-----
T.I.5.1 發音
吳語口音 ( 例子 )
1.使用人口約7700萬,代表城市上海2.發音特色:
“zh/ch/sh” > “z/c/s” 老師 >老私
r > l 忍耐>冷耐
hu > w 吳=胡, 黃=王
洞[d]ong & 寺[s]i (濁音)
ai/ei/ao/ou -> ɛ/e/ɔ/o
T.I.5.2. 反義詞
同音詞
yībān yībù yīchéng yīdài yīgǔ yìjià yìjiǎ yījià yījiā yījīng yīshēng yīshì yīwù yīxiē yīxīn yīyì yīyuán | 一义, 一生, 一代, 一經, 議價, 一義, 一家, 一世, 一物, 一驚, 一元, 義甲, 一斑, 一鼓, 一部 , 一新, 一员, 一亿, 衣架, 一歇, 一惊, 一成, 一意, 一般 , 一心, 一经, 一些, 一价, 醫務, 一步, 一億, 一程, 一股, 义甲, 一員, 一價, 医务, 医生, 医士, 议价, 壹是, 衣夹, 衣带, 一声, 依恃, 衣帶, 醫家, 一事 , 一带, 溢价, 医家, 醫生, 醫士, 衣袋, 一聲, 一式 , 溢價, 一帶, 衣夾 |
-----
T.I.5.3 語法
文體學
Mitmete grammatiliste konstruktsioonide moodustamine ja sõnavalik sõltub sellest, kellele ja millist muljet tahetakse jätta.Sama mõtte väljendamiseks tuleb valida olukorra ja eesmärgiga sobiv sõnastus. Sõnastus erineb nii kõne- kui kirjakeeles vastavalt sellele, kas väljendatakse viisakust ja külalislahkust või ähvardust ja sõimu vm.
Ka riigikeelses vestluses järgitakse nii Põhja- kui Lõuna-Hiinas pisut erinevaid piirkondlikke traditsioone.
Kirjakeelgi võib stiililt erineda vastavalt sellele, kas tegu on informatiivse teadustekstiga või kantseliitliku pöördumisega.
vanuse küsimine
Kuna 幾 viitab väikesele arvule, siis sobib teda tarvitada ainult kuni 10 aastaste laste vanuse küsimiseks.你幾歲? -----
Vanematelt lastelt küsitakse: "Kui suur sa oled?"
你多大? -----
Täiskasvanutelt küsitakse: "Kui suur on su vanus?"
你多大歲數? -----
你多大年紀? -----
Auväärses eas inimestelt tuleb küsida vanapärasemal moel.
您今年高壽? -----
Argivestluses võib vastates kõik ebaolulised sõnad ütlemata jätta.
我的弟弟是十八歲。 -----
是 on kohustuslik eituse ja iga määrsõna järel (peale 已經).
我不是十八歲。我只是十五歲。 -----
kõnekeel
põhjas | lõunas |
---|---|
那兒, 這兒。。。 | 那裏,這裏。。。 |
一邊, 雙邊 , 下邊 , 外邊 , 西邊。。。 | 一面,雙面,下面,外面,西面。。。 |
väljajätted
Hiina keeles võidakse ütlemata jätta kõik sõnad, mis ei lisa uut teavet sellele, mis on juba teada eelnevast jutust ja üldisest olukorrast. Eriti harva kasutatakse asesõnu: mina, sina, tema, see ... Tarvis pole ajamäärust, kui on selge, et jutt käib samal ajal toimuvast. Kohustuslik pole isegi lause alus ega teema. Nii 的 kui ühiksõna järelt võib puududa põhisõna.我請您進來! -----
我謝謝您! -----
你現在做什麼功課? -----
你要那本書嗎? -----
這是我做的 飯。 -----
lühivastused
Nagu eesti keeleski piisab vastuseks tegusõnast ja sellele lisatud selgitusest.機構今年也獎勵了你嗎? -----
還沒有。 -----
退休後你去旅遊嗎? -----
去啊。 -----
Eesti keelest erinevalt on tegusõna hiina keele lauses peaaegu vältimatu.
什麼時候去? -----
明天去。 -----
kirjutised
väljajätted
Pikemates kirjutistes võidakse vahele jätta nii korduvaid lauseliikmeid kui sidesõnu jms.台灣的勞工比美國的勞工有更多公司間流動。 -----
那天我去找一個老朋友, -----
我敲了兩下他的門,但是沒人回答我, -----
我想他準是出去了,所以我便留了一個字條給他。 。 。 -----
ametlik vanapärane kantseliit
Vanahiina keele grammatilisi konstruktsioone tarvitatakse ka tänapäeva riigikeeltes usinalt nii kantseliidis kui kujundlikes ütlustes . Eesti keele vanasõnade ja kõnekäändudega ("ilu ei panda padaJE", "tänasIDA toimetusi ...") võrreldes on vana- ja uushiina keele grammatiline erinevus järsem, kuna vanahiina kirjakeel on tuhandeid aastaid vanem.他對人說話,總是滿口之乎者也,教人半懂不懂的。
-----
世上無難事 -----
明槍易躲 -----
暗箭難防 -----
Ametlikus suhtluses asendatakse paljud tavakeele sõnad keisririigi aegse kirjakeele vastetega, millest mõnd tarvitatakse kõnekeelest väga erinevas tähenduses (便,較,準,據,借,遇,乘,至,自,迎,仗,與,届,緣,憑,負,迄,應,為,由,於,無,非,為何,何為,何時,何故,何必,何妨,何嘗,尚未,即將。。。).
為何驚慌? -----
何為科學方法? -----
飛機何時到達? -----
不上班無需付工資。 -----
何必去掃人家的興。 -----
他一得空便跑出去玩。 -----
政府應該為人民服務。 -----
我何嘗說過這樣的話? -----
何故引起如此憤怒的反應? -----
如果你沒事,何妨多坐一會兒? -----
由此可見,許多勞工也喜歡加班多賺錢。 -----
修正只限於非內容事項(錯別字、格式等)。 -----
eessõna paiknemine
Mõne eessõna paigutamine öeldise järele või ette sõltub teksti stiilist.Kantseliitlik 於 võib suunamäärusena asuda ainult öeldise järel, kuigi tavakeele suunamäärused (向, 往, 到) on pigem öeldise ees.
峰會將於北京舉行。 -----
第一次夜間發船去於瑞典. -----
Kantseliitlik 於 võib asendada väga erinevaid tavakeele sõnu (向, 往, 朝, 到, 從, 在, 比, 關於).
地球大於月亮。 -----
病情趨向於穩定。 -----
峰會將於北京舉行。 -----
這樣於你自己不利。 -----
限於條件可以進行抽測。 -----
為什麼人總是不滿足於現狀? -----
謹定於三月十五日在人民大會堂開會。 -----
為何他們總是自信爆棚、樂於助人成功? -----
之-täiend
Vanahiina keeles sidus täiendit, järgneva nimisõnaga 之 (nagu tänapäeva keele 的 ja 以). Ametlikus keeles esineb ta sageli arvulistes määrustes.一小時之內我就會到。 -----
他的技術水平絕對不在專家之下。 -----
有五分之四的會員反對這個計劃。 -----
這位女士的年紀在五十歲之上,絕不會少於五十歲。 -----
形容詞
võrdlemine
Kui jutuks on kõnesoleva omaduse määra küündimine võrreldava tasemeni, siis kantseliitlikus jutus moodustatakse järgmine raamistus:[tähelepanu all olev asi+不如 +võrreldav asi(+omadussõna)].
在這方面,誰都不如你。 -----
美國福利不如歐洲,為什麼? -----
台灣人既過元旦也過春節,但元旦遠不如春節熱鬧。 -----
在一些墓地週邊,開車不如走路快。 -----
動詞
täitetegusõnad: 加以 [解決,分析,考慮],進行 [研究,探討],給予 [照顧,同情,關注]
Neid olulisema mõtteta täitesõnu tarvitatakse kõnerütmi või kantseliitlikuma stiili eesmärgil. Abitegusõnadest erinevalt võib koos nendega kasutada igasuguseid eitussõnu (不 ,没有).律師對變革總是加以抵制。 -----
警方已獲全權進行處理。 -----
如用現金付款,本社給予九折優惠。 -----
語序
Kõnekeeles võidakse suunavad järelliited (來, 去) suunava eessõnaga (到, 向 ...) sihtkohamääruse järelt nihutada ka öeldise järele või korratakse neid nii öeldise ees kui taga.NB!
來 ega 去 ei tohi olla suunava eessõna (到, 向, 回 ...) ees.
爺爺進城(去)買菜去了。 -----
奶奶回家來了。 -----
sissejuhatav 的
的-tunnust tarvitatakse lauset sissejuhatava emotsionaalse põhjenduse lõpus.無緣無故的,你怎麼罵起人來了? -----
糊里糊塗的,我把那件事全忘了。 -----
好端端的,為什麼生氣起來了? -----
katkestav 了
了-tunnust tarvitatakse kõnekeeles mingi olukorra katkestamiseks.好了,好了,別胡鬧了。 -----
得了,不要再說了。 -----
算了。 -----
lauselõpu 了
Lisaks rõhutamisele, et kirjeldatav tulemus oluliselt erineb eelnenud (nüüdseks lõppenud) olukorrast, tarvitatakse 了-tunnust kõnekeeles ka lauselõpu liitena, et isiklikult ja emotsionaalselt kinnitada kõige värskemat teavet või avaldada oma arvamust kaaskõneleja ootuste suhtes.我姐姐生了一個孩子。 -----
我姐姐生了一個孩子了。 -----
病人吃飯了。 -----
時間不早了。 -----
你的茶快凉了。 -----
我該走了。 -----
他在等人 了。 -----
你可以回去了。 -----
太幸運了。 -----
真是再好不過了。 -----
想不到在這裡見到你了。 -----
Lauselõpu 了-liitega võidakse nõuda kõige värskemat teavet hetke olukorra kohta.
情況究竟怎麼樣了? -----
這麼晚了。他到底來不來了? -----
Lauselõpu 了-liide võib märkida üksteisele järgnenud tegevuste jada lõppu.
爸爸吃了早餐,翻了翻報紙,穿上衣服,就開車去上班了。 -----
今天星期六(了)。 -----
我在這裡等了半個鐘頭(了)。 -----
我今天必須畫完這幅畫兒(了)。 -----
keelud ja palved
Lauselõpu 了-liitega võidakse nõuda (peamiselt tüütu olukorra) kohest muutust.你別騙我了! -----
別開他的玩笑了! -----
走了,走了。 -----
不要哭了。 -----
大家都坐好了。 -----
請別說話了,會議開始了。 -----
請把剩下的酒喝(掉)了。 -----
Lauselõpu 著-liite lühilausetega nõutakse praeguse seisundi jätkamist. Sellise lause öeldiseks ei sobi mitte mingisugune liigutamine (走, 說 ...) .
記著! -----
拿著! -----
放著! -----
坐著!別站起來! -----
請等著!不要離開! -----
Lauselõpu 吧-liitega reageeritakse mingile kaasvestleja eelnenud tegevusele või tehakse mingi omapoolne ettepanek.
好吧! -----
進來吧! -----
你先走吧! -----
請坐下吧! -----
咱們走吧! -----
我替你滿上這杯吧。 -----
Kõnekeelse 唄-liitega lõpetatakse tingimusele järgnevat käsku.
不懂,就好好學唄! -----
Ilma lauselõpu liiteta ning sissejuhatava palve või sooviavalduseta käsk kõlab äärmiselt ebaviisakalt kamandavalt ja ähvardavalt.
坐下! -----
立正! -----
別動! -----
滾出去! -----
Öeldise kordamine seevastu mõjub äärmiselt pehmendavalt.
坐,坐,坐! -----
幫幫我吧! -----
你好好地想想吧! -----
請你再等一等! -----
Eesti keelest erinevalt võidakse hiina keeles üsna sageli nii käsk- kui keeldlause alusena välja öelda, kellele see suunatud on. (Eesti keeles tarvitatakse selleks ütet ja sedagi harva.) Eriti oluline on see täpsustus, kui käsud-keelud on mõeldud mitmele või kõigile.
Keelatavate täpsustav nimetamine on lausa kohustuslik Põhja-Hiina kõnekeelse - 甭- abitegusõna ees, kuid pole oluline selle lühendi täispikkuses algvormi 不用 ees.
不用道歉,我不會接受。 -----
你甭管! -----
你們過來。 -----
請您回答這個問題。 -----
請大家保持安靜。 -----
請各位不要離開自己的座位。 -----
kirjalikud keelud ja palved
Kirjalikud käsud-keelud on lühidad ja kantseliitlike vanapäraste väljenditega (不準,莫,勿。。。).莫做聲 -----
不準拍照 -----
請勿在此停車 -----
請遵守會場秩序 -----
請勿攜帶兒童入場 -----
Kirjas eelneb palvele 希 või 望 (harvem 請).
請原諒 -----
敬請來信指教 -----
務希撥冗出席 -----
萬望光臨指導 -----
kinnituse küsimine 是否 / 不 / 沒有 / 嗎
Küsimaks kinnitust millegi kohta, milles te pole kindel on kõige sobivam kasutada 嗎- liidet lause lõpus, sest 嗎-liitega küsimusele sobib vastata ka lühidalt (不)對, seevastu muul moel moodustatud küsimustele peaks pigem vastama öeldise või täislause kordamisega. Omadussõna ees peks olema määramäärus.Kui küsimus on suunatud mõnele eraldi esiletõstetud lauseliikmele peale öeldise, siis sobib vastuseks ka 是的! või 不是!
(不 ja 沒) eitusega küsimused jätavad mulje nagu küsija ise juba eeldaks, et väide vastab tõele, aga kaaskõneleja hoiak või miski muu tekitab temas tõrget. (Eitusega tegusõna kordus võib olla nii tegusõna järel kui lause lõpus. 了 võib olla nii sihitise ees kui järel.)
吧-liide küsimuse lõpus viitab sellele, et küsija pakub välja oma arvamuse.
呢-liide küsimuse lõpus viitab sellele, et küsija jätkab küsimist eelnenud küsimuse edasiarendusega.
Kui küsitavaid võimalusi on mitu, siis eraldatakse need kõik üksteisest 還是-sidesõnaga. (還是 järel 是 ei kordu. Niisiis ei saa öelda: " 是你還是是誰? -----")
Ametlikes kirjutistes sage 是否 ei tohi paikneda otse nimisõna ees, seevastu argikeele 是不是 tohib. (是否 järel 是 peab korduma. Niisiis tuleb öelda: " 你是否是中國人? -----")
Lisaks 是不是-lausele saab väitega nõustumist küsida, kui lause lõppu lisada 對不對 (Eks ju?!).
Heakskiidu küsimiseks tuleb lause lõppu lisada 好不好, 行不行, 可以嗎, 怎麼樣 vms (Kas sobib?!).
Retoorilise üllatuse väljendamiseks moodustatakse järgmine raamistus:
[alus+不是 +öeldis jms+嗎].
Põhjenda, miks järgmistele küsimustele just sel moel vastatakse!
你自己也來嗎? ----- 是的!
您不是明教授吧? ----- 不對!我就是明教授。
您不是明教授嗎? ----- 是的!我不是明教授。
飛機票貴不貴? ----- 不貴! 船票呢? ----- 很貴。
你吃了飯沒有? ----- 吃了!
他是否去過中國? ----- 去過!
他們賣橘子不賣? ----- 不賣!
我們說中文,好不好? ----- 不行!
他不是已經畢業了嗎? ----- 不是!
她是不是會說中文? ----- 不是!不會!
你喝茶還是喝啤酒呢? ----- 我(還是)喝茶。
(是)中國大還是俄國大? ----- (是)俄國大。
外交部次長表示,外界關心美豬牛政策是否有變化。 ----- 沒有!
請問大家在網路上看到的這圖,上面有標註真實帳號、姓名嗎? ----- 不對! 沒有!
被- / 把-eessõnad ja pööratud sõnajärjekord
Ametlikus keeles tarvitatakse 把 asemel 將- tunnust.Kõnekeeles tarvitatakse 被 asemel 讓 ja 叫-tunnust ja need pole tingimata seotud nii ebameeldivate olukordadega kui 被 puhul. Ilma sihitiseta lauseid võimaldab nende tegusõnade põhitähendus mitmeti tõlgendada. Ilma aluseta umbisikulisi lauseid saab teha siiski ainult 被-eesliitega.
Kõigile pööratud sõnajärge märkivatele eessõnadele lisaks ja ka üldse ilma nendeta võib öeldise ette liituda 給, mis tegevuse sihitisega toimunud muutust veelgi rõhutab.
Eriti kantseliitlikus jutus moodustatakse tehtavik sellise raamistusega:
[tehtav asi+為+tegija +所 +öeldis].
他被撤職了。 -----
房子叫火燒了。 -----
壞人給抓住了。 -----
我們都給人騙了。 -----
如何將飯做好吃? -----
教授讓學生批評了。 -----
行李讓雨給淋濕了。 -----
我把椅子給移開了。 -----
老師為學生所愛戴。 -----
kirjanduslikud kujundid
Pikemates kirjutistes tarvitatakse mitmesugust võrreldavate mõttekäikude kordamist ja lauseliikmete ümberpaigutamist selleks, et kirjeldus oleks mõjusam ja paremini jälgitav.Nii näiteks võidakse põhisõna ette kuuluvad liigpikad täiendid nihutada hoopis põhisõna järele ja eraldada üksteisest komadega.
她買了一套家具,跟淺綠色的地毯配起來,特別和諧、悅目。
-----
Pikemate lausete hõlpsamaks jälgimiseks pannakse vahel (koha-, aja-, eesmärgi- vm) määrus lause algusse aluse ette.
根據最近研究,企業應該參與教育系統標準的製定,以加強經濟基礎。 -----
對於提出方案設計,政府的官方態度是,如果會議接受提議,總理將公佈改革方案。 -----
1920年代中葉後,為了推廣文學革命,教授開始與其他委員更密切交流,並提倡標準統一。 -----
語義學
Mitmete grammatiliste konstruktsioonide moodustamine sõltub ka olukorda stilistiliselt sobivate sõnade tähendusest.Näiteks aupakliku 光臨 -tegusõna aluseks ei kõlba "mina" ega "meie", sest see tegusõna tähendab "oma lahke külaskäiguga kedagi austama".
女王光臨,我們感到不勝榮幸。 -----
Seetõttu kõlaks sobimatult ülbelt:
您真的期待我的光臨嗎? -----
量词 ühiksõnad
Sama nähtust võib kirjeldada erinevate ühiksõnadega ja ühiku valik võib päris oluliselt muuta nii öeldu tähendust kui stilistilist mõju.Teaduskeeles on ka mitmesilbilisi liitühiksõnu: 架次 , 人次, 千瓦小時 ...
Ka kõnekeeles on kahesilbilisi ühiksõnu: 嘟嚕, 疙瘩, 掐子 ...
Põhja-Hiinas võidakse (nii arvuga kui arvuta) ühiksõna ees nà (那) asemel hääldada nèi ja zhè (這) asemel hääldada zhèi.
這幾年你過著怎樣的生活? -----
Kõnekeeles võidakse 這 ja 那 järelt ühiksõnad üldse ära jätta.
這個年紀 -----
那個事兒 -----
Ka väga ametlikust jutust jäetakse ühiksõnad välja nii arvude kui asesõnade (此, 斯, 者, 彼, 其, 是, 該, 貴, 本) järelt.
八十多個人
Ametlik isikute loendamise ühik on 位. Selle järele põhisõna ("inimene" vms) ei lisata.
兩位人
Kõnekeeles võidakse ühesilbilise öeldise järelt sihitise ühiksõna eest ka 一 ära jätta.
買一本書 -----
喝一杯茶 -----
Kui viimane rahaühik jääb ütlemata, siis tuleb 兩 asemel öelda 二. Ütlemata jääb summa järelt sageli ka põhisõna 錢.
兩塊兩毛二分錢 -----
Ametlikus keeles tarvitatakse 塊 asemel 圓 ja 毛 asemel 角 ning erilisi võltsimiskindlaid numbreid (壹, 貳, 叁, 肆, 伍, 陸, 柒, 捌, 玖, 拾, 佰, 仟). Ametlikus keeles rahaühikute järel põhisõna 錢 ei tarvitata.
人民幣壹圓捌角整 -----
Mandri-Hiina kõnekeeles on 個 asendamas peaaegu kõiki teisi ühiksõnu.
一個車 -----
numbrisümboolika
"Heast tavast" sõltub ka mõnede numbrite tarvitamine.單號 paarituid numbreid sobib tarvitada matuste jt õnnetute sündmustega seoses.
雙號 paaris numbreid sobib tarvitada pulmade jt õnnelike sündmustega seoses.
Pahaendeliseks peetakse "nelja" 四 kuna talle sarnaselt kõlab 死 ja "viit" 五 kuna talle sarnaselt kõlab 無.
Õnnetoovaks peetakse "kuut" 六 kuna talle sarnaselt kõlab 留 ja "kaheksat" 八 kuna talle sarnaselt kõlas 發.
Teisigi numbreid tarvitatakse sarnase kõlaga silpide asemel salasõnades, reklaamides jm.
5 3 0 -----
5 2 5 7 -----
8 8 -----
Telefoninumbreid, aastaarve ja muid pikki jadasid loetakse nagu esemeid loendades - lihtarvude kaupa. St 2 on alati 二 mitte 兩. Telefoninumbrites öeldakse 一 asemel 幺.
我的電話號碼是幺六二二五六○二。 -----
Sajad, tuhanded jt kümnekordsed arvud käituvad nagu ühiksõnad. St 2 on nende ees 二 asemel 兩 ja 一 tuleb samuti välja öelda. Mõne piirkonna kõnekeeles räägitakse siiski ka 二百, 二千, 二萬, 二億 jne.
截至三日下午二時,全台有十四縣市預防性疏散一萬〇二百〇八人。 -----
二〇二三年,大灣區僅內地九市地區生產總值總額就超過十一點〇二萬億元人民幣。 -----
T.I.5.4 準備
麵包師在麵包店工作。 穿著白色的圍裙和帽子。 麵包師傅在廚房裡製作麵團。 在烤箱中烘烤麵包。以同樣的方式描述其他圖片!
職業 |
![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() |
工作场所 |
![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() |
產品 |
![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() |
材料 |
![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() |
工具 |
![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() |
衣服 |
![]() ![]() ![]() ![]() ![]() |
證書 |
![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() |
T.I.5.5 詞語
緊張 =1) kitsikus, nappus, pinge; ( = 危迫, 險急, 窘促 , 切切 , 亟亟, 倥傯, 卒暴) (vastand: 鬆弛 )
( 不少行業面對人手緊張。
-----
)
短缺 =
1) puudus; ( = 闕如, 闕乏, 欠缺 , 不敷 , 不夠, 不滿, 匱乏) (vastand: 緊缺 )
( 戰爭的持續意味著食物短缺。
-----
)
勞(動)力 =
1) tööjõud;
( 台灣勞動力短缺問題如何解決?
-----
)
嚴重 =
1) karm, tõsine; ( = 不得了, 嚴峻, 慘重 , 深重 , 礙事, 要緊) (vastand: 輕微 )
( 昨夜有嚴重霜凍。
-----
少子化問題嚴重。
-----
)
Kuidas öelda hiina keeles:
Kui tõsine on praegu tööjõupuuduse probleem??
計劃 =
1) plaan, kava; ( = 打算 , 策動 , 考慮 , 設施 , 試圖 )
( 明天有什麼計劃?
-----
)
協助 =
1) abistamine; ( = 不得了 , 嚴峻 , 慘重 , 深重 , 礙事 , 要緊 )
( 你需要尋求協助。
-----
)
Kuidas öelda hiina keeles:
Kes aitab seda plaani teostada??
勞工 =
1) tööjõud; ( = 勞動者 , 打工人 )
( 計劃引入印度勞工。
-----
)
獎勵 =
1) preemia, autasu, ergutus, stiimul, motivaator; ( = 賞賜 , 嘉獎 , 褒獎 ) (vastand: 處罰 , 懲辦 , 懲治 )
( 最佳員工被獎勵了一塊金表。
-----
)
Kuidas öelda hiina keeles:
Kuidas teie ettevõte töötajaid premeerib??
鼓勵 =
1) julgustamine; ( = 勗勉 , 砥礪 , 鼓舞 )
( 難過的時候,朋友不會鼓勵你嗎?
-----
)
措施 =
1) meetmed; ( = 做法 , 對策 , 工具 , 手段 , 方式 , 方法 , 行法 , 辦法 , 進路 , 道理 , 道術 , 門徑 , 門路 , 路徑 , 門頭 )
( 政府除獎勵計劃外,亦推出多項鼓勵壯年人士工作的措施。
-----
)
Kuidas öelda hiina keeles:
Miks on vaja ergutusmeetmeid??
應對 =
1) vastuseks (andma); vastu (hakkama); ( = 回答 , 對答 , 酬對 , 答道 , 答問 )
( 許多應對措施已被提出,以防止這類攻擊。
-----
)
(再)就業 =
1) tööhõive, töölenaasmine; ( = 從業 )
( 應對勞力短缺,台灣推高齡再就業獎勵。
-----
)
Kuidas öelda hiina keeles:
Plaan sisaldab tööhõiveprobleemidele vastumeetmeid.?
退休 =
1) erru või pensionile jäämine; ( = 退職 , 離休 )
( 退休後收入少了一半。
-----
)
機構 =
1) asutus, büroo, agentuur; ( = 建置 )
( 「壯世代就業獎勵」計劃鼓勵45歲或以上依法退休的人士通過公職服務機構介紹找到新工作。
-----
)
Kuidas öelda hiina keeles:
Taiwanis on 4 tüüpi pensioniasutusi.?
目標 =
1) eesmärk; ( = 標的 , 目的 , 標的 , 指標 )
( 法律的目標是正義。
-----
)
重返 =
1) naasma, tagasi pöörduma;
( 計劃目標每年協助6萬人重返職場。
-----
)
Kuidas öelda hiina keeles:
Minu eesmärk on Indiasse naasta.?
職場 =
1) töökoht; ( = 職業 , 事業 , 工作場所 )
( 45歲以上退休者重返職場最高可領6萬獎勵金。
-----
)
脫離 =
1) lahkuma, eralduma; ( = 抖落 , 超拔 , 開脫 )
( 印度於1947年脫離英國獲得獨立。
-----
)
Kuidas öelda hiina keeles:
Mitu aastat olete töölt ära olnud??
吸引 =
1) ligi tõmbama, ärgitama, meelitama; ( = 招引 , 誘惑 )
( 飛蛾被光線吸引。
-----
)
積極 =
1) aktiivselt; ( = 能動 , 主動 ) (vastand: 消極 )
( 同時積極吸引外來勞工。
-----
)
Kuidas öelda hiina keeles:
Hiina turismitööstus peibutab aktiivselt välisturiste.?
反映 =
1) peegeldama; ( = 反照 , 反射 )
( 一個國家的風俗習慣反映了它的文化。
-----
)
政策 =
1) haldussuunised, valitsemisjuhised, poliitilised hoiakud; ( = 方略 , 方針 , 決策 )
( 政府推動各項政策吸引中高齡勞動人口再投入職場工作。
-----
)
Kuidas öelda hiina keeles:
See uudis peegeldab Hiina valitsuse poliitikat.?
錄取 =
1) (tööle või kooli) vastuvõtt; ( = 刊載 , 手記 , 記下來 , 摘記 )
( 台灣護理系大學生錄取率持續提高。
-----
)
滿足 =
1) rahuldama; ( = 中意 , 合心 , 稱願 , 饜足 )
( 未能滿足龐大需求。
-----
)
Kuidas öelda hiina keeles:
Kas sa vastad vastuvõtutingimustele??
透過 =
1) läbi, kaudu; ( = 經由, 經過, 通過 )
( 總理透過傳譯員發言。
-----
)
多管齊下 =
1) mitut moodi;
( 政府希望透過多管齊下,紓緩日益嚴重的勞動力短缺。
-----
)
Kuidas öelda hiina keeles:
Valitsuse tööhõivepoliitika eesmärk on mitmekülgsete meetmete abil innustada ja aidata pensionäridel uut tööd leida.?
導致 =
1) põhjustama; ( = 使到, 使得, 招致 )
( 政府多措施應對人口老化導致勞動力短缺問題。
-----
) 經濟 =
1) majandus; ( = 上算, 實惠, 合摟兒 )
( 經濟部勞動部最近宣布啟動「壯世代就業獎勵」計劃
-----
)
Kuidas öelda hiina keeles:
Valitsuse tööhõivepoliitika on viinud majanduse halvenemiseni.?
T.I.5.5.1 問一問,答一答。





T.I.5.6.1 選擇合適的單詞。
|
|
T.I.5.6.2 選擇合適的簡體字。
|
与 远于 韩 个 过 职 务机绍连续 满 万 币 奖励 劳动 统计显示 台湾构介 岁参国区龄 |
T.I.5.6.3 練習 噝音。
經濟 : jīngxì, xìngjí, jīngjì, qīngqì, jīngqí, qīngxī, xìngxǐ, qíngjí緊張 : jìnchǎng, xīnshǎng, jǐnzhāng, xīncháng, jǐnshàng, xīnzàng
|
|
嚴重 : yánróng, yánzhòng, yāncōng, yǎnchóng
|
|
協助 : xiěshū, jiēzhù, xiézhù, qiērù, jiéshù, qièzhǔ, jiézú, xiěchū, jièrù, qiēchú, jièsù, xiěrù, jiěchú, xiēsù
|
退休 : tuìxiū, tuījiù, tuīqiú
|
T.I.5.6.4 選擇合適的翻譯。
|
|
abistamine , aktiivselt , asutus , eesmärk , julgustamine , karm , kaudu , kava , kitsikus, lahkuma , ligi tõmbama , majandus , meetmed , naasma , peegeldama , pensionile jäämine , puudus , põhjustama , rahuldama , stiimul , tööhõive , tööjõud , töökoht , valitsemisjuhised , vastuseks , vastuvõtt |
|
T.I.5.6.5 選擇合適的單詞。
|
|
T.I.5.6.6 選擇正確的發音和合適的單詞。
勞動 : láodùn, láodòng鼓勵: kǔlì, gǔlì
應對 : yìngduì, yǐntuì, yìngtuī
反映 : fànyīn, fǎnyìng, fàngyīn, fàngyìng
T.I.5.6.7 選擇合適的繁體字。
|
專 稱 獎 將 勵 積 韓 時 遲 革 現 國 簽 勞 備 錄 計 負 長 極 來 與劃 |
T.I.5.6.8 選擇合適的拼音。
|
|
biāo , cè , chóng , chǎng , cuò , duǎn , gòu , gǔ , huà , jiǎng , jī , jí , jì , jǐn , jīng , láo , lì , lù , mǎn , mù , qǔ , quē , shī , tòu , tuō , xī , xié , xiū , yán , yè , yǐn , yìng , zhèng , zhì , zú |
|
T.I.5.6.8.1 選擇合適的漢字。
cuòshī
|
fǎnyìng
|
jīngjì
|
yánzhòng
|
gǔlì
|
T.I.5.6.9 練習聲調。
反映 : fǎnyīng, fǎnyìng, fànyīng緊張: jǐnzhāng, jìnzhàng
嚴重: yǎnzhōng, yánzhòng
|
勞工: lǎogōng, láogōng
職場 : zhíchǎng, zhícháng
獎勵: jiǎnglì, jiǎnglǐ, jiānglí
積極 : jījī, jījí, jíjī, jíjí, jíjì, jǐjī, jǐjǐ, jìjí, jìjì
措施: cuòshī, cuòshí, cuòshì
吸引 : xīyīn, xīyǐn, xǐyìn
鼓勵: gūlì, gǔlì, gùlǐ, gùlì
脫離: tuōlí, tuōlì, tuōlǐ
T.I.5.7 媒體文章

勞動力短缺
T.I.5.7.1 找出有以下單詞的句子。
積極,吸引, 獎勵,勞動,就業 , 反映,退休,脫離,職場媒體文章的內容是什麼?問和答。
-
是什麼導致勞動力短缺?
-----
-
有什麼應對措施?
-----
-
55-59歲參與率是否高於日韓同年齡層?
-----
-
大學生錄取率能不能滿足需求?
-----
-
政府與哪國簽署勞工合作備忘錄?
-----
T.I.5.7.2 這些漢字的哪一部分與意義有關? 如何?
- 濟 / 济, 滿 / 满, 深, 淵 / 渊, 测, 流, 準 / 准, 溫 / 温,汁 ,溝 / 沟,浴 ,洗,注 ,消,法 ,沒 / 没,海 ,水,遊 / 游 ,漢 / 汉,沙 ,汽
- 踢, 跳, 跑, 足, 路, 跟, 距,踩 ,蹲,踐 / 践 ,躍 / 跃,踊 ,蹋,蹬 ,趴,蹦 ,蹈,躁 ,跪,跨 ,踏,跌 ,蹤 / 踪
- 策,管 , 籃 / 篮,筆 / 笔 ,笑,等 ,第,筷 ,箱,簡 / 简 ,答,算 ,笨,籍 ,簽 / 签,符 ,篇,竹 ,築 / 筑,簸 ,筐,篩 / 筛 ,篷,筋 ,筒,籠 / 笼 ,籌 / 筹,箭
- 錄 / 录, 鐘 / 钟,錢 / 钱 ,铅,错 ,锻,筷 ,鐵 / 铁,银 ,鑰 / 钥,鋼 / 钢 ,键,镜 ,针,金 ,钓,链 ,鍋 / 锅,铃 ,锁,销 ,锲,鏽 / 锈 ,钝,鑄 / 铸 ,镶,钙 ,钞 ,钉,鉤 / 钩 ,钦,铭 ,锦,锐 ,铜,鑽 / 钻 ,锋,鑑 / 鉴 ,铺,镇 ,铨
- 致, 政, 收,复 ,處 / 处,做 ,教,數 / 数 ,放,故 ,改,整 ,敢,散
- 映, 晃, 旱,時 / 时 ,明,星 ,昨,日 ,早,晚 ,晴,易 ,舊 / 旧,春 ,普,景 ,暖,暑 ,暗,智 ,旦,晨 ,昏,昌 ,晶,暧 ,暇
- 脱身 , 脈 / 脉,肉體 / 肉体 , 能,肯,育,脊背,腸胃 / 肠胃 ,腹肚 ,腦筋 / 脑筋 ,臉 / 脸,腳腕 / 脚腕 , 腿骨,肥胖,臟腑 / 脏腑,肌膚 / 肌肤 ,胳膊 ,胸腔 ,脖 ,臂膀 ,塑膠 / 塑胶 ,腰 ,肺肝 ,膝 ,膿腫 / 脓肿
- 反, 友,叔,雙 / 双,變 / 变, 又,發 / 发, 取, 受, 及, 叉, 艱 / 艰, 敘,疊 / 叠, 叛, 叟
- 職 / 职,聲 / 声,聘,耳, 聞 / 闻, 聊, 聰 / 聪, 聚, 聯 / 联, 耽, 聾 / 聋, 恥 / 耻, 聳 / 耸
- 積 / 积,租,秋,種 / 种, 秒, 稍, 秀, 程, 科, 秩, 穩 / 稳, 私, 秘, 移,税 / 稅,稱 / 称, 秤, 稠, 稼, 稚, 稻, 秃, 稀, 稿,稈 / 秆
- 場 / 场, 基,壞 / 坏,址,地,城,坐,在,塊 / 块,土
- 多, 外,夠 / 够,夜,夕
- 透 / 透, 返, 退, 迎, 速,這 / 这 ,過 / 过,道 ,還 / 还,進 / 进 ,邊 / 边,運 / 运 ,近,遠 / 远 ,送,選 / 选 ,遲 / 迟,通 ,連 / 连,適 / 适 ,遍,迷 ,逛,達 / 达 ,造,途 ,迹,遞 / 递
- 重, 裡 / 里, 量,野
- 目, 看, 睡, 睛, 眼, 著 / 着, 眞 / 真, 相 ,直,直 ,盾,眉 ,眠,瞧 ,瞎,睜 / 睁 ,睬,瞪 , 盯,木 ,瞞 / 瞒,眶 ,盲,瞇 ,瞄,睦 ,瞇,眨 ,瞻,矚 / 瞩
- 極 / 极, 標 / 标, 機 / 机, 構 / 构, 術 / 术, 案, 雜 / 杂,條 / 条 ,樓 / 楼,梯 ,杯,桌 ,椅,櫃 / 柜 ,樣 / 样,本 ,果,根 ,森, 林 ,木,來 / 来 ,村,板 ,植
- 休,體 / 体 , 偽 / 伪, 傳 / 传, 倡, 布 / 佈, 代, 估,條 ,候,作 ,優 / 优,住 ,信,任 ,但,他 ,們 / 们,你 ,從 / 从,使 ,什,位 ,做,保 ,便,價 / 价 ,供,傷 / 伤 ,停,付 ,伯,億 / 亿
- 對 / 对, 導 / 导, 封,尊, 射,壽 / 寿, 寸,寺
- 應 / 应, 慶 / 庆, 府,廣 / 广, 度, 座, 店,床,庭
- 措, 接, 執 / 执, 搖 / 摇, 撕, 技, 推,授,投,損 / 损,招,報 / 报,排,扎, 護 / 护, 扔, 撞,提,擇 / 择
- 施, 旅,旁 ,方,族 ,旗,旌 ,於 / 于
- 工, 巫,左 ,差,巧 ,巨,鞏 / 巩
- 獎 / 奖, 大, 太,天 ,夫,奇 ,奮 / 奋,失 ,奈,套 ,奧,奔 ,奠,奪 / 夺 ,奉,牽 / 牵 ,奢,央 ,奏
- 助, 勵 / 励, 勞 / 劳, 動 / 动, 力, 勢 / 势,劣 ,辦 / 办,功
- 计, 诅, 谅, 许, 诡, 试,诉 ,诺,订 ,谁,警 ,谢,谓 ,词,谋 ,课,语 ,谈,请 ,调,議 / 议 ,言,識 / 识 ,讓 / 让,该 ,记,话 ,说,證 / 证
- 劃 / 划, 制,刀 ,分,前 ,到,別 / 别 ,刻,剛 / 刚 ,切,初
- 吸, 嚴 / 严, 咒, 命, 台,响 ,商,咱 ,告,各 ,含,品 ,售,合 ,和,可 ,后,只 ,向,名 ,口,司 ,听,呢 ,叫,嗎 / 吗 ,吧,吃 ,喊,號 / 号 ,哪,右 ,味,喝 ,啦,吻 ,喂
- 短 , 矮, 知,矩 ,矢,矯 / 矫 ,矣
- 緊 / 紧, 编, 统, 緯 / 纬,線 / 线 ,结,给 ,纸,續 / 续 ,红,约 ,系,經 / 经 ,紫,綠 / 绿 ,绷
- 引, 張 / 张, 弟, 彈 / 弹,強 / 强 ,弱,彎 / 弯 ,彌 / 弥,弦 ,弓
T.I.5.7.3 這些漢字的發音有什麼共同點?
- 標 / 标,票
- 返,板
- 齊 / 齐,濟 / 济
- 職 / 职,識 / 识 ,熾 / 炽
- 多,爹 ,侈 ,移
- 管,逭 ,綰 / 绾
- 映,央 ,盎
- 政,綻 / 绽 ,靛 ,定
- 策,刺 ,捒
- 錄 / 录,剝 / 剥 ,龣 ,綠 / 绿
- 致,室 ,痓 ,垤
- 緊 / 紧,掔,堅 / 坚,賢 / 贤,臣,腎 / 肾,鏗 / 铿
- 張 / 张 , 棖 / 枨 , 脹 / 胀, 賬 / 账 , 漲 / 涨 , 長 / 长
- 短 ,頭 / 头 ,豆 ,豎 / 竖
- 缺, 袂 , 筷 , 夬 , 決 / 决 , 吷
- 勞 / 劳,犖 / 荦
- 動 / 动,重 ,童 ,撞 ,幢 ,憧
- 嚴 / 严,敢 ,闞 ,憨
- 計 / 计,汁 ,什 ,十
- 助 , 詛 / 诅,袓 ,姐 ,且 ,查 ,柤 ,粗 ,蛆 ,鋤
- 工,缸 ,江 ,虹 ,空 ,腔 ,項 / 项 ,銎
- 獎 / 奖,臟 / 脏 ,牆 / 墙 ,藏 ,爿 ,裝 / 装 ,牀 / 床
- 勵 / 励,邁 / 迈 ,萬 / 万
- 措,借 ,醋 ,鵲 / 鹊 ,籍 ,昔
- 施,他 ,也 ,池 ,拖 ,袘 ,地
- 場 / 场,湯 / 汤 ,盪 / 荡 ,傷 / 伤 ,陽 / 阳
- 脫 / 脱,蛻 / 蜕 ,兌 / 兑 ,銳 / 锐 ,稅 / 税 ,說 / 说 ,梲 / 棁 ,閱 / 阅
- 吸,趿 ,靸 ,級 / 级
- 積 / 积,債 / 债 ,漬 / 渍 ,責 / 责
- 取,最 ,聚 ,撮 ,諏 ,驟 / 骤 ,叢
- 足,捉 ,齪 / 龊 ,促 ,珿
- 透,秀 ,誘 / 诱
- 過 / 过,腡 / 脶 ,窩 / 窝 , 禍 / 祸 ,剮 / 剐 ,喎 / 㖞 ,膼 ,咼
- 經 / 经,輕 / 轻 ,烴 ,鋞
T.I.5.8 文字
T.I.5.8.1 意符
相似的文字
亅
這些字有幾個筆畫?身 牙 ; 矛 子 ; 寸 扌 ; 手 行 巾 馬 鳥 烏 ; 赤 ; 靑 毋 ; 用 角 ; ⺼ 月 ; 青 骨 ; 高 鬲 ; 黹 龠 ; 舟 肉 禸 ; 門 鬥 ; 方 力 ; 刀 勹 ; 网 羽 ; 阝 ⻏ ; 刂 卩 ; 冂 而 雨 巾 弓
使用意符提示猜測適合圖片: 寸, 扌, 子, 矛, 牙
T.I.5.8.2 聲符
記住您在哪些單詞中看到了以下聲符:鼓, 頸, 証, 窒, 譏, 季, 帳, 功, 醬, 購, 種, 劑, 館, 撈, 厲, 販, 碌, 伎, 織, 趣, 瞞, 腸, 瑛, 哆, 董, 浸, 儼, 脅, 鄴, 蚓, 畫, 鍋, 镖, 臍, 錯, 咻, 睦, 疦
練習熟悉漢字的聲符:
鼓勵, 經 濟, 政策, 導致, 積極, 緊張
T.I.5.8.3 請用繁簡體字和拼音改寫。
退休3個月人士可獲3萬台幣獎金。-----
Qùnián tǒngjì 55-59 suì cānyùlǜ 62%.
-----
这低于香港日韩同年龄段7-8成。
-----
T.I.5.9 觀看和收聽視頻。
內容是什麼?問和答。
T.I.5.10 用課文的生詞組成對話。
-
研究職場新聞。
-----
-
將您收集的資訊與其他學生的陳述進行比較。
-----
T.I.5.11 合成詞
Arva näidete põhjal (致 ) liitsõnade tähendus!T.I.5.12 修正錯誤。
摸 = puutuma; silitama-
甲(
小伙子):
阿姨!我句以摸乛卞狗狗碼?
Āyí! Ngǒ kǔyǐ mōk yīkshià kěukěu ma? -
乙(阿姨
):
叫㚩㚩!
Ciàu ciăciă! -
甲:
阿姨!我句以摸乛卞㚩㚩碼?
Āyí! Ngǒ kǔyǐ mōk yīkshià ciăciă ma?
T.I.3.13 注音符號
(ㄏ,ㄣ,ㄤ,ㄝ,ㄐ,ㄧ,ㄓ)ㄨㄟˋ ㄑㄧㄡˊㄏㄨㄢˇ ㄐㄧㄝˇㄅㄨˋ ㄊㄨㄥˊㄏㄤˊ ㄧㄝˋ˙ㄉㄜㄖㄣˊ ㄕㄡˇㄐㄧ ㄣˇ ㄓㄤ,ㄊㄞˊ ㄨㄢㄉㄚˋ ㄒㄩㄝˊ ㄕㄥㄌㄨˋ ㄑㄩˇㄌㄩˋㄔˊ ㄒㄩˋㄊㄧˊ ㄍㄠ。
為求緩解不同行業的人手緊張,台灣大學生錄取率持續提高。
(ㄨ,ㄑ,ㄅ,ㄌ,ㄗ,ㄩ)
ㄙㄨㄟˊㄊㄧˊ ㄕㄥㄏㄨˋ ㄌㄧˇㄕㄥㄌㄨˋ ㄑㄩˇㄉㄢˋㄖㄥˊㄅㄨˋ ㄗㄨˊㄒㄩ ㄑㄧㄡˊ。
雖提升護理生錄取但仍不足需求。
T.I.4 põlisrahva kombed | < < 目錄 sisukord > > | T.I.6 kordamine |
Comments
Post a Comment