T.II.1 mõttetargad
T.II.1. 朝鮮，曰漢文한문。日本曰漢文かんぶん。南越，亦曰漢文Hán Văn。
Koreas nimetati seda hanmun, Jaapanis kanbun, Vietnamis kah Hán Văn.
西元廿世紀前，文之書以漢者，在中國及朝鮮半島、日本、南國，皆以為文牘。
-----
T.II.1.1 發音
Tänapäeva (Singapuri, Taivani ja Mandri-)Hiina riikide ametliku keele reeglistasid hiina rahvuslased juba enne keisrivõimu kukutamist. Hiljem on õigekirja norme korduvalt muudetud.Selle keele aluseks oli Põhja-Hiina päritolu nn "mandariini" murderühma põhjal kujunenud ametnike suhtlemiskeel, mis mandžude Qing-dünastia ajal sai 白話 Báihuà nime all õukonnas suuliselt käibele Qin-dünastia ajal standardiseeritud 文言 Wényán-nimelise keiserliku hiina varasema kirjakeele kõrval.
Keisririigi lõpuaastatel peeti prestiižseks lõunapealinna Nanjingi mandariini murde hääldust, kuid Hiina Rahvavabariigis lähendati riigikeelt Pekingi murdele.
Baxter'i transkriptsioon 📖
Hiina keelte vanemate järkude hääldust on üritatud taastada riimiõpikute alusel, mille põhjal stiilipuhtalt luuletamine oli ametnikele eelduseks riigieksamite läbimisel - eriti Tangi ajastul.Vanim teadaolev häälduse põhjal märke järjestanud sõnaraamat 聲類 koostati 230 m.a.j 曹魏 riigis. Selles oli vist 11 520 märki jagatud 10 köitesse vastavalt alguskaashääliku helilisusele ja 5 pentatoonilisele heliastmele (do-re-mi-sol-la) silbitoonide põhjal, kuid pärast 13. saj on tast säilinud vaid lühilõike teistes teostes. (Varasemates sõnaraamatutes järjestati märke mõisteliste valdkondade või märgi tähendusliku osa põhjal.)
Järgnevate sajandite killustunud Hiinas hindasid pühakirjade ettelugejad põhjapoolsetel maadel enim Luoyangi ja lõunas - Nanjingi keelekorraldajate koostatud 韻書 riimisõnastikke. 601.a m.a.j kombineeriti Hiina taasühendanud 隋 riigis põhja- ja lõuanpoolse traditsiooni põhjal kokku 12 158 märki selgitav kunstlik ühishiina riimiõpetus 切韻 , mille põhimõtted püsisid au sees suures joones kuni 20. sajandini. Hilisemad õpetlased tuginevad selle kirjatöö (suuremat osa Lõuna-Hiinast ühendanud 宋 riigis 1007. m.a.j koostatud) 26 194 märki selgitavale täiendatud väljaandele 廣韻 .
1161.a 宋 riigist pärinevad ka varaseimad säilinud (arvatavasti budistlike sanskriti Siddhaṃ 𑖭𑖰𑖟𑖿𑖠𑖽 silbitabelite eeskujul koostatud) 韻圖 riimitabelid. Neis kirjeldatakse ka täpsemalt (36 kaashääliku) tolleaegset hääldamist. Samakõlaliste silpide kõiki homofoone esindab tabelis ainult üks märk ja puuduvad sõnaseletused.
Kogu see hiina riimiõpetusse sajandite jooksul kogutud teabe hulk jätab mulje, nagu saaks selle abil taastada mingisugust hiina keelerühma *algkeelt ja seda on üritatudki teha, aga on ka ilmselge, et see ei ole võimalik.
Esiteks pole see reeglistik vähemalt tänapäeval lõpuni arusaadav. Silpe jagatakse rangelt rühmadesse kohati arusaamatutel põhimõtetel. Võib-olla polnud juba riimitabelite koostajate jaoks ennemuistne õpetus enam kuigi arusaadav ning nad üritasid ise leiutada põhimõtteid sajandivanuste sõnastike tõlgendamiseks nende kaasaegse keele põhjal mõistetavasse süsteemi.
Teiseks on riimisõnastikud ja -tabelid koostatud sedavõrd erinevatel aegadel erinevates kohtades, et päris kindlasti oli ka nende koostajate keelekogemus väga erinev ning nende põhjal ei saa kuidagi taastada mingit üht muistset keelt. On väga hästi teada, et isegi ühishiina riimiõpetuse alustala 切韻 loodi juba algusest peale põhja- ja lõunapoolseid traditsioone teadlikult segades (nagu on loodud piirkondlikke jooni segades ka enamik teisi reeglistatud kirjakeeli).
Kolmandaks ei olnud riimiõpetuse eesmärk mitte tolleaegse keele häälduse täpne salvestamine, vaid hõlbustada ametnikuks pürgijatele tehniliste oskuste omandamist stiilipuhtaks luuletamiseks (nagu Euroopa klassitsistliku luule meetod: Nicolas Boileau "Luulekunst" jms). Eesmärk oli, et reeglipäraselt loodud luule kõlaks kaunilt riimiõpiku koostaja tarvitatud murdes loetuna, kuid hinnatumad luulepalad kõlavad hästi ka tänapäeval (näiteks: 靜夜思 ).
Niisiis saab riimiõpetuse põhjal pakkuda välja mitmeid tõepärasena tunduvaid oletusi hiina keele ajaloo kohta, kuid ei saa taastada mingi ajajärgu mingi kindla piirkonna suulist keelt (sama kehtib ka teiste nn *algkeelte "rekonstrueerimise" kohta).
Baxter'i transkriptsioon ei ürita muistset hääldust taastada vaid kuvab võimalikult täielikult riimiõpetusest pärinevat teavet.
alguskaashäälikud
-
x = helitu ahtushäälik [
x
] või [
h
]
h = heliline ahtushäälik [ ɣ ] või [ ɦ ]
ʔ = kõrisulghäälik (võru keeles vahel kirjutatud q-tähega: synaq 'sõnad')
ng = neelupoolne [ ŋ ] (nagu soome keele sõnas: hangesta 'hangest') - +h teise kaashääliku järel = märgib aspiratsiooni (tugevat suhisevat "hõngust" sulghääliku järel)
- +y teise kaashääliku järel = märgib palatalisatsiooni (j-taolist varjundit ehk "peenendust": ~ tallid - talled)
- +r teise kaashääliku järel = märgib retroflexi (keele alaküljega suulae puudutamist: ~ Putonghua pinyin'i: r..., zh... sh..., ch...)
riimuvad silbilõpud
-
ae = eesvokaal [
æ
]
ea = eesvokaal [ ɛ ]
+ = tagavokaal [ ɨ ] -
j = märgib riimitabelite III rida (võib-olla täishääliku palatalisatseerivat ehk "peenendavat" mõju eelnenud kaashäälikule nagu vene keele ь)
ji = märgib riimitabelite IV rida
toonid
- X = tõusev toon 上
- H = langev toon 去
- Püsiv toon 平 on tähiseta.
- Katketoon 入 on äratuntav silbilõpu helitust häälikust ( -p, -t, -k).
反切 transkriptsioon 📖
Oletatavate *algvormid rekonstrueerimine tugineb säilinud hiina keelerühma murrete hääldusele, vanematest hiina keeltest teistesse keeltesse laenatud sõnadele ning kirjamärkide häälduslikele osadele lisaks ka riimiõpetuses kasutatud 反切 kirjaviisile, kus esimese märgi alguskaashäälikuga ühtib kirjeldatava silbi alguskaashäälik ja teise märgi riimuv lõpuosa ühtib kirjeldatava silbi alguskaashäälikule järgneva osaga.
Näiteks:
者 kujutas algselt (suhu tilkuvat) suhkruroogu, kuid võeti kasutusele ka sarnase kõlaga grammatiliste tunnuste märkimiseks (nagu ka egiptuse, sumeri, maia jt vanade kirjakeelte kujunemisel).
Seepärast koostati suhkruroo tarvis uus märk 蔗 - rohttaimele viitavast mõistelisest osast 艹 ja häälduslikust osast 庶.
反切 kirjaviisis tähistaks 者-märki (tsy/aeX = tsy/ang - y/aeX) 章也 ning 蔗-märki (tsy/aeH = tsy/i - y/aeH) 之夜, aga 庶-märki kirjeldab (sy/oH = sy/ang - dzy/oH) 商署.
署-märk koosneb omakorda võrgutaolisest mõistelisest osast 罒 ja juba tuttavast häälduslikust osast 者. 反切 kirjaviisis tähistaks 署-märki (dzy/oH = dzy/ang - sy/oH) 常恕.
Nagu näha, on rekonstruktoritel siiski ülimalt raske arvestada sellega, mis ajajärgul ja kus piirkonnas täpsemalt mingi märk loodi ning kui suurel määral üldse uue märgi hääldus tema häälduslikule osale tollal sarnanes. Seda enam, et nii märke ku sõnu on laenatud ühest keelest teise (näiteks isegi Jaapanisse ja sealt omakorda tagasi). Pealegi paljud sõnad pärinevad hoopis hiinlastele eelnenud pärismaalastelt või naaberrahvastelt.
Kõige selle tõttu pole mõtet vanema hiina kirjakeele õppimisel liigselt pühenduda kirjutatu hääldamise "selgeks" õppimisele ning ega selles keeles polekski suurt kellegagi rääkida.
Ajaloolistel põhjustel raskendaks öeldust arusaamist äärmuseni nii samakõlaliste sõnade tohutu hulk, kui eelkõige efektse visuaalse esituse tarvis välja kujunenud napp ja mitmeti tõlgendatav grammatiline vorm.
T.II.1.2. 中國歷史
中國哲學
.jpg)
Esimene säilinud suurem (2500 a hõlmav) Hiina ajalooteos
史記
, mille enese ja isa kogutud andmete põhjal (
漢
riigi keisri
武帝
rekordpika 54 a-se valitsemise ajal õukonnaintriigide ohvriks langenuna) 91.a e.m.a avaldas
司馬遷
, kirjeldab kogu Lääne-Han riigile tuntud maailma.
Samas teoses kirjeldatakse, kuidas Hiina ühendanud, ühtlustanud ja üheülbastanud 始皇帝 213.a e.m.a käskinud põletada kõigi teiste 秦-riigi võimu alla vallutatud varasemate Hiina väikeriikide kirjutised peale ravimeid, ennustamist ja aiandust käsitlevate teoste. Üleriigilise mõõtühikute ühtlustamise käigus eemaldati ka kõik kirjamärgid peale Qín-riigis tarvitatute. Seega on vähe lootust midagi uut teada saada selle kohta, mida ning millistes keeltes kirjutati enne tema vallutussõdu. Aasta hiljem käskis Qín Shǐhuángdì hukata ka õpetlased, kes oleks võinud tema meelest ebasobivat teavet ja mõtteid levitada.
Shǐjì sai järgnenud Hiina kirjatööde eeskujuks igas mõttes. Tema kirjelduste kaudu kujutasid järgnevad põlved ette nii Qín Shǐhuángdì kui Confuciuse isikut. Erinevalt läänelikust ajalookäsitlusest, mis juba Egiptusest alates kirjutab iga kord kui võim vahetub "uuemast vaatenurgast" ümber seda, milline valitseja oli kelle poeg, mida vallutades kui palju vaenlasi tappis ning milliseid vägevaid ehitisi oma kuulsuse jäädvustamiseks "püstitas" - koosneb Hiina ajalugu mitmesugustest õpetlikest jutukestest, milles võib osaleda ülemkihile lisaks igasugust rahvast.
526 500 märgist koosnev (Vanast-Testamendistki mahukam) Shǐjì oli kirjutatud u 30 märgi pikkustele pambusliistudele ning tema 130 peatükki olid jagatud 5 ossa:
- Esimesed 4 本紀 kroonikat kirjeldavad dünastilisi ajajärke: 三皇五帝 , 夏朝 2070-1600 e.m.a, 商朝 1600-1046 e.m.a, 周朝 1046-256 e.m.a jt. Viimased 7 kirjeldavad 秦始皇ist alates iga valitsejat eraldi. Kuid eirates tegeliku võimuta nukuvalitsejaid ( 漢惠帝 210-188 e.m.a jt) keskenduvad põhjalikumalt tegeliku võimu teostajaile (lesk-keisrinna 呂雉 195–180 e.m.a jt).
- 13-22. peatükis on paralleelsete liinide genealoogilised ja kronoloogilised tabelid ajajärkude kaupa.
- 23-30. peatükk kirjeldab kombetalituste, muusika, kalendri, täheteaduse, kanalite ja rahanduse ajaloolist arengut.
- 31-60. peatükis 世家 on Zhou vasallriikide kroonikad (Shang dünastia aegadest peale) ja Han dünastia aegsed elulood.
- 60-130. peatükis 列傳 on õpetlike juhtumiste kaudu jutustatud 130 suurmehe elulood Shangi aegadest Sima Qiani kaasajani. Need on jätnud hulgaliselt igapäevaseid ütelusi ka tänapäeva hiina keelde.
諸子百家 500 – 221 e.m.a
Sīmǎ Qiān kirjeldab Shǐjì-s mitme Hiina mõtteloo koolkonna kujunemist, mis said alguse 西周 riigi lõhkunud 犬戎 rahvaste sissetungile 771 e.m.a järgnenud kaoses ühe pisivalitseja juurest teise juurde rännanud mõttetarkade õpilaskondade pärandina. Sealjuures sama koolkonna järgijaid ei pruukinudki ühendada mitte ühtsed tõekspidamised vaid ühine õpetusliinile aluse panija - "meister" 子.儒家 ~ 500 e.m.a
Konfutsianism ei pääsenud küll mõjule selle mõttesuuna algatanud Confuciuse
孔子 elu ajal (551-479 e.m.a), kuid tema järgijad (nn 3000 õpilast) muutsid selle Han dünastiale järgnenud sajandite jooksul kõige mõjukamaks Hiina päritolu õpetuseks lisaks Hiinale ka naabermaades (Ryukyul, Jaapanis, Vietnamis ja eriti Koreas), mis sätestas kombekohase reegli peaaegu iga elus ettetuleva toimingu "õigeks" sooritamiseks.
Kongzi väitis, et ühiskonda hävitava kaose põhjus on eelkäiate vastu austuse kaotanud järeltulijate kombetu ja autu käitumine ning arvas, et heaolu ja korra taastamiseks tuleb esivanemate pärandi õpetamise kaudu arendada kõigis ühiskonnaliikmetes ennastohverdavat väärikust.
Ülemad peavad alamate eest hoolitsema, et alamad neile kuuletuksid ning alamad peavad ülematele kuuletuma, et ülemad nende eest hoolitseksid.
Ärgu tehtagu teistele seda, mida enesele ei taheta!
Sõjaväelasest isa suri, kui ta oli 3-aastane ja teda kasvatas vaesuses ema, kes suri 40-aastasena, kui ta ise oli 23. 19-aastaselt ta abiellus ja sai juba järgmisel aastal poja. Rahvakoolis oli ta õppinud nn 六藝 6-kunsti: kombeid, muusikat, vibulaskmist, hobuste juhtimist, ilukirja ja arvutamist. Nooruses tegi mitmesuguseid pisitöid karjasest raamatupidajani, kuni hakkas õpetama kombeid ja õiget käitumist.
501.a e.m.a tema kodukohas toimunud mässukatse järel võeti ta linnavalitsusse korrakaitse ülemaks. Üsna pea kuritarvitas ta oma ametivõimu hukkamaks võistlevat õpetajat 少正卯, kes oli end kuulama meelitanud kõik Kongzi 3000 õpilast peale lemmikõpilase 顏回, süüdistades teda pahatahtlikus ilukõnes jms "5 surmapatus".
498 e.m.a pidi Kongzi oma koduriigist 魯國 põgenema, kuna oli mitmesuguste intriigidega üritanud korraldada isepäiste suguvõsade kindluste lammutamist, et neid keskvõimule kuulekaks teha.
68 eluaastani rändas Kongzi ühest riigikesest teise, kuid tema õpetusi üheski õukonnas ei rakendatud. Peaministri kutsel kodumaale naasnuna veetnud ta 3-4 viimast eluaastat õpetajana toimetades ühtlasi oma kogutud teoseid 五經: Rahvalikud ja pühad laulud, Muistsete kuningate kõned, Kombetalitused, Ennustused, 魯國 Lǔ õukonna napisõnalised aastaraamatud 春秋.
Sarnaselt evangeeliumidele ja sunnale on Kongzi ütlemised kogutud sadu aastaid hiljem kirjutisse 論語. Praegu kehtival kujul vormistati Kongzi ütluste kogu Han-i ajastul vast u 140 e.m.a, kuid 75% Menciuse 孟子 4. saj e.m.a osundatud osi sellest oli selleks ajaks juba kaduma läinud.
Kuigi Han-dünastia kujundas (19. saj lõpuni püsinud) Hiina valitsemiskorra ühendades legalistliku (法家) politseiriigiga konfutsianistliku kuuleka kodaniku kasvatuse põhimõtted, pärineb konfutsianismist ka põhjendatud kodanikuallumatuse õigus.
Keisrivalitsuse legitiimsuse kontrollimise diagnostika 天人感應 koostas Han-dünastia nõunik 董仲舒 (179–104 e.m.a) ning viibis selle eest ka vangis ning oli lähedal hukkamisele. Sellele vaatamata on väga paljud hilisemad valitsejad riiki tabanud hädade (maavärin, põud vms) tõttu häbistatuna korduvalt kirjutanud avalikke patukahetsusi, lahkunud lossist paastuma ja vabastanud vange.
Dǒng Zhòngshū meelest oli Taeval 天 kollektiivne teadvus, mis juhtis absoluutselt kõike kogu maailmas 100 jumaluse (loodusseaduste) kaudu. Ka inimese keha, vaim, iseloom jm kehastab Taeva tahtmisi ning valitsejagi sai võimule ainult Taeva tahtmise esindamiseks.
道家 ~ 4. saj e.m.a
Kolm tähtsaimat taoistlikku kirjutist (
道德經 4. saj e.m.a;
莊子
4-2. saj e.m.a;
列子 400 e.m.a - 400 m.a.j) pärinevat samast Qin dünastia eelsest Hiina mõttetarkuse koolkonnad sünnitanud kaose ajastust, mille keskel tegutses Confucius. Kõigi kolme puhul on ometi kahtlusi, kui suures osas ja kas üldse on nad selle õpetaja looming, kellele pärimus neid omistab. Kuigi Daodejingi vanimad osad on välja kaevatud Kristuse eelse 4. saj leiukohast, siis sisaldab ta ometi osi mis on koostatud hiljem kui Zhuangzi vanimad lõigud ja Liezi teos võib olla koguni 8 sajandit hiljem kokku lapitud võltsing.
Zhuangzi valme on peetud ka mõjukaimaks Qin-dünastia eelseks kirjandusteoseks.
Kuigi taoistid tarvitavad konfutsianistidega ühiseid mõisteid (道，德，天 jne), on nende eesmärgid mitmeti vastandlikud.
Kui konfutsianism taotleb harmooniat ühiskonnas, siis taoism otsib harmooniat loodusega.
Kui konfutsianism kohustab õppima teostama tohutut hulka regulatsioone ja rituaale, siis taoism jutlustab meditatiivset tegevusetust ja tunnetuslikku kulgemist.
Kui konfutsianism püüdleb kõike võimalikult täpselt defineerida, lahterdada ja süstematiseerida, siis taoism näeb sõnastamises pigem tegelikkuse tunnetamist takistavat müra.
Kui konfutsianism väärtustab kombekat õpetatud seltskonda, siis taoism hoopis - lihtsust, vaikust, loodust ja üksindust.
Ka taoistid on väitnud, et ühiskonda hävitava kaose põhjus on eelkäiate vastu austuse kaotanud järeltulijate kombetu ja autu käitumine, kuid arvavad, et heaolu ja korra taastamiseks tuleb tagasi pöörduda veelgi kaugemate - linliku riikluse eelsete esivanemate pärandi juurde - elades lihtsat elu niivõrd omaette, et naaber ei kuuleks teise naabri kuke häält.
Tavalise hiinlase elus moodustasid konfutsianism ja taoism koos võõramaise budismi (hiljem ka kristluse või islamiga) ühtse tööriistakasti, millest õngitseda vahendeid erinevate eesmärkide saavutamiseks.
Oma ametis edukalt hakkama saamiseks järgiti konfutsianistlikke reegleid. Elu bioloogilise poolega (vaimne ja füüsiline tervis jms) toime tulekuks otsiti abi taoistlikust tarkusest. Surmajärgse problemaatikaga tegelesid võõrusundid: budism, kristlus ja islam.
Muistsete õpetajate liigitamine konfutsianistideks, taoistideks jt pärineb siiski alles Han-ajastust ning mitmed ühte patta visatud mõtlejad ei olnud oma nn "koolkonna" kaaslastest midagi kuulnud.
Säärane Han-dünastia õpetlaste defineeritud hilisem "taoism" on lisaks eelnimetatud kolmele kirjatööle saanud mõjutusi ka hiljem teistesse koolkondadesse liigitatud õpetajatelt:
- Konfutsianistide õpetus 修身 enesearendamisest
- 法家 õpetus "tegutsemata toimimisest" 無為
- 墨家 õpetus "suure rahu" 太平 ajastu poole püüdlemisest
- 陰陽家 õpetus teisenemise "viiest olekust" 五行
- Teineteisest sõltumatud teosed: 易經 , 內業, 呂氏春秋
Taoistliku kirjavara korraldas 劉宋 riigi mägieraklates rännanud munk 陸修靜 467.a budistliku Kolmikkorvi 三藏 eeskujul Kolmikkoopaks 三洞 kolme taoistliku koolkonna kirjavarast.
- ilmutusliku 上清 koolkonna meditatsioon
- budismi sugemetega 靈寶 koolkonna rituaalid
- keisriksmuundujate 三皇 koolkonna loitsud
-
上清 koolkonna 31 köiteline pühakiri
olevat
西晉
riigi ülikusoost naisprohvet 魏華存-ile dikteeritud surematute tarkade 真人
神僊
poolt. Nende peamine õpetus
大洞真經 olevat saadetud otse taevalt ja oodanud seda võimalust juba maailma sünnile eelnenud ajast (nagu sajandeid hiljem peaingel Gaabrieli poolt prohvet Muhamedile Jumala ülesandel dikteeritud Koraangi).
Kuigi hilisema islamiga sarnane on ka kohustus pühakirju regulaarselt retsiteerida on Shangqingi tekstides hoopis mitmeid budismist pärit arusaamu ümbersünnist ja saatusest.
Erinevalt varasematest taoismi koolkondade kollektiivsest ja psühhotroopsest praktikast, väärtustab Shangqingi õpetus individuaalseid (inimkeha asustavat vaimukooslust kujustava meditatsiooni, kehalisi ning hingamise) harjutusi 內丹術 .
Shangqingi koolkonna rajanud prohvet Wèi Huācún (252–334) ise olevat kujunenud Daodejingi, Zhuangzi ning 天師道 koolkonna mõju all. -
天師道
-koguduse asutas
(東漢
keisri korduvaid ülikooli õppejõuks värbamiskutseid eraklas eiranud) erus ametnik 張道陵
. Ta sai (kunagi Daodejingi autori 老子
kujul ilmale tulnud vaimolendi 太上老君
käest) 142.a ilmutusena 想爾
-juhised 240 000 õndsa hinge päästmiseks peatsest maailmalõpust. Et nood saaks järgneva "suure rahu"
太平 ajastu uueks inimseemneks.
Zhāng keelustas toidu ja loomaohvrid ning muud väärdunud riitused. Kogus ravitsejana enese ümber 四川 piirkonnas 28 kihelkonna suuruse utoopilise kommuuni, mis 194.a end Han-dünastia võimu alt vabaks võitles.
156. a olevat Zhāng Dàolíng 123 a vanusena pühal mäel oma riiete seest taevasse kiirgunud (nagu Eelija, Jeesus ning Muhamed). Teda võibki pidada taoismi tegelikuks rajajaks ( 葛玄, 許遜, 薩守堅 kõrval).
陰陽家 ~ 300 e.m.a
Hiina ja naabermaade keemia-,
arsti
-, tähe- jm (eba)teaduslikku mõtlemist on tugevasti mõjutanud
齊國
riigi akadeemiku
鄒衍
(305-240 e.m.a) korrastatud õpetus loodusjõudude
陰陽
ja olekute
五行
vastasmõjust ja teineteiseks üleminekuks muundumisprotsesside käigus.
墨家 ~ 450 e.m.aKonfutsianismi ega taoismiga võrreldavat püsivat edu ükski teine tollane õpetus ei saavutanud. Micius'e 墨子 (470-391 e.m.a) õpilaskond ei elanudki üle Qin-dünastia aegu, vaid tema pärand jätkus ainult taoistide ja legalistide mõttemaailma mõjutajana.
Mòzǐ jutlustas, kõigi võrdsust jumala 天 ees.
Ühiskonda hävitava kaose põhjus olevat ülemäärane omakasupüüdlikkus, raiskamine, edevus ja konfutsianistlik peenutsemine. Heaolu ja korra taastamiseks tuleb olla tagasihoidlik ning hoolida ligimestest (兼愛) omakasupüüdmatult.
Ülemad peavad alamate eest hoolitsema, et alamad neile kuuletuksid ning alamad peavad ülematele kuuletuma, et ülemad nende eest hoolitseksid. Ametnikke tuleb valida pädevuse mitte meeldivuse või suguluse tõttu. Ennast hävitavale sõjalisele rünnakule eelistada kindlustatud kaitset.
Usaldada tohib pigem isiklikku kogemust kui kuuldusi ja väljamõeldisi. Mõtted peavad ühtima tegudega.
形名家 ~ 500 e.m.a
Mozi õpilaskonnast kasvas välja narruse paljastajate 形名家 koolkond, kes ajasid kuulajate mõtlemise sõnaosavate väidetega ummikusse.
Tegude ja sõnade ühtimise 形名-nõude olevat sõnastanud 鄭國 riigi kohtuametnik ja karistusseadustiku looja 鄧析 (545-501 e.m.a) nii tõhusa õigusemõistmise kui riigivalitsemise huvides. Ülemad peavad jälgima, et alluvate teod vastaks nende ametinimetusest tulenevatele kohustustele. Kohtus tuleb kontrollida mõlema osapoole sõnade vastavust tegelikkusele.
Dèng Xī oli kuulus seaduse sõnastuse täpsuse ja tõlgendusvõimaluste kallal närimise poolest ning oskuse poolest väidelda tõde valeks ja vastupidi. Ta polevat uskunud päris tõe kriteeriumitesse. Tema kaitsealune võitis kohtus alati ning, keda ta tahtis karistada, seda ka karistati. 501 e.m.a Dèng Xī hukanud valitseja kehtestas riigis (tapatöö järel) ometi tema karistusseadustiku.
Väitlejaid on süüdistatud tühjas targutamises, kuigi nende eesmärk oli praktiline.
Näiteks jutustab legalist 韓非 ministrist, kes teinud alluvate ees näo nagu oleks hobune äsja väravast välja kapanud. Keegi alluvatest ei nõustunud seda kinnitama peale ühe, kes jooksnud väravast välja ja väitnud tagasi tulles, et tõesti seal hobust näinud. Nii suutis minister paljastada oma alluvate seast ebausaldusväärse lipitseja.
法家 ~ 407 e.m.a
Hiina valitsemiskorra, mis püsis 19. saj lõpuni, kujundas Han-dünastia - konfutsianistlikku kodanikukasvatust legalistliku (法家) korravalvega ühendades.
魏國 riigi hüdraulika inseneri 李悝 (455–395 e.m.a) 407 e.m.a kirjutatud (varaseimaks Hiina seadustikuks peetud) 法經 olevatki hilisemaid legaliste mõjutanud alustekst.
Neist andekaim oli 韓國 riigi prints 韓非 (280-233 e.m.a), kelle kirjutistest vaimustunud Qin Shihuang sundis sõjalise rünnaku abil Han Fei-d tulema Qin-riiki kohtumisele. Han Fei kõnehäire tõttu pettunud Qin Shihuang pani ta vangi, kus Han Fei suri kahtlastel asjaoludel (võib-olla Qin-õukonda teeniva kunagise koolivenna kadeduse tõttu mürgitatuna). Han Fei mõttekäikudele rajaski Qin Shihuang oma strateegia 6 naaberriigi purustamiseks.
Ühiskonda hävitava kaose põhjuseks pidasid legalistid inimeste parandamatult isekat pahelist loomust, mille tõttu heaolu ja korra taastamiseks peavad valitsejad jõuga kehtestama karmid seadused (erinevalt konfutsianistidest, kes lootsid harida rahvast nii vooruslikuks, et riiki korraldaksid kombed mitte seadused).
Tänu Lǐ Kuī-le sai Wèi riigist esimene riik Hiinas, mida valitseti ametkonna ja seaduste abil (mitte konfutsianistlike usukommete või ülikute meelevalla läbi). Ta nõudis, et ametnikke valitaks pädevuse mitte meeldivuse või suguluse tõttu.
Pani rõhku põllumajanduse parandamisele, viljavarude kogumisele riigi aitadesse (parematel aegadel halvemateks valmistudes) jms, mis võimaldas Wèi sõjamajandusel saavutada olulisi võite ka lahingutes naabritega.
商鞅 (455–395 e.m.a) võttis aastakümneid pärast Lǐ Kuī surma Qin-riigi teenistusse minnes kaasa ka Fǎjīng-i. Ning karm seaduskord aitaski Qin-dünastial 221 e.m.a viimaks kõik naaberriigid vallutada.
Kogu Han-dünastia ajalugu algusest lõpuni käsitlevas 111 m.a.j lõpetatud 漢書 raamatus nimetatakse eelmise 6 lisaks veel 4 koolkonda:
縱橫家 ~ 350 e.m.a
Praegu taoistide kaanonisse kuuluv
鬼谷子
oli varem nn lobistide koolkonna veenmiskunsti õpikuks, mis soovitab sihtmärgi saavutamiseks mitte ennast ohverdada, vaid ise-enese eesmärke võimalikult hästi varjata, nii et vestluskaaslasele näiks nagu ta oleks talle pähe pandud otsuste peale ise tulnud.
韓非 väitel lobistid polnud ustavad ühele võimule vaid reisisid õnne ja autasusid otsides Confuciuse kombel ühest õukonnast teise. Üks rühm pugejaid kirjutas politoloogilisi plaane, kuidas intrigeerida väikeriike purustama Qin-riiki - samas teine rühm ässitas vastupidi Qin-riiki ründama väikeriike. Kaasaegsed pidasid neid ülimalt mõjuvõimsaks seltskonnaks.
Näiteks 東周 riigist pärit 蘇秦 saavutas väikeriikide liidu jaoks võidu Qin-i üle 15 aastaks ja oli selle eest väga austatud. Kuid kuritarvitanud oma seisundit 燕國 valitseja lesega mehkeldamiseks, põgenes 齊國 riigi õukonna teenistusse, kus kadedad aukandjad teda surmavalt haavasid. Sū Qín-i surmaeelset soovi täites süüdistas valitseja teda reetmises ja käskis ta linnaväljakul tükeldada. Seda nähes paljastasid end vandenõulased ning valitseja sai nad kuritöö eest hukata.
雜家 ~ 330 e.m.a
239 e.m.a koostanud 3000 õpetlast, kelle
秦-riigi kaupmees (kuninga sõber, nõunik ja Sīmǎ Qiān-i väitel lausa Qín Shǐhuángdì päris isa)
呂不韋
(291–235 e.m.a) oli lahkelt kokku meelitanud,
varase Hiina kirjanduse mahukaima (> 100 000 sõna) kirjutise - kõike hõlmava entsüklopeedilise kogumiku
呂氏春秋
, selleks et ühendada tollaste võistlevate koolkondade tarkus ning samas vältida nende vigu.
Vanim võistlevaid õpetusi ühendav käsitlus oli 330 e.m.a kirjutatud, kuid 宋 -dünastia ajal kaduma läinud 尸子 (mille tsitaadid on hilisemad õpetlased siiski kokku kogunud). Selles väidetakse, et Mozi, Kongzi, Liezi jt õpetuste näilised vastuolud tulenevad pimedast isekusest ja tegelikult saab üheaegselt olla nii erapooletult õiglane, ühiskonnaga arvestav, soovidest tühi, tasakaalukas, keskendunud, rahunenud ja avatud meelega.
Kolmas taoline on 139 e.m.a üleskirjutatud Han-dünastiale allunud 淮南國 vasallriigi õukonnas täiusliku riigikorra eelduste sõnastamiseks peetud taoismi, konfutsianismi, legalismi ja rahvausu tarkade väitluste kogu 淮南子 , mis jõuab järeldusele, et täiuslik kord eeldab eelkõige täiuslikke valitsejaid ning kogumiku peatükid ongi esitatud õpetusena valgustatud valitsejatele.
Ka eelkirjeldatud 董仲舒 (179–104 e.m.a) tegi konfutsianismi Han-dünastia riiklikuks ideoloogiaks - sellele legalistlikke ning yin-yang-koolkonna põhimõtteid lisades (天人感應).
Samuti võib sünkretistlikuks pidada Qin ja Han-õukonna "parempoolsest" detsentraliseerimisest huvitatud konfutsianistlike ja legalistlike oligarhide seas populaarset 黄老道 usundit, mis kummardades Kollast Keisrit 黃帝 ja jumalikustatud 老子 Laozi-d otsis surematust. (Enesebalsameerimine eavhõbedaga põhjustanud lõpuks ka Qin Shihuang-i meeltesegaduse ja surma.)
農家 ~ 350 e.m.a
Maoistide, Punaste Khmeride, Việt Cộng-i, Põhja-Korea jt rahvaülestõusudega kaasnenud usku moraali kasvatavatesse utoopilistesse ühismajanditesse jagasid juba jumaliku Keiser-Talumehe
神農
kummardajad, kelle meelest maaharimine olevat inimloomuse ja ühiskonnakorralduse alus.
Pärast Qin Shihuang-i korraldatud üldist raamatupõletamist ja õpetlaste hukkamist on talupojatarkuse koolkonna ninamehe 許行 (372-289 e.m.a) mõttekäike säilinud ainult nende vastaste kriitilistes avaldustes. Mencius nimetas teda koguni umbkeelseks lõunamaiseks metslaseks.
Nagu taoistid arvasid ka agrikulturalistid, et ühiskonda hävitava kaose põhjus on eelkäiate vastu austuse kaotanud järeltulijate kombetu ja autu käitumine, linnastunud riikide tööjaotus (mida konfutsianistid ülistasid) ja võõrdumine maatöödest. Heaolu ja korra taastamiseks tuleb tagasi pöörduda talurahvast esivanemate tagasihoidliku elu juurde, kus kõik ühiselt panustavad põllumajandusliku toidutootmise parandamisse.
Xǔ Xíng olevat süüdistanud oma 滕國 riigi valitsejat, (kes muidu olevat sirgejooneline ja väärikas) - oma enese põlluviljast elamise asemel - rahva käest vägisi riigiaitadesse viidud viljaga enese nuumamises.
Väärikas valitseja pidavat muistse Shénnóng-i saenaselt elatama end põllutööst nagu tema rahvas ning arutama kõiki otsuseid oma rahvaga. Ühine põllutöö on rahvamasside harimise ja juhtimise alus.
Linliku tööjaotuse asemel väärtustasid jätkusuutlikku isemajandamist. Nõudsid sama töö eest võrdset palka ja sama kauba eest (nõudlusest sõltumatult) võrdseid hindu, mis Kongzi meelest muutis mõttetuks pingutused kvaliteedi ja meisterlikkuse parandamiseks.
Tervet hulka olulisi mõttesuundi aga pole nimetanud ei Shǐjì ega Hànshū:
楊朱學說 ~ 420 e.m.aShǐjì koostamise ajaks oli kunagise Mozi ja Kongzi ohtliku võistleja 楊朱 (440-360 e.m.a) enesekeskne õpetus 楊朱學說 säilinud peamiselt taoistide seas ja tema vastaste kriitikas.
Süüdistusele, et temasugused egoistid ei ohverdaks ihukarvagi, kui seda oleks vaja kogu maailmale, vastanud Yáng Zhū: "Kui mitte keegi ei kahjustaks ihukarvagi ega teeks midagi maailma heaks, siis saaks maailm rahus end ise juhtida." St kui igaüks ajaks oma asja teiste ellu sekkumata; olles rahul sellega mis tal on; siis oleks ta ise õnnelik ja oleks hüvanguks kogu maailmale. Sest ühiskond on loodud isikute heaoluks, mitte isikud ühiskonna jaoks.
Keset tollast ühiskonda hävitava kaost näib taoline edeva omakasupüüdlikkuse, rituaalse raiskamise, konfutsianistliku peenutsemise ja võimurite õpetamise vastustamine (võimuvõitluse vastu jõuetu üksikisiku jaoks) isegi mõistlik ellujäämise strateegia. Kõik olendid püüavad elus püsida ja kuna inimene jääb alla loomade tugevusele, siis peab ta rakendama mõistust. Jõuga oma eesmärkide üritamine on ebainimlik ja põlastusväärne.
Kuigi inimelu on naeruväärselt lühike selle raiskamiseks kiituse, surma järgse austuse, ajutise ilu ja mõnu jahtimisele, valitakse ometi käesoleva hetke nautimise asemel ränga rabelemise ahelad. Mõttetud surma järgsed kombetalitused aga ei paranda ühegi kadunukese juba lõppenud elu. Surm ei väärigi erilist tähelepanu, ei hirmu ega igatsust. Pole mõtet otsida surematust ega enneaegselt surma minna. Selle asemel tuleb elada oma ainukordset ja kordumatut elu täiega enne kui surm selle lõpetab.
Kõik, mida teed, teed igal juhul endale. Lihtsameelne oleks end ohverdada teiste heaks, kelle otsused ja valikud ei ole sinu meelevallas. See väide ründab otseselt Kongzi jutlustatud kuulekust.
Ülejäänud, Vana-Maailma teljeajastul 軸心世紀 (8-3. saj e.m.a) tegutsenud, Hiina suurte teadussaavutusteni viinud õpetlasi käsitleme mõnes järgmises õppetükis.
T.II.1.3 語法
Vanahiina keele grammatilisi konstruktsioone tarvitatakse ka tänapäeva riigikeeltes usinalt nii kantseliidis kui kujundlikes ütlustes . Eesti keele vanasõnade ja kõnekäändudega ("ilu ei panda padaJE", "tänasIDA toimetusi ...") võrreldes on vana- ja uushiina keele grammatiline erinevus järsem, kuna vanahiina kirjakeel on tuhandeid aastaid vanem.他對人說話，總是滿口之乎者也，教人半懂不懂的。
-----
vanapärane grammatika tänapäeva keeles
1-silbilised sõnad 4-silbilistes osalausetes
Nii vana- kui uushiina keel eelistab paarisarvulisi (eriti 4-silbilisi) osalauseid, kuid uushiina keelest erinevalt tarvitatakse vanahiina keeles vähem (paarissilbilisi) liitsõnu, sest vanahiina häälduses oli oluliselt rohkem erinevaid silpe ja seetõttu oluliselt vähemsama kõlalisi sõnu.Seetõttu esinevad kantseliitlikes väljendites 可 ja 以 eraldi iseseisvate abitegusõnadena.
無以奉告 -----
千萬不可掉以輕心。 -----
Kantseliitlikes väljendites kasutatakse ka 應該 asemel 應. (該 kuulub kõnekeelde.)
你應記住這一點。 -----
( 我該走了。 -----)
Kirjalikes käskudes ega palvetes ei tarvitata 吧, 了, 着, 唄, 啊 （呀, 啦, 哪, 嘞, 嘍）-liiteid, vaid 希望 asemel kasutatakse 希 või 望 abitegusõna.
萬望光臨指導 -----
務希撥冗出席 -----
sõnaliikide puudumine
Vanahiina keele sõnavara ei jagunenud kindlalt eristunud sõnaliikideks: nimisõna, tegusõna, omadussõna jne.Ka tänapäeva hiina keeltes saab omadus- ja tegusõnu tarvitada nimisõnadena.
公共廣播新聞仍接受重重審查。 -----
樂曲的音量減弱了，專題新聞廣播開始了。 -----
一個人的內心很美，但是總是被欺負，另一個人的外表很美，不被人欺負，只能選一個，你選擇做哪一個? -----
沒有內心的美，就沒有外在的美。 -----
ühiksõnade puudumine
Vanahiina keeles ei olnud ühiksõnade tarvitamine (arvsõnade ja asesõnade järel) kohustuslik.Taolisi vanapäraseid (peamiselt 4-silbilisi) ütlusi tarvitatakse sageli ka tänapäeva hiina keeltes.
一路順風 -----
一路平安 -----
一事無成 -----
三言兩語 -----
五湖四海 -----
一蟹不如一蟹 -----
一葉障目，不見泰山 -----
asesõna ja kohamäärus
Ka vanahiina asesõna järel ei tarvitata ühikuid ega kohamääruse 裡-liidet:斯人, 從此, 由此, 此地, 此處, 此刻, 彼時, 其時, 是日, 如是, 該校, 者番 (~ tänapäeva 這個人, 那裡).
Kohamääruse 裡-liite asemel tarvitab kantseliit vanahiina vastet 內:
範圍內
Kantseliitlik vanahiina eessõna 於 paikneb lauses öeldise järel, kuigi tema kõnekeelne vaste 在 peab tavaliselt olema öeldise ees.
生於1980年 -----
求助於人 -----
他畢業於復旦大學。 -----
限於條件 -----
血濃於水 -----
敢於承擔責任 -----
sündmusliku sõnajärje puudumine
Hiina luule ning vanasõnade nagu ka vanahiina keele sõnajärg ei pea ühtima sündmuste toimumise järjekorraga:我們走在大路上。 -----
(~ Tänapäeva nõuete kohane oleks 我們在大路上走著。 Sest kõigepealt peab maanteel olema, enne kui sellel saaks käima hakata).
Olulisem on rütm ja harjumuspärased väljendid. Grammatilisi tunnuseid, side-, ase- jm abisõnu võidakse ära jätta.
肉包子打狗一去不回頭 -----
(~ Tänapäeva hiina keeles oleks vast parem öelda 用肉包子打狗，讓它走，再也不回頭。 "Lihapirukaga löö koera, et ta läheks minema ega vaataks isegi tagasi." S.t. kui lööd kepiga, siis tuleb kallale ehk - piitsast parem on veenda präänikuga.).
(sihitis 為 alus 所 öeldis)-pööratud sõnajärg
Vanahiina keele eeskujul tarvitatakse kantseliidis (tänapäeva keele tavaliste 被-lausete asemel) pikemat raamväljendit (sihitis 為 / 被 alus 所 öeldis).這樣的醜事必然為人所笑。 -----
~ 這樣的醜事必然被人嘲笑。 -----
交通被山崩所阻斷。 -----
~ 交通因山崩而受阻。 -----
之-täiend
Vanahiina keeles sidus täiendit, järgneva nimisõnaga 之 (nagu tänapäeva keele 的).Taolisi vanapäraseid (4-silbilisi) ütlusi tarvitatakse sageli ka tänapäeva hiina keeltes.
百分之一 -----
一天之内 -----
一孔之見 -----
無稽之談 -----
敬慕之心 -----
keeld ja eitus
Ametlikel siltidel kasutatakse sageli järske vanapäraseid eitussõnu 無, 勿, 莫, 禁止, 不准 (~ tänapäeva kõnekeele 別 asemel).閒人莫進 -----
勿觸展品 -----
禁止吸煙 -----
不準亂丟果皮紙屑 -----
Otsi internetist näiteid, kuidas taolisi väljendeid tarvitatakse!
T.II.1.4 準備
漢字詞 📖
Hiina päritolu sõnavaral on naabermaade kultuurkeeltes sama osa, mis ladina ja kreeka keelel Euroopas, sanskriti ja malai keelel Lõuna-Aasias, guaraniil ja ketšual Lõuna-Ameerikas, hausa ja suahiili keelel Aafrikas või araabia, pärsia ja türgi keelel Lähis-Idas.Praegustest riigikeeltest - hiina, vietnami, korea ja jaapani keele ühine sõnavara on tohutu ja võrreldav ehk inglise, prantsuse (ja hollandi) keele ühisosaga. Ühist päritolu sõnade hääldus ja tähendus võib muidugi kõigis keeltes olla pisut muutunud.
Hiina keele tähtsus kaubanduses ja välissuhtluses on levitanud hiina päritolu sõnavara üle maailma. Lisaks sellele on hiina keelega ühist päritolu sõnu tiibeti, birma jt teistes Hiina-Tiibeti sugulaskeeltes. Ning ka hiina keel ise on laenanud sõnu Austroaasia, Austroneesia, Indo-Iraani, Altai jt keeltest.
Näiteks Hiinamaa nimi ise:
|
|
|
T.II.1.5 詞語
回憶一下，以下那些單詞在現代書面語中是如何使用的。子 📖 ; 行 📖 ; 必 📖 ; 師 师 📖 ; 擇 择 📖 ; 其 📖 ; 者 📖 ; 而 📖 ; 從 从 📖 ; 之 📖 ; 改 📖 ; 善 📖 ;
曰 📖 (sama tüve tuletis on: 話 ) =
1) ütlema, nimetama;
( 朕皇考曰伯庸。 📖
-----
) 者 📖 =
1) tegija, tegev; see, kes teeb
( 宋人有耕田者。 📖
-----
)
2) see, millest juttu oli, on või tuleb
( 如下三者任擇其一。
-----
)
3) "vaat see sama (eelpool nimetatu või kirjeldatu)" (jutuks võetud nähtusele tähelepanu juhtiv järelliide paralleelsetes lausetes, pausi ees); ( ~ 也 )
( 君者，舟也。庶人者，水也。 📖
-----
)
4) "Vaat nii!" (karmi käsklause lõpu liide);
( 秦惠王車裂商君以徇，曰：「莫如商鞅反者!」 📖
-----
)
焉 📖 =
1) sellest, nende seast ... ( 於 tuletis)
( 晉國，天下莫強焉。 📖
-----
余甚惑焉。 📖
-----
眾惡之，必察焉；眾好之，必察焉。 📖
-----
)
2) (küsilause lõpuliide) (~ 哉 , 乎 )
( 此何以稱焉？ 📖
-----
)
3) kust, millest, kuidas ... [yān] ( 安 tuletis)
( 焉知非福？
-----
)
4) pärast seda, seepärast [yān]
( 聖人以治天下為事者也，必知亂之所自起，焉能治之，不知亂之所自起，則不能治。 📖
-----
)
而 📖 =
1) ning, ja; ( 乃 tuletis)
( 目逆而送之，曰：「美而豔。」 📖
-----
不得其門而入
-----
天地與我並存，而萬物與我為一。 📖
-----
)
2) ning ometi, aga siiski;
( 有其名而無其實
-----
心猶豫而狐疑兮，欲自適而不可。 📖
-----
君子易知而難狎，易懼而難脅，畏患而不避義死，欲利而不為所非， 交親而不比，言辯而不辭。 📖
-----
)
3) juhul kui;
( 人而無禮，胡不遄死？ 📖
-----
)
4) kohe;
( 此三子者，皆布衣之士也；懷怒未發，休祲降於天，與臣而將四矣。 📖
-----
)
5) sina, sinu; ( 爾 tuletis)
( 此後亦非而所知也。 📖
-----
余弟死，而子來，是而子殺余之弟也。 📖
-----
)
之 📖 =
1) selle, selline (liide, mis seob täiendit järgneva nimisõnaga) (sama tüve tuletised on: 是 , 寔 , 諟 , 實 )
( 有元之世，通俗文體漸興。
-----
)
2) selle tege"mised" (liide, mis seob tegijat järgneva lauselühendiga)
( 不患人之不己知，患不知人也。 📖
-----
)
3) seda (järelliide, mis asendab varem mainitut sihitist)
( 高中生又研之若干。
-----
)
4) see (eesliide, mis asendab varem mainitut näitava asesõnana; päritolult seotud 是-ga)
( 之二蟲又何知？ 📖
-----
)
5) minema (eelmiste tähendustega mitte seotud homonüüm, vaid sama tüve tuletis nagu: 止 , 趾 , 志 , 時 , 辰 )
( 吾欲之楚。 📖
-----
)
6) saabuma (haruldane)
( 如語焉而未之然。 📖
-----
)
其 📖 =
1) selle, nende;
( 各司其職
-----
臣弒其君可乎？ 📖
-----
甘橘，大厘城有之，其味酸。 📖
-----
)
2) see, need;
( 投其所好
-----
臣竊以為其人勇士，有智謀。 📖
-----
)
3) vist; (~ 大概 , 或許 )
( 知我者，其天乎！ 📖
-----
)
4) peaks;
( 吾其奔也。 📖
-----
吾其試哉。 📖
-----
子其行矣，我其歸死。 📖
-----
)
5) kuidas ometi?!; (~ 豈 , 難道 )
( 國無主，其能久乎？ 📖
-----
)
6) Peab!, (Ei) tohi! (käsule või keelule eelnev liide);
( 子其勉之。吾不復見子矣。 📖
-----
吾子其無廢先君之功！ 📖
-----
)
7) või
( 請飲而後辭乎？其辭而後飲乎？ 📖
-----
)
- 人 📖 : 子 austav läänimehe aadlitiitel: "Härra", "Meister". Algtähendus on "(isanda) poeg", aga siin: Confucius. 📖 ， 師 õpetaja; 📖
- 動詞 📖 : 必 peaks kindlasti 📖 ， 改 (paremaks) muutma 📖
-----
回憶一下，以下那些單詞在現代書面語中是如何使用的。
此 📖 ; 為 为 📖 ; 與 与 📖 ; 於 于 📖 ; 以 📖 ; 也 📖 ; 野 📖 ; 泉 📖 ; 帥 帅 📖 ; 使 📖 ;
與 与 📖 =
1) ning; (koos) kellegagi;
( 此與彼同類 📖
-----
事與願違
-----
齊人無以仁義與王言者 📖
-----
不為者與不能者之形何以異？ 📖
-----
與人民為敵
-----
歲不我與
-----
)
2) andma (abi) kellelegi; (sama tüve tuletised on: 予 , 舍 )
( 與人為善
-----
吾與點也！ 📖
-----
子噲不得與人燕，子之不得受燕於子噲。 📖
-----
得其心有道：所欲與之聚之，所惡勿施爾也。 📖
-----
)
3) valima; ( = 舉 )
( 選賢與能
-----
)
4) Kas pole nii?! (kahtlevat üllatust väljendav lauselõpu liide); [yú] ( = 歟 = 也 + 乎 )
( 孝弟也者，其為仁之本與！ 📖
-----
)
於 于 📖 (sama tüve tuletised on: 于 , 往 , 焉 ) =
1) (mingi aja, koha, isiku või muuga tegevust siduv eessõna);
( 廣傳於華文界
-----
子禽問於子貢。 📖
-----
己所不欲，勿施於人。 📖
-----
千里之行，始於足下。 📖
-----
)
2) (öeldisele järgnevat tehtaviku tegijat märkiv eessõna);
( 勞心者治人，勞力者治於人。 📖
-----
)
3) (omadusele järgnevat võrdlusalust märkiv eessõna);
( 蜀道之難、難於上青天。 📖
-----
)
以 📖 (sama tüve tuletised on: 式 , 試 ) =
1) kasutama (midagi mingil eesmärgil);
( 我辭禮矣，彼則以之。 📖
-----
)
2) millegi abil (midagi kasutades);
( 以少勝多
-----
)
3) millegi tõttu (midagi põhjendusena tarvitades);
( 子曰：「君子不以言舉人，不以人廢言。」 📖
-----
)
4) millegi tarvis (mingil eesmärgil);
( 以正視聽
-----
)
5) tänu millelegi (seetõttu);
( 昔吾有先正，其言明且清，國家以寧，都邑以成，庶民以生。 📖
-----
)
6) millelegi vastavalt (mingi tunnuse põhjal määrama);
( 物以類聚
-----
)
7) määratud ajal, suunal, hulgal vms;
( 自古以來
-----
)
8) millekski pidama;
( 皆以美於徐公。 📖
-----
)
也 📖 (sama tüve tuletis on: 唯 ) =
1) "vaat nii see kindlasti" on (kinnitav lauselõpu liide);
( 其西有大山，天下至高者也。
-----
)
2) "see ta" on (võrrutav lauselõpu liide);
( 我亦人也。
-----
)
3) "selle pärast" ongi (selgitav lauselõpu liide);
( 死生，命也，其有夜旦之常，天也。 📖
-----
)
4) "ikka see sama" ongi (olukorra muutumatuna kestmist rõhutav lauselõpu liide);
( 子曰：「不知也。」 📖
-----
)
5) "vaat see sama" ongi (jutuks võetud nähtusele tähelepanu juhtiv järelliide paralleelsetes lausetes); ( = 者 )
( 三代之得天下也以仁，其失天下也以不仁。 📖
-----
)
為 为 📖 =
1) moodustama;
( 單字為詞、重字為詞
-----
)
2) toimetama kellegina; olema millekski;
( 孟嘗君為相數十年。 📖
-----
)
3) tegema, toimetama;
( 見義不為，無勇也。 📖
-----
)
- 人名 : 黃帝 📖 , 炎帝 📖
- 地名 : 阪泉 📖
- 動詞 📖 : 戰 sõdima 📖 ， 使 tööle läkitama, ülesandega teele saatma; 📖
- 形容詞 📖 : 帥 vägev, tore 📖
- 名詞 📖 : 野 metsik tühermaa, lagedad väljad 📷
- 猛獸 📷 : 熊 📷 , 羆 📷 , 狼 📷 , 豹 📷 , 貙 📷 , 虎 📷
- 猛禽 📷 : 雕 📷 , 鷚 📷 , 鷹 📷 , 鳶 📷
- 軍事術語 📖 : 前驅 skautpataljon, eelvägi 📖 , 旗幟 📷
-----
回憶一下，以下那些單詞在現代書面語中是如何使用的。
正 📖 ; 治 📖 ; 奇 📖 ; 無 无 📖 ; 事 📖 ; 何 📖 ; 然 📖 ; 取 📖 ; 贫 📖 ; 昏 📖 ; 法 📖 ; 令 📖 ; 故 📖 ; 雲 云 📖 ; 自 📖 ; 化 📖 ; 靜 📖 ; 富 📖 ; 欲 📖 ;
吾 📖 (sama tüve tuletis on: 我 ) =
1) meie, mina, minu;
( 老吾老以及人之老，幼吾幼以及人之幼。 📖
-----
如有政，雖不吾以，吾其與聞之。 📖
-----
吾嘗終日而思矣，不如須臾之所學也。 📖
-----
)
無 无 📖 (sama tüve tuletised on: 沒 , 未 , 莫 , 毋 , 勿 , 微 , 靡 , 亡 ) =
1) millestki ilma olemine;
( 人誰無一死？ 📖
-----
)
2) ilma midagi tegemata olemine;
( 我無求於你。
-----
)
3) või ei? (küsiva lause lõpus);
( 晚來天欲雪，能飲一杯無？ 📖
-----
)
5) mitte miski, ilma milletagi;
( 從無到有
-----
)
然 📖 ( 如 tuletis) =
1) sedamoodi; (~ 是 )
( 非然也。
-----
古之人皆然。 📖
-----
)
2) ent; (~ 然而 )
( 吾不能早用子，今急而求子，是寡人之過也。然鄭亡，子亦有不利焉。 📖
-----
)
3) õigeks tunnistatud;
( 子曰：「雍之言然。」 📖
-----
沛公然其計，從之。 📖
-----
)
哉 📖 =
1) ahh (hüüatav, tundeline järelliide);
( 大哉斯言！
-----
欽念哉！ 📖
-----
)
2) hakkama;
( 惟三月哉生魄，周公初基作新大邑于東國洛。 📖
-----
)
云 📖 (sama tüve tuletis on: 謂 ) =
1) ütlema; (~ 曰 )
( 文言，興於漢，又云漢文，
-----
)
- 人: 盜賊 röövel; 📖 , 聖人 pühak; 📷
- 動詞 📖 : 忌諱 keelatut vältima; 📖 , 滋 kasvama, põhjustama; 📖 , 彰 esitama, edvistama; 📖 , 事 asja tegema, sekkuma, abistama, töötama (kellegi heaks); 📖 , 欲 tahtma; 📖
- 形容詞 📖 : 奇 ootamatu, imelik, imetore 📖 , 貧 vaene 📖 , 富 rikas 📖 , 靜 tasane, vaikne, häirimatult paigal püsiv 📖 , 樸 aus, lihtne 📖
- 副詞 📖 : 彌 täiesti 📖 ,
- 名詞 📖 : 利器 terariist, tööriist; 📖 , 昏 hämarus, segadus, oimetus; 📖 , 伎巧 oskus; 📖
以正治國，以奇用兵，以無事取天下。 吾何以知其然哉﹖以此。-----
天下多忌諱，而民彌貧； 民多利器，國家滋昏； 人多伎巧，奇物滋起； 法令滋彰，盜賊多有。-----
故聖人云﹕ 我無為， 而民自化； 我好靜，而民自正； 我無事，而民自富； 我無欲， 而民自樸。-----
sihitis 為 alus 所 öeldis 📖 =
1) (kellegi "poolt" tehtud);
( 文言為白話所替。
-----
)
為主 为主 📖 =
1) kõige olulisem olema;
( 兩字詞以為主。
-----
)
以為 以为 📖 =
1) millenagi toimima;
( 古以考科求仕者，文人廣以為範。
-----
)
以至 📖 =
1) kuni (selleni välja, et);
( 自是聶派由波斯逐漸而東，以至中國。
-----
)
2) isegi (kui); lausa
( 茶肆製大包，厚其餡，蛋、肉等，含蓄其中，以至形巨泰山。
-----
)
云云 📖 =
1) jne jne (osundatud jutulõigu järel);
( 碑文曰：「死而得其所死，亦榮矣。」云云。
-----
)
這些詞中哪些是我們已經熟悉的？ 回憶一下，以下那些單詞在現代書面語中是如何使用的。 現代和古代漢語的相似詞在意義上有什麼不同？
T.II.1.5.1 練習噝音。
rán : 蠶，咱，前，蟬，然，賢
|
|
|
|
|
T.II.1.5.2 選擇合適的翻譯。
| isegi ; jne ; kellegi tehtud ; kõige olulisem ; toimima ; |
|
ㄧˇ ㄓˋ ; ㄧˇ ㄨㄟˊ ; ㄨㄟˊ ㄓㄨˇ ; ㄨㄟˊㄙㄨㄛˇ ; ㄩㄣˊ ㄩㄣˊ ; |
|
T.II.1.5.3 選擇合適的單詞。
|
|
T.II.1.5.4 寫出圖中所示的漢字。
T.II.1.5.5 選擇正確的發音和合適的單詞。
yú : 於，曰，云
|
|
|
T.II.1.5.6 選擇合適的拼音。
| ㄑㄧˊ , ㄓ , ㄓㄜˇ , ㄖㄢˊ , ㄗㄞ , ㄦˊ , ㄧˇ , ㄧㄝˇ , ㄧㄢ , ㄨˇ , ㄨˊ , ㄨㄟˊ , ㄩˇ , ㄩˊ , ㄩㄝ , ㄩㄣˊ | 어 , 언 , 기 , 이 , 자 , 재 , 지 , 무 , 오 , 운 , 왈 , 위 , 야 , 여 , 연 |
|
giả , giã , chi , dĩ , dữ , kì , ngô , nhi , nhiên , tơi , ư , vân , vị , viết , vô , yên | えん , ご , い , い , じ , き , む , お , さい , しゃ , し , うん , わつ , や , よ , ぜん |
T.II.1.5.7 選出合適的同音異義詞。
yú
|
yě
|
zhě
|
ér
|
yǐ
|
T.II.1.5.8 練習聲調。
yǔ: 紆，於，與，欲
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
T.II.1.6 媒體文章
白話者，方今之中國語文。比量焉，則文言意稍為賅也。
T.II.1.6.1 找出有以下單詞的句子。
為，所， 而，為主 ， 以，者，以為 ， 以至媒體文章的內容是什麼？問和答。
T.II.1.6.2 問和答。
-
文言，興於何代，何國曰漢文？
-----
-
何世紀文言為白話所替？
-----
-
白話者，何也？
-----
用課文的生詞組成對話。
T.II.1.7 文字
T.II.1.7.1 選擇合適的簡體字。
- 動詞 📖 : 聘 naituma 📖 , 瞋 vihastama 📖 , 裁斷 otsustama 📖 , 仰臥 viskama 📖 , 霖 ladisema 📖 , 漏 lekkima 📖 , 墮 langema, vajuma 📖 , 避 vältima, eemale minema 📖 , 令 põhjustama 📖
- 副詞 📖 : 昔 vanasti 📖 , 俱 kogunisti, täiesti 📖 , 遂 lõpuks 📖
|
断 ， 堕 ， 妇 ， 间 ， 为 ， 卧 |
T.II.1.7.2 選擇合適的繁體字。
- 人: 官 riigiametnik 📖
- 動詞 📖 : 烧 põletama; küpsetama 📖 , 诈称 valet väitma 📖 , 疑 kahtlustama 📖 , 诣 kahtlustama 📖 , 拒 vastu ajama 📖 , 承 vastu võtma 📖 , 积 koguma 📖 , 察 välja selgitama 📖 , 验 uurima 📖 , 鞫 küsitlema 📖 , 伏 omaks võtma 📖
- 名詞 📖 : 舍 eluase 📷 , 薪 küttepuud 📷 , 果 tulemus 📖
|
無 ， 殺 ， 燒 ， 詐 ， 稱 ， 詣 ， 訴 ， 積 ， 驗 |
T.II.1.7.3 找到匹配的單詞。
- 地名 : 衛 📖
- 人: 妾 kõrvalnaine 📖
- 動詞 📖 : 禱 palvetama 📖
- 形容詞 📖 : 無故 niisama, mitte millegi eest 📖 , 益 külluslik, rohke 📖
- 名詞 📖 : 束 kokkuköidetud kimp, pamp 📷
|
T.II.1.7.4 解釋一些諺語的意思是如何形成的！
根據例子，猜猜（而， 以， 其， 然， 所， 為， 無， 吾， 焉， 也， 於， 與， 曰， 云， 者， 之 ）複合詞的意思。T.II.1.7.5 合成詞
根據例子，猜猜（而， 以， 其， 然， 所， 為， 無， 吾， 焉， 也， 於， 與， 曰， 云， 者， 之 ）合成詞的意思。T.II.1.7.6 意符和聲符.
根據例子，猜猜（而， 以， 其， 然， 所， 為， 無， 吾， 焉， 也， 於， 與， 曰， 云， 者， 之 ）意符和聲符。T.II.1.7.7 請用繁簡體字和拼音改寫。
觀看和收聽視頻。
坐井观天cǐdì wú yín sānbǎi liǎng
孺子可敎
ㄈㄣˊ ㄕㄨ ㄎㄥ ㄖㄨˊ
內容是什麼？問和答。
T.II.1.8 修正錯誤。
- 地名 : 秦 📖 , 咸陽 📖
- 人名 : 始皇 📖
- 人: 諸生 õpetlane 📖
- 動詞 📖 : 盡 täielikult; lõppu peale tegema , 📖 , 燒 küpsetama, põletama 📷 , 卜筮 ennustama 📖 , 種 istutama, kasvatama 📷 , 衡 mõõt(ma) 📖
- 形容詞 📖 : 不中用 kasutu 📖
- 名詞 📖 : 阬 auk 📷 , 軌 rööbas 📷
-
始皇告诉：「吾前收天上書下中用者盡去之。
Shīhuàng kàoshù:"Wú jiān shòu qiánxiá sù bū zhōngjòng zhǐ jǐn qù zhǐ. ... ----- -
非秦记皆燒之。
Fēi Qín zhī jiē shāo jì. ----- -
所不去的，醫藥卜筮種樹的书。
Sùo bū qù zhī, yīyào bǔshì zhǒngshù zhě shù. ----- -
一法度衡右丈尺。車向轨。書向文字。
Yì fǎdū héng shǐ zhàngchǐ. Ché tóng guǐ. Shù tóng wēnzí. ----- -
诸生者，匹佰六十餘入，皆阬之咸陽，使天上知之，
Zhúshēng zhě, sībái liūshì yù rén, jiē kēng zhí Xiányáng, shī tiānxiǎ zhǐzhī, -----
秦始皇之前的中國文學是什麼樣的？ 各國寫法都一樣嗎？ 還剩下什麼？
T.II.1.9 歷史年表
| < < 目錄 sisukord > > |
Comments
Post a Comment